Autodel on kohustuslik liikluskindlustus, mille maksed on sõltuvuses autojuhi käitumisest teataval määral, aga need kes ei oma autot või sellega parasjagu ei sõida, ei pea seda kindlusustust maksma.
Kuidas aga teha kohustuslik personaalne kindlustus kõigile? Eriti just personaalne?
On juba olemas ka erakindlustus. Paraku on see päris elus ikka “imedemaa”. Või pigem ühest teisest raamatust tuntud “imede põld”. Erakindlustus tahab teha väikese omakuluga protseduure ja siis kiiresti inimese riiklikku süsteemi sokutada.
Vot nüüd mõtlen küll, et mul on kõvasti vedanud, ptüi ptüi. Mina saan oma perearsti/ - õega ühendust loetud minutite jooksul. Kuna ta on algselt cum laude pediaater, siis sattusin tema nimekirja tänu lastele. Nüüd oü. Ja tema nimekirjast minnakse reaalselt jalad ees ja tullakse sünnitusmajast. Mu oma lapsed on ilmas laiali ja tänu internetile ning confidole ikka nimekirjas. Alles kuu tagasi vigastasin kaelal sünnimärki ja kuna emosse minek on ata-ata teema, helistasin perekale. See küsis kas ma poole tunni jooksul jõuan kohale, et tal tuleb mingi õpe. Loomulikult ma jõudsin. Järgmiseks päevaks leppisime kokku lõikuse v külmutamise minu valik. Nii läkski, lõikas ise ära, tegi õmblused ja pani plaastrid. 20 minutit ja 2€. Raha läks lidokaiini eest apteekrile. Kogu muusika. Nädal hiljem niidid välja ja elame edasi. Iga teine perekas saatnuks mu nahaarstile järjekorda. Ja nii paljude protseduuridega. Teeb ise ära. Samas on ta kallis. Iga liigutus, mis pole meditsiiniga otseselt seotud, on kallis. Tõendid jms. Tuletaski meelde, et juhilubade arstitõend saab aasta alguses läbi.
Elukindlustusest ka. Mul on ergo elu ja tervisekindlustus pool elu olnud. Nüüd mõni aasta tagasi lisandus ergo ka tööandjalt. Katavad üsna erinevaid valdkondi. Isiklik rohkem õnnetust ja tööandja jooksvalt. Vaktsineerimised, hambaravi, röntgenid, endokrinoloog jms, mida olen vajanud, on kaetud olnud. Ptüi, ptüi. Vastavalt vajadusele kas katab pereka toimetusi v confido omi. Ma rahul. Emos sai viimati käidud 3 aastat tagasi kui kukkuvat nuga üritasin püüda ja loomulikult lõikasin teraga pöidlale sügavale sisse. Jälle kindlustus tasus isegi emo 20€.
Tundub, et Tartus on siiski täitsa viisakas see värk.
Ei viitsi otsima hakata, aga geenid tegelikult inimese tervist üle mõnekümne % ei mõjuta. Viimaste andmete järgi. Suurem osa on ikka Ise Tehtud.
Geenivead muidugi on eraldi teema.
Tuleb välja, et meil on jällegi üle võlli bürokraatia planeerimisel, kuidas selline asi küll tekib.
Probleem on planeerimisseaduses
Krassi sõnul on tegelik probleem planeerimisseaduses, mis kohustab arendajat koostama liiga üksikasjalikke detailplaneeringuid. Ta toob võrdluse Lätiga.
„Riias kehtib linna üldplaneering, mis ütleb arendajale ette, et krundile võib ehitada näiteks kuuekorruselise kortermaja. Arendajal piisab arhitektuurse kavandi kooskõlastamisest linnaga, et ehitustöödega edasi liikuda. Aeganõudev ja kulusid tekitav detailplaneeringu faas jääb vahele.“
Ei ehitata midagi, on häda, ehitatakse 2+1, on jama, nüüd on ehitatud min ristmik 2+2 teele (ainult üks sild) ja ikka häda. Ära oleks saanud jätta ringristmikud, siis vast oleks võidetud 2-300 tuhat.
Fritsud maksavad kinni ainult rajamise. Kogu liiklussõlme edasise valgustuse, hoolduse, remondi, lumetõrje (ja kui reljeefist tulenevalt on viaduktile vaja pumplat, siis ka selle elektrikulu), plekivad edaspidi aegade lõpuni kinni juba meie maksumaksjad ja riigi eelarvelukk kasvab jällegi.
Eks ole ju siingi foorumis kõlanud hääled, et kõik tuleb neljarealiseks ehitada, mis tost et Skandinaavias on 2x suurema liikluskoormusega teed 2+1. Ega rikkus pole häbiasi. Reaalsus jõuab kohale siis, kui viaduktide esimesed elektri- ja hooldusarved tulema hakkavad.
pealik, kui kogu kütuseaktsiisi ja automaksu raha teedele ja hooldusele suunata, jaguks raha piisavalt. Ja neljarealiseks tuleks ehitada ikka ja ainult Tartu ja Euroopa suun, teisi loomulikult ei pea, isegi 2+1 pole vaja. Eks Rootsis ka algul tehti 2+1, pärast tuli ikka ümber ehitada, lisaks kuidas sa inimeste aega ja närvikulu Pärnu ja Euroopasse sõites hinnastad+inimelud ja mõlkimised?
Enamus rasketest, inimelusid nõudvatest liiklusõnnetustest tuleb nendest va vastassuunda kaldumistest. 2+2 ei oma siin ühtegi eelist eraldatud suunavöönditega 1+2 ees. Ainus lisanduv ohutegur on samatasandiline, pidurdus- ja kiirendusradadega vasakpöördevõimalus.
Seda närvikulu, kui inimene 2-3 kilti möödasõiduvõimalust ei malda oodata ja selle pärast psühhiaatrite uksi on sunnitud kulutama, ei oska rahas mõõta.