See näitabki kui raske on eemalt aru saada, et mis toimub?
3 Likes
Arvestades, et mis maksab kõiksugu elustiilihaiguste aga ka vanadusest tulenevate tõbede ravimine, siis mingi hetk võiks tekkida küsimus, et kas on päris õiglane, kui mõne teenuse jaoks on raha sisuliselt piiramatult ja teisega peab inimene katkise rangluuga päevade kaupa EMOs istuma. Rääkimata sellest, mis maksab ühiskonna (ja Tervisekassa) jaoks see, kui tööealine inimene jäetakse õigel ajal ravimata ja tagajärg on töövõime langus või kadumine.
1 Like
Rahaga ju rangluid ei paranda, selleks on vaja kirurgi
1 Like
Üks väga nurjatu feedback loopi kujul esinev probleem tervishoius (ning just värskelt 20a vanaks saanud!) on see, et ELiga liitudes liitus Eesti ka Euroopa tööturuga ning jäi terviklikult käsitlemata ajude äravoolu oht. Või noh, mis käsitlemata, arstidel on soome keel valikainena õppekavas sees 
Tekkiski üsna lihtne ja loogiline tõmme kõrgema palgaga naaberriikidesse, aga hakkas tekkima ka erapraksiste nähtus. Sisuliselt siis iga lõpetaja ressurss võis jaguneda Soome, erapraksise ja haigekassa vahel. See kaskaadis siis tänapäevaks täiendavate probleemideni: erapraksiste hindade tõus toob kaasa haigekassa hindade tõusu (ja/või aegade puuduse), mis tänaseks ju ka täies mahus realiseerunud.
Ent see pole veel kõik! Erapraksised pakuvad paremat keskkonda, ilusamat diivanit ja mõistlikkumat arsti, seega tõuseb nõudlus, seega tõuseb hind, seega väheneb pakkumine avalikule arstiabile, seega muutuvad järjekorrad pikemaks ja kvaliteet madalamaks, seega tõuseb nõudlus erapraksistele… Ja veel väikese lisaboonusena “langevad” valikusõelast välja kehvad arstid, kelledele jäävad siis vabad ajad, keda saavad valida need, kellel pole raha või võimalust erapraksist külastada, kes saavad kehva teenust, kelle hädad süvenevad, misläbi süvenevad ravikulud, misläbi tõusevad haigekassa kulud… noh ja nii edasi.
Häid, kiireid ja lihtsaid lahendusi pole. Trobikond väiksemaid ikka on. Nt ise olen välja pakkunud pmst sündmusteenuste lähenemise kus me inimese sündides hindame ära baasvajamineva ressursi ja planeerime selle kohe sisse nii kodaniku elukaarde kui ka tervishoiusüsteemi – no näiteks võtab iga vastsündinu perearstilt minimaalselt 20 visiidiaega esimese eluaasta jooksul, see tähendab et laialt 200,000 perearstiaega Eestis aastas on võetud. Või võiks teha (perearstile) kohustuslikud tervisekontrollid nt 35a täitumisel, siis me ju teame palju on Eestis inimesi, kes on näiteks aastal 2028 35a saamas.
Samuti tundub mõistlik mõte eristada traumapunkte, ERi ja valvekliinikuid (kuigi tuleb öelda, et 1220 on selles osas olnud päris hea). 1220 võiks ju ka toimida mingi esmase tasandina eriarsti saatekirjade jaoks, kui esineb väga selge probleem, siis ei pea kulutama eraldi visiidiaega perearstile lihtsalt saatekirja tegemiseks.
2 Likes
Mitte ainult “kassaga” ei toimu midagi kummalist. Paljud kolleegid kurdavad eravestluses, et viimaste IT strateegiliste otsuste valguses, tundub neile, justkui tüüritaks riigi ITd Paldiski mnt. 5 osakonna palatist.
2 Likes
Meie tervisesüsteem paraku on sellise mudeliga, et kui on olemas absoluutselt kõik (haigla,köetud,arstid,palk,arstidel vaba aeg,korralikud seadmed) aga puudub raha, siis ikka ei saa rangluud parandada. Viimane tervisekassa juht isegi tuli mingi mudeli muutmise ettepanekuga aga paraku oli sunnitud lahkuma ja ilmselt sinna see ettepanek jääbki. Tegelikult on 99% kuludest juba kinni makstud ja vaja on veel 1% ühekordsetele kulumaterjalidele (süstlad,sidemed jne)
Jagan siis ka kogemust - eelmine aasta suutsin kuidagi vasaku käe randme ära murda. Esialgu arvasin, et väänasin välja ja las olla, kui paistetus ära hakkas minema, oli ikka kõver. EMO-sse minek, reede lõuna, seal tuleb öelda et krdi valus on, et varba äralöönud tüübid ootele pannakse. Prooviti sirgeks väänata ja kips peale, ei õnnestunud hästi, jääd opile. Reede öö ootasin tilguti küljes, ei midagi. Laupäeva hommikul tuleb kirurg, et neil nii palju tööd ja no las käsi jääb natuke kõveraks ja op on ka riskantne. Lugesin siis parimad sõnad viisakalt peale ja ütlesin, tehke korda. Taheti veel koju saata opi ootele, keeldusin. Ja laupäeva öösel kell 23 võetigi lauale, metallplaadid vmi ja kell 01 sain juba palatis jahtunud kartulit kotletiga e esimene söök Kas ma oleks saanud asja nii korda, kui poleks mõistlikult nõudlik olnud, vaevalt.
4 Likes
Vaja oleks sunduslikku tervisekindlustust.
Kas arvad tõesti, et mõni selle maja arst tüürib sealt riigi IT-d? Sest sealse osakonna patsientidelt korjatakse mobiiltelefonid ära ja nad ei saaks sealt midagi sellist tüürida.
Teooria kohaselt korjatakse mobiilid ära ka vangidelt 
1 Like
Kas iga kuu 13% palgast ei olegi siis sunduslik, et saad loobuda?
5 Likes
See on sul huvitav tähelepanek. Räägin parasjagu kolleegidega, kas oleks ehk mõtet avalikus meedias esitada küsimus: “Pour Qui, Pour Quoi Eesti riigi IT strateegia”. Jääge kuuldele, kui aeg saab küpseks, jagan linki. Ja EI SAA olema maksumüüri taga.
P.S. alati on muidugi oht, et nad vastavad “Oh, comme ci, comme ça”
3 Likes
Mul on kuri kahtlus, et võlusõna EMOs on “olen tegevväelane”. Kogu oma eluajal lõhutd kondid ja muud vigastused n EMOs ettevõetud praktiliselt 0 ooteajaga.
Peale reservi minemist olen paar korda sinna sattunud ja oodanud järjekorras tunde. Nüüd viimane kord mainisin, et palun tehke kiirelt korda, hommee algab mul staabiõppus ja nigu võluväel jälle 0 oteaega… 
3 Likes
Inimesed pöörduksid hea meelega oma perearsti poole, kui vähegi võimalik. Huvitav küll, miks inimesed seda siis ei tee?
Oma kogemusest võin öelda, et kui paar korda on olnud vaja saada perearsti visiidile, siis aega selleks pakuti nii 2 nädala pärast. Selleks ajaks on kas a) väiksem probleem ise mööda läinud või b) suurem probleem nii tõsine, et inimene on ammu enne juba EMO-sse jõudnud. Ja kummalgi juhul pole 2 nädala pärast perearsti juurde enam vaja minna. Enamasti on Tallinnas isegi telefoni teel perearsti kätte saamine probeem. Kõigil ei ole aega ega viitsimist tundide kaupa kuulata telefonitoru otsas muusikat, kuhu vahele öeldakes, et “hetkel on liin hõivatud”…
7 Likes
Perearsti kabinetiukse taha istuma ja ootama minna pole võimalik, EMO-sse aga küll. Vähemalt kuue tunni pärast saad viimases kohas ikka “sisse”.
Omal, ürgsel, ajal läksid inimesed jaoskonnaarsti ukse taha ning said elava järjekorrana “sisse”, siis EMO-sse ei mindud, sest jaoskonnaarst oli lähemal.
1 Like
Perearsti teemasse toob üsna head valgustust ise perearstina töötav Madis Veskimägi. Olen tema ajajoont jälginud ja aru saanud, et tema just ongi see aus ja lahtise mõttemaailmaga perearstinduse patrioot vaatamata sellel, et ta perearstide seltsist välja visati. See millist visooni ta reaalselt rakendab on hämmastavalt patsiendisõbralik ja selline mida igaüks peaks perearstist ootama. Keda huvitavad ka reaalsed näited tema praktikast siis soovitan teda jälgida. Ta toob tihti välja samu probleeme emoga seotult mida ka siin on käsitletud. Oleks selliseid perearste vaid rohkem.
4 Likes
Kui paljudel perearstidel on olemas patsiendibuss - pakun, et peale Madis Veskimägi mitte kellelgi.
Kaks kommentaari.
Esiteks see erapraksis vs. riiklik arstiabi on ka Tervisekassa poolt läbi analüüsitud teema. Probleem on selles, et erameditsiin pakub hea meelega “odavaid ja väheriskantseid” meditsiiniteenuseid. Kõike alates dermatoloogiast, töötervishoiust, hambaravist, silmaravist jms-ni, kus osutatava teenuse omakulud on odavavad, aga võimalik kasseerida suurt käivet tasulistelt vastuvõttudelt (nt. nahaarsti ja silmaarsti vastuvõtuks pole ka saatekirja vaja).
Erasektor ei taha väga hea meelega osutada vastutusrikkaid keerulisi meditsiiniteenuseid. Fertilitas katsetas sünnitusmajaga, aga see oli tore teenus täpselt selle hetkeni, kuni sünnitusel midagi kehvasti läks. Keerulisemate juhtumite puhul põrutati kiirabi koos selle sünnitava naisega ikka kuhugi ITK-sse, kus siis kogenud naistearstid olukorda päästma pidid. Pärast paari õnnetut juhtumit leiti ise ka, et äkki pole põlveotsas sünnitusmaja pidamine väga mõistlik äriplaan.
See kõik toob kaasa selle, et nö. kasumlikum osa meditsiinist liigub rohkem erasektori poolele ja kuna suurtel haiglatel väheneb võimalus erinevate teenuste vahel kogukulusid ristsubsideerida, siis keerulisemate (kallimate) teenuste hind Tervisekassale tõuseb proportsionaalselt kõrgemaks. Teiste sõnadega - jõukam osa ühiskonnast tarbib võimalusel erameditsiini, sest ta saab seda endale lubada, aga kollektiivselt maksame selle läbi Tervisekassa hinnakirja üheskoos kinni.
Teine probleem meditsiinis on see, et meditsiin on väga soovituspõhine. Otsitakse parimat arsti või tahetakse selle juurde, keda sõber soovitab. Vist siiamaani on mingi veebileht, kus saab arste kiita või laita ja reitinguid anda.
Kui eriarsti aegu valida, eriti suuremates kohtades nagu Tallinn, võid avastada, et aegu on lähema paari nädala jooksul mitmeid. Kui sa aga tahad valida kas konkreetsesse haiglasse või konkreetse arsti juurde, siis võid avastada, et järjekord on 2-4 kuud. Paljud inimesed on nõus pigem ootama selle “hea” arsti juurde aega või on pahased, et 2-3 “enim soovitatud” spetsialisti kalender kummist ei ole, aga teise tohtri juurde ka ei soostu minema. Pigem juba otsivad nendesamade arstide tasulisi aegu.
See muidugi ei tähenda, et mõnes väiksemas kohas, kus ongi ainult üks haigla ja üks selle eriala arst (halvemal juhul ka mitte kohalik, vaid keegi kes käib 1-2x nädalas vastuvõtte tegemas) päris probleemi ei oleks.
4 Likes
liiga palju ilusaid diivaneid ilmselt soetatud…
Selles artiklis on ilmselt näha üldist majandusolukorda.
Kui palgad kasvavad kiiresti ja kõigil läheb hästi, tõuseb nõudlus tasulise arstiabi järele ja järjekorrad lähevad pikemaks. Kui inimestel enam nii hästi ei lähe, siis kõlbab natuke aega Tervisekassa järjekorras oodata ka.
Hambaarstid ilmselt näevad seda ostujõu kõverat enda kalendris kõige otsesemalt.