Kolisin siia. Muidugi see pole ainult “eesti majandus” vaid üldiselt “majandus” aga paremat teemat ka nagu võtta ei olnud.
Totu_Cool, see on tore maksiim. Kas see ka töötab? Mõnikord, aga sugugi mitte alati.
“Saad seda mida mõõdad” – kui sa hakkad midagi “mõõtma” siis jõuad imekiiresti olukorda, kus sulle “toodetakse” mitte “tulemust” mida sa tahaksid vaid “mõõdikut mida sa mõõdad”.
Sinna ämbrisse on riigid ja ettevõtted korduvalt ja valusasti astunud.
Inimesed on nutikad. Inimesed on enda huvide eest väljas. Kui lihtsam ja mugavam on sulle anda “mõõtmistulemusi” kui “päris tulemusi” siis neid sulle ka antakse. Nagu Kuradiga lepingute sõlmimine: sa saad täpselt seda mida sa KÜSISID, aga mitte seda mida sa SOOVISID 
ja teine pool, sinu maksiimist
“tasu tuleks maksta ainult tulemuste eest.”
Defineeri “tulemus”. IMHO on meie nn. “arenenud läänemaailma” majandus sügavas kriisis just seetõttu, et CEO-dele makstakse kvartali- ja aastatulemuste ja aktsiakursside alusel.
Võtame selline “keel põses” analoogia.
Oletagem et III Reich olnuks avalikult kaubeldav ettevõte, Hitler selle CEO ja kindralid “juhtkond”. Aktsionärina ilmselt 1939. 1940. ja 1941. aasta “aastatulemuste” eest oleks me aktsionäridena olnud nõus maksma neile päris kopsaka preemia. Ja need “aktsinärid” kellel jätkunuks oidu 1942. aastal “positsioon likvideerida” ja võtta sisse postsioon “lääneliitlaste” juures (või koguni minna riskile ja III Reich “lühikeseks müüa”) olnuks ju “või sees”.
Ei?
Aga mis meil olid muud “tulemused”?
Umbes samasugused “varemeteväljad” jätavad PE-d ja “fondid” maha pärast mõnest ettevõttest “ülekäimist” ja viimase elumahla välja pigistamist. Aga (õigel ajal väljunud) aktsiate omanikud on ju “tulemusega” RAHUL. Ja see on peamine, eks?