Valame natuke õli tulle küsimusega “aga Karen Milleni käekoti õhtu” aga “su autoliising sai lõbi, võtame uue, õhtu” aga “GoldTime õhtu” 
1 Like
Sul on siis vedanud, kui paarkümmend aastat kestnud suhtes ikka veel naist asjadega ära saab osta. Tahaks ise ka, et asjad nii lihtsalt käiks
Seega ivoalaskaga nõus, et toreda õhtu saab ainult läbi tähtpäevade ja pehmete väärtuste, mida paraku suht harva ette tuleb 
1 Like
hmm, kas endal siis ei ole käekotti, et peab kellegi käest laenama
1 Like
Pöördume tagasi teema algusesse ehk teemaks jalatsid.
Tahaks osta endale normaalseid tosse, millega ringi käia ja vahest ka metsajooksu teha.
Noorespõlves, nii paarkümmend aastat tagasi, uskusin enda jalanumbriks olevat 45.
Täna on seis selline, et leidsin Rademarist sobivad tossud numbriga 46… mis olid veidi väikesed.
Ei usu et mu jalg kasvanud on, lihtsalt tooted on arvatavasti muutunud. Muud jalatsid mida kasutan, on täna kõik 46 suurusega.
Ja enamust tossude mudeleid suuremaid kui 46 lihtsalt pole saadaval (loe - pole sisse ostetud).
“Treeningjalatsite” riiulis on 90% tossudest tänapäeva moe kohaselt valge põhjaga, mis normaalsele inimesele ei sobi - lähevad kiirelt koledaks.
Nojah siis. Hind pole probleemiks, võin ka 150 paari eest maksta kui hea asja saab.
EDIT: matkajalatsitega täpselt sama asi, mis puudutab suurusi.
1 Like
Ma ei tea, kuidas meestel see asi käib. Aga mina naisena alustasin peaaegu-täiskasvanuelu nii, et nr 36 kingad läksid ilusti jalga ja nüüd on nr 39 mugav. Usun et ega mehedki teisest galaktikast ole selle koha pealt.
“Ringi käimiseks” sobivad minu arvates matkajalatsid paremini kui otseselt spordijalanõud, nood aga väga tihti valgete taldadega ei tohiks olla. Ja eriti kui maitse või suurus erineb kohalike sisseostjate omast, siis ma pigem üldse ei näeks vaeva Eestist ostmisega.
Musta värvi
Käin päris palju ja olen kasutanud igasugu erinevaid jalatseid, kuna pole väga tossu inimene. Aga mugavus viis poodi uurima ja soovitati just jooksutosse. Ostsin ja ei kahetse. 30km kõvapinnasel on nohu
vanuse lisandumisel võib juhtuda, et jalalaba võlv vajub allapoole e tekib kerge lampjalgsus ja jalalaba ongi pikem…
Pikk rida nr 46 spordijalatseid. Paljudel ka 47 ja suuremad olemas.
See suuruste asi on nagu jumal juhatab, kingad vs tossud vs erinevad tootjad. Ise vaatan cm ja kui suuruse tabelid on olemas, siis üldjuhul saab õige asja (ostan sageli netist). Samas, Eestis on spordipoes ikka 47+ numbreid suhteliselt hästi saada. Matkaspordis võiks ka sinnani numbrid välja joosta.
Trenniriided ongi erineva liistuga ka. Mõned kitsamale jalale, mõned laiemale, mõned kõrgema võlviga jalale, teised lampjalale jne. Ega päris ilmaasjata see ühe tootja jooksujalatsite nimekiri üle 10 nimetuse pikk ei ole.
46 pole tegelikult teab mis suur jalanumber. Jooksujalatsite puhul on ka see hea asi, et suurused lähevad väiksema intervalliga kui tavalistel kingadel: 43 - 43,5 - 44 - 44,5 jne. või siis Adidasel on mingid 45 2/3 suurused.
Kui hele värv tundub kergelt määrduv, siis tuleb vist teha ikkagi nii, et proovida poes see hele jalats järele ja kui suurus sobib, siis jätta number ja mudel meelde ning otsida netipoodidest täpselt sama suurus. Tavaliselt on 2-3 värvivalikut ikka ka.
Aga isiklik kogemus ütleb, et trennijalats on trennijalats ja sellega eriti niisama linnas patseerimas ei käi. Sellepärast mind ka see määrdumine eriti ei heidutaks.
1 Like
Ma olen mitu paari aastatega läbi käinud (loe, tald kulus ära), aga parimad, mis näiteks talvel jäise pinnaga peavad ja muidu mugav, adidas Terrex. Suurustega jah, kui king 46, siis need 48,5.
Seda ma kartsin, et keegi jälle võtab üldistust “keskmise keskklassi pere” kohta kuidagi isiklikuna. Õnneks oli minul oidu merkantiilsusesse kalduv suhe juba aastaid tagasi lõpetada ja normaalne luua.
foorum, kus peaks olema koos eesti inimeste edumeelsem, aktiivsem ja jõukam ots ja …
- ei saa perega kinno minna, kuna kolm eurot parkimistasu on alatu röövimine … ajastus saalijõudmiseks peab parkimise pealt säästmise mõttes olema perfektne.
- et kinos on tinapanek kallis, tuleb enda 2x200 lapikud odavat brändit sisse smugeldada.
- kinos on võimatu käia, sest müra saalis on tappev. kõrvatropid prillitoosis aitavad filmi kohutavate kannatuste kiuste üle elada.
- kuidas säästa viiskümmend eurot, kui naine sunnib sind 50cent kontserdile minema?
- kui lava juhtub olema valetpidi ja rahvas tihedalt koos, on kontsert koheselt rikutud.
- mis elamuse saab kontserdist, eriti kui väljas on tuuline ja vihmane, teised ronivad sinu seljas ja see kõik on nii ebamugav ja vastik? inimesi ei tohiks lasta piinata!
- kontserdikaubanduse poolt toimub kliendi suhtes nahaalne raharöövimine.
- panditopsi hind paneb pereeelarvele tohutu põntsu. parem on üldse mitte midagi osta.
- ehitasin käepäraste vahendite, säästueelarve ja temu abiga kodukino, kuna nii on kõvasti mugavam ja kinos käimine on sitaks kirves.
- kinos käiakse marlboro dressipluusi ja hiina ketsidega, teatris pruuni ülikonnaga.
- kino on mõttetu nišitoode. kanalit vahetada ja pausile panna ei saa, parkimine ja popkorni hais on piinarikas. nõuab tugevat tervist, et seda nautida.
- õnneks pole vaja lastega kinos disneyt vaatamas käia, sest nad kasvavad kähku suureks.
- kui enda abikaasa üldse kinno viia, siis eesmärgiga keppi saada. muidu jäävad ainult sünnipäev ja pulma aastapäev.
- kui armastatu soovib kinno minna, on tegemist selgelt merkantiilsusesse kalduva suhtega.
- jne.
kui päist ei näeks, siis eeldaks, et see on mõnes vanadekodus tiksuva seltskonna jutulõim 
18 Likes
Nutame nüüd jõe
4 Likes
Muu on ja las jääb aga müra on päriselt olemas. Seda kuuleb lasteaiast saati juba. Ilmselt tegu USAst tuleva kultuuriga. See meeletu müra on küll probleem aga võibolla mitte enam meie laste jne põlvkondadel.
Kinos ja kontsertidel käimine on rottidele.
Tuleb olla piisavalt jõukas, et bänd omale kodu hoovi esinema kutsuda ja maja keldrikorrusel on inimestel korralik kodukino.
Sama moodi nagu jõukas inimene ei suple täiskustud basseinides ja ei käi saunas läbihigistatud leiliruumi lava peal kusagil Viimsi SPAs.
Üsna samal põhjusel teeb ta ka trenni koduses jõusaalis…
Tegelikult ei pea selleks ka väga jõukas olema…
4 Likes
Ma ei saa aru, milline keenius on välja mõelnud selle, et iga mingi aja tagant tuleb poes kõik kaubad ümber paigutada. Miks ma käin igapäevaselt ühes kindlas poes? Sest ma tean kus asjad on. Võtan kiiresti vajaliku harjumuspärasest kohast. Sellepärast ei lähegi teise poodi, sest seal peab asju otsima. Raisk seaks võib vihastada, kui ühel päeval lähed poodi ja seal kus oli kohvi on hoopis peldikupaber ja nii edasi. Rohkem sinna poodi ei lähe!
8 Likes
Standardvastus on see, et siis on inimene sunnitud uuesti jälle kogu poe läbi käima, ka need riiulivahed kuhu ta muidu ei lähekski, ja marketingiinimestele õpetatakse, et kui sa seda oma leiba ja kohvikoort piki poodi taga otsid, higipull otsa ees, siis kindlasti sa ostad palju muid asju ka mida sa muidu ostnud poleks.
Isiklikult mulle selline kiusamine mõjub nii, et ma ei leia seda üles mis ma tahtsin, vihastan, ja tükk aega sinna enam tagasi ei lähe kui just ei pea.
4 Likes
Miks inimene käib poes? Nii üleüldse? Eriti kui see temas meelehärmi tekitab?
Või siis miks siia tekitatakse meelelärmi?
Õige vastus on kahtlemata see, et poes käib see, kes pole piisavalt jõukas selleks, et enda asemel majapidajannat saata sisseoste tegema.
4 Likes