Neljapäeval Äripäevas oli artikel. Tsiteerin - “Järgneva 20 aasta jooksul on kasulikum raha paigutada USA võlakirjaturule, sest suure tõenäosusega jääb sealse aktsiaturu pakutav tootlus võlakirjadele alla, selgub Deutsche Banki värskest uurimusest”. Kas pikaajaline investeerimine aktsiatesse on “surnud”?
Minu arvates on see Äripäeva Toomas ikka äpu küll! Pimekana selline! Iga terve mõtlemisega inimene teenib rohkem! Endiselt kehtib reegel, et Äripäeva soovitusi tasub kasutada vastupidiselt!!!
Plaan: Keegi võiks uue majanduslehe välja anda!!!
Plaan: Keegi võiks uue majanduslehe välja anda!!!
Mis sa Alvar virised... Mine siis ise Äripäeva tööle ja hakka lugusid kirjutama ning Toomase portfelli haldama...
(Ei tööta Äripäevas) :)
(Ei tööta Äripäevas) :)
Läheks küll, kui võetaks!!!
Tagasi subjekti juurde, tegelikult USA turud on päris highly priced, ja kui see valuation allapoole peaks tulema (lähemale pika-ajalisele keskmisele), siis tõesti oleks nagu oodata 20 a perspektiivis oluliselt madalamaid tootlusi kui lõppenud 20-l aastal oli. Ses mõttes võib DB meestel õigus olla et toores ämblik (lihtne s&p) keskmises tulevikus rikkaks ei tee.
AGA, seletage mulle seda optimismi võlakirjaturu osas? Praegu on intressimäärad ajalooliselt väga madalatel tasemetel. See kindlasti peaks muutuma. Ja mida sel juhul võlakirjade hinnad teevad? Nose-dive'i. Seega ei kutsu väga ostma pikemaid võlakirju praegu. Äkki muidugi 20 a jooksul käib intressimääradega täistükkel ära ja hinnad jälle üles..
AGA, seletage mulle seda optimismi võlakirjaturu osas? Praegu on intressimäärad ajalooliselt väga madalatel tasemetel. See kindlasti peaks muutuma. Ja mida sel juhul võlakirjade hinnad teevad? Nose-dive'i. Seega ei kutsu väga ostma pikemaid võlakirju praegu. Äkki muidugi 20 a jooksul käib intressimääradega täistükkel ära ja hinnad jälle üles..
Aga kui
1. inflatsioon on madal (me räägime siin deflatsiooniohust) ja
2. lühema otsa võlakirjad ei teeni üldse midagi ning
3. aktsiad juba on suhteliselt kallid (no minu arust siiski mitte nii kallid kui 2000, arvestades intressimäärasid - fedi mudeli järgi praegu ca 10% ülehinnatud, mis on ajalooliselt suhteliselt vähe USA kohta), siis ütle, mis on alternatiiv?
Kui taastumine ei peaks olema nii lõbus kui konsensus praegu arvab, siis on ruumi ka pikkadel intressidel allapoole tulla. 10yr yield näiteks 4.50%
1. inflatsioon on madal (me räägime siin deflatsiooniohust) ja
2. lühema otsa võlakirjad ei teeni üldse midagi ning
3. aktsiad juba on suhteliselt kallid (no minu arust siiski mitte nii kallid kui 2000, arvestades intressimäärasid - fedi mudeli järgi praegu ca 10% ülehinnatud, mis on ajalooliselt suhteliselt vähe USA kohta), siis ütle, mis on alternatiiv?
Kui taastumine ei peaks olema nii lõbus kui konsensus praegu arvab, siis on ruumi ka pikkadel intressidel allapoole tulla. 10yr yield näiteks 4.50%
Minu arvates tuleb tunda kadetust nende investorite suhtes, kes praegu maailmas või kasvõi siinsamas Eestis väga häid investeerimisobjekte börsiettevõtete näol näevad.
Palju õnne, kui nad sellega veel ka suurt raha teenivad.
Ise kipun vastavalt selle foorumi peateemale arvama, et turgudel on suur hulk väärtpabereid, mis ei suuda konkureerida pikaajaliste võlakirjadega, mis pakuvad 5% aastatootlust. Investorite lootused on liiga suureks aetud.
Aga jah... Lootus sureb viimasena.
See eelnev tähendab loomulikult ka seda, et leidub ka tugevaid “õiglase hinnaga” väärtpaberid. Kes neid aga kindlalt ära ei tunne võiks olla konservatiivne.
Konservatiivset investeerimisstrateegiat on järgitud ka Äripäeva investor Toomase puhul.
Ta pole selline, kes endale terve elu pensionipõlveks või muidu teenimiseks-tarbimiseks raha daytreidimisega teenib või kes tunneb, et ta suudab teenida igal perioodil, igas poosis kõvasti pappi.
Küll aga huvitaks kindlasti foorumi lugejaid ka sellised investorid... Nii et kel midagi pajatada laske aga tulla.
Spekulantide kohta arvan, et neil ei läinud üldiselt jaanuaris, mil välisbörsid langesid 3-5%, kõige paremini. Kui eksin, siis – müts maha.
Minu arvates nõuab investeerimine aega ja rahu.
Kui minna maratoni jooksma, kui olulised on esimesed kümme-sada meetrit?
Ma usun, et paljud foorumi lugejatest suudaks olümpiamängude maratonijooksu esimesed sada meetrit läbida kõikidest mänguritest kiiremini.
Aga kas ka kilomeetri või koguni 42,195 kilomeetrit?
Palju õnne, kui nad sellega veel ka suurt raha teenivad.
Ise kipun vastavalt selle foorumi peateemale arvama, et turgudel on suur hulk väärtpabereid, mis ei suuda konkureerida pikaajaliste võlakirjadega, mis pakuvad 5% aastatootlust. Investorite lootused on liiga suureks aetud.
Aga jah... Lootus sureb viimasena.
See eelnev tähendab loomulikult ka seda, et leidub ka tugevaid “õiglase hinnaga” väärtpaberid. Kes neid aga kindlalt ära ei tunne võiks olla konservatiivne.
Konservatiivset investeerimisstrateegiat on järgitud ka Äripäeva investor Toomase puhul.
Ta pole selline, kes endale terve elu pensionipõlveks või muidu teenimiseks-tarbimiseks raha daytreidimisega teenib või kes tunneb, et ta suudab teenida igal perioodil, igas poosis kõvasti pappi.
Küll aga huvitaks kindlasti foorumi lugejaid ka sellised investorid... Nii et kel midagi pajatada laske aga tulla.
Spekulantide kohta arvan, et neil ei läinud üldiselt jaanuaris, mil välisbörsid langesid 3-5%, kõige paremini. Kui eksin, siis – müts maha.
Minu arvates nõuab investeerimine aega ja rahu.
Kui minna maratoni jooksma, kui olulised on esimesed kümme-sada meetrit?
Ma usun, et paljud foorumi lugejatest suudaks olümpiamängude maratonijooksu esimesed sada meetrit läbida kõikidest mänguritest kiiremini.
Aga kas ka kilomeetri või koguni 42,195 kilomeetrit?
ma olen ikka mõned maratonid jooksnud ning ma arvan, et paljud siiski ei suuda seda 100 meetrit kiiremini joosta kui teised mängurid:) tipp maraton on selline, et mõni võib imestama jääda, et kuhu kõik juba alguses punuma asuvad. tipud läbivad keskmiselt kogu distantsil iga saja meetri u. 20 sekiga. algus on aga üks kiiremaid kuna siis on vaja koht kätte saada.
well, see lihtsalt selline inf kõrvalt
well, see lihtsalt selline inf kõrvalt
tundub nagu deutsche bank'i analüütikud oleks kõvad mehed, et suudavad 20 aastat tulevikku ette ennustada, samas kui enamus naailma analüütikuid jääb isegi ühe aastaga hätta. samas ennustusele mingisuguse % lisamine muudab ennustamise suhteliselt ohutuks. keegi ei saa väita, et tegelikkus läks ennustusest mööda. ennustus läheb igal juhul täppi, ainult et võib juhtuda see et toimub sündmus , mille toimumise tõenäosus oli väiksem. võin ka ennustada, et 63% tõenäosusega vähemalt kahekordistub hansa aktsia hind järgmise aasta lõpuks. keegi ei saa järgmise aasta lõpus väita et mu ennustus oli vale.
keegi v6iks uurida, kui palju kasvas deutsche bank'i v6lakirjade vahendamine uudisele eelnenud ja järgnenud prognoosil. pealegi ei saa aru, mida tähendab aktsiaturu keskmine tootlus? kui indeks, siis niipalju, et harilikult indeksis on ikka tootlikud aktsiad. ma ei tea, jätab kylmaks...
Osamale.. võlakirjahetketootlusi pole nii keeruline ette näha 20 aastaks... ostad paarikümneaastase valitsuse paberi ja ongi sul tootlus käes. küsimus on rohkem aktsiaturutootluses.
Kui Hansa on kahekordse hinnaga, oleks võinud tõenäosus suurem olla, kui poleks, oli tõenäosus liiga kõrge ;-)
Kui Hansa on kahekordse hinnaga, oleks võinud tõenäosus suurem olla, kui poleks, oli tõenäosus liiga kõrge ;-)
Romet, ma nüüd ei mõista, mille alusel Sa tõenäosust mõõdad?
>>>Kui Hansa on kahekordse hinnaga, oleks võinud tõenäosus suurem olla, kui poleks, oli tõenäosus liiga kõrge ;-)<<<
Kui näiteks Hansa ongi 2x hinnaga aasta pärast on ikkagi väga raske õelda, kas selle tõenäosus oli 1 või 100%. Igal juhul ei saa hakata ütlema, et tõenäosus oli liiga kõrge või madal ainuüksi selle pärast, milline tulemus saadi.
>>>Kui Hansa on kahekordse hinnaga, oleks võinud tõenäosus suurem olla, kui poleks, oli tõenäosus liiga kõrge ;-)<<<
Kui näiteks Hansa ongi 2x hinnaga aasta pärast on ikkagi väga raske õelda, kas selle tõenäosus oli 1 või 100%. Igal juhul ei saa hakata ütlema, et tõenäosus oli liiga kõrge või madal ainuüksi selle pärast, milline tulemus saadi.
matrox: sul on ilmselt õigus, alternatiividega laiutada ei ole; paarisaja positsiooniga fond võiks tõesti keskpärase aktsia kõrval mõelda deflatsiooniohu korral fixed income'le.
Siiski minu mõte oli pigem stock-picking. Head ettevõtted teenivad ka järgmisel 20-l aastal 20+ % roe't, mis peaks olema igati sobiv alus-stsenaarium korralikule aktsiahinna tõusule. Kuigi keskmiste valuationite muutus on suur komponent hinna tõusus või languses, kui ettevõte teenib oma equity base'le viiendiku juurde igal aastal siis 20 aasta pärast ma tahaksin olla olnud selle firma omanik.
Siiski minu mõte oli pigem stock-picking. Head ettevõtted teenivad ka järgmisel 20-l aastal 20+ % roe't, mis peaks olema igati sobiv alus-stsenaarium korralikule aktsiahinna tõusule. Kuigi keskmiste valuationite muutus on suur komponent hinna tõusus või languses, kui ettevõte teenib oma equity base'le viiendiku juurde igal aastal siis 20 aasta pärast ma tahaksin olla olnud selle firma omanik.
Duetche bank'i analüütikud pole ainsad, kes nii pika vinnaga "ette näevad". Enronis tehti lausa 24-aastaseid forwardeid.
20. aastase võlakirja tundlikkus on ikka üsna suur, e 1 protsendipunktiline muutus tulususes tõstaks võlapaberi hinda päris palju