Kauppalehti sõnul on läbirääkimised E.ON-i ning Soome valitsuse vahel Gasumi osaluse müügi teemal käimas ning kokkuleppeni loodetakse jõuda sügise alguses.
E.ON-ilt Kauppalehtil kommentaari ei õnnestunud saada, kuid Soome varustuskindlusega tegeleva ametkonna esindaja sõnul on Soome pool tehingu ettevalmistamisega tegelenud juba 2012. aasta algusest peale ning nüüd oodatakse E.ON-i vastust.
"Kõik sõltub põhimõtteliselt E.ON-ist. Nad üritavad võib olla hinda tõsta." Ilmselt on Soome pool teinud konkreetse ettepaneku ning oodatakse sakslaste vastust. Kui uskuda Soome lisaeelarve infot, peaks see olema 110 mEUR 20% osaluse eest, mis teeb 2012. aasta baasil nagu öeldud, siis 6,1x EBITDA (minu arvutuste kohaselt). Kõrvutades seda numbrit gaasivõrkude müügi valuatsioonidega Euroopast, mis on olnud pigem 9-10X EBITDA, võib E.ON tõesti ka kõrgemat hinda küsida. Samas P/B 1,35 peaks olema jälle päris hea.
Päris sea ja käo võrdlemine pole, kuid siiski otseselt 1:1 ei saa Gasumit eelnenud diilidega võrrelda, kuna seal müüdi puhtalt gaasitaristut, antud juhul on samas ettevõttes Eesti Gaasile sarnaselt ka müük lõpptarbijatele.
Ma saan aru, et see €110 on equity eest, ehk kui net debti juurde arvestada oleks EV/EBITDA juba suht korralik 8x
No eks saab näha, ilmselt on õigus, taristuettevõtete bookid võivad võla osas jah üsna erinevad olla, mis mõjutavad muidugi ka hinda (võlavabadust sealt aga üldiselt ikka pigem ei leia). Igal juhul peaks see aasta midagi juhtuma hakkama. Vast nii Soomes kui ka Leedus. Seaduse järgi kaotavad E.On ning Gazprom Amber Gridis sügiseks otsustusõiguse (ilmselt siis AGM-i tasandil), kuigi dividende ja muid väljamakseid saaksid endiselt moel. See on siis seaduse poolne meede hoidmaks neid kinni LDJ ning AGM aktsionäride lahku löömise nõudest. Otsest riigistamist selle kõige klassikalisemas võtmes ei ole.
Täna Amber Grid liikumas, kuna energeetikaministeeriumi valdusettevõte EPSO-G laenab 52 miljonit eurot. Nähakse varianti, et raha otstarve on Amber Gridi aktsiate väljaost, kuid võimalik, et lihtsalt Litgridi dividendide rahastamine.
"Lithuanian government and Gazprom reach deal on Amber Grid. Lithuanian Prime Minister, Algirdas Butkevicius, announced on Friday that the government and Gazprom have reached an agreement in principle, on the implementation of the EU's Third Energy Package, under which the Russian gas giant is to withdraw from Lithuania's natural gas transmission grid operator Amber Gas by next November. However, he did not state exactly what was agreed upon and what would be effect on Lithuania’s gas price."
Kui ma saan masintõlkest õigesti aru, siis Leedu peaminister on arutanud Aleksei Milleriga (Gazpromi CEO) kolmanda energiapaketi rakendamist Leedus ning Gazpromi tehtud ettepanek olla peaministrile isiklikult vastuvõetav, aga läheb valitsuskabinetis ilmselt arutamiseks. Huvitav küll, missugune ettepanek see olema pidi, mille kohta seisukoht kohe valmis oli (eeldan, et tuleb pikk valuatsioonide selgeks rääkimine).
Pisike risk on siin veel kui vaadata Vilniuse börsi. Kauplevad mingid kommunaalettevõtted täiesti mõttetu free floatiga. AMG&LDJ, eriti veel KNR, LGD, LES, LNR.
Free float on olematu - miks riik ülejäänusid välja ei osta ja ei de-listi, on arusaamatu. Kui Gazpromi ja E.On-i Amber Gridi osalus ostetakse eraldi ja uute ärikehade alla, ei teki vist ka tururegulatsioonist tulenevat väljaostukohustust. Mida sellisest väikeinvestorite kiusamisest saaks, on muidugi ise küsimus.
Leedu pargib gaasifirmade osalusi ümber. Amber Gridi aktsiad antakse üle holdingettevõttele EPSO-G (omab ka Litgridi aktsiaid) ning Lietuvos Dujose vähemusosalus läheb Lietuvos Energija kontrolli alla. Varem omas aktsiaid Leedu energeetikaministeerium.
Seega EPSO-G hakkab taristuettevõtteid omama ja elektrimüüja Lietuvos Energija hakkab omama gaasimüüja Lietuvos Dujose aktsiaid.
Tundub, et valmistutakse Amber Gridi väljaostuks Gazpromilt / E.On-ilt, mis pole ka eriline uudis. Omapärane liigutus on võib olla Lietuvos Dujose osaluse andmine Lietuvos Energijale. Kas äkki üritatakse koos gaasi põhivõrgu väljaostuga riigile osta osalusi ka gaasi müügiorganisatsioonis? Kui midagi, siis varem oleks näinud pigem varianti, kus taristuettevõtte soetamise käigus tasutakse mingi osa diilist müügiettevõtte aktsiatega, kus riik saab kontrolli taristu üle, kuid loobub müügiettevõtte vähemusosalusest.
Kui Amber Gridi diili osas on Gazpromi vastu EL regulatsioon, siis otsest sundust Lietuvos Dujose aktsiaid müüa, Gazpromil tegelikult pole, seega nende plaane LDJ raames on keeruline prognooside. E.On ilmselt küll valmis mõlemad osalused müüma kui juba müügiks läheb (ja kui müüa, siis ilmselt ka eelistatakse sobiva diili korral mõlemast ettevõttest välja astuda).
Eks Gazprom himustab torusid kindlasti palju rohkem, aga üks teoreetiline stsenaarium on see, et Gazprom müüb Amber Gridi riigile, kuid ostab Lietuvos Dujoses välja riigi ning E.On-i. Kui riigile teada, et selline deal on "in the works", siis samas muidugi raske mõista, miks taoline liigutamine LDJ osas vajalik oli.
Samuti tehti mõni aeg tagasi LDJ raames eraldi ettevõte jaotusvõrgule, seega kui Gazprom lepib ainult müügiorganisatsiooniga, võib tekkida olukord, kus riik ostab läbi Amber Gridi või EPSO-G Lietuvos Dujosest välja ka jaotusvõrgu taristu. Selle "vabatahtlik" loovutamine samas ei järgiks sugugi Gazpromi üldist käekirja. Puhtäriliselt leiaks põhivõrku ning jaotusvõrku samas ettevõttes hallates mingeid sünergiaid kindlasti.
„Samal ajal kui Eesti ja Soome vaidlevad, kummal pool lahte peaks asuma vedelgaasi LNG terminal – või äkki peaks see asuma korraga mõlemal pool lahte –, valmistuvad leedukad juba LNGd sisse tooma.
Jaanuari lõpus testiti Lõuna-Koreas Hyundai Heavy Industriese laevatehases leedukate poolt LNG veoks, ladustamiseks ja vedelast olekust gaasiliseks muutmiseks tellitud uut laeva Independence. Laev saabub Klaipėda sadamasse sügiseks, teatas Leedu meedia. Leedu riigi kontrollitav Klaipėdos Nafta plaanib uue LNG terminali käivitada juba 2014.aasta lõpus, et vähendada Leedu ja terve Baltikumi sõltuvust vene gaasist.“
Kui masintõlkest õigesti aru saan, siis on Leedu ja Gazprom allkirjastanud vastastikuse mõistmise protokolli, mille ühe punktina pikendatakse Amber Gridi osaluse müügi tähtaega aasta võrra 31. oktoobrini 2015. Langev kurss täna seda ka kinnitaks.
Inglise keelsest Leedu Delfist samas jääb mulje, et selline on Gazpromi ettepanek, mitte juba kokkulepitu. Leedu ÄP vahendab aga Finasta analüütikut, kes peab mingite regulatsioonimuudatuste tõttu väiksemaks tõenäosust ülevõtupakkumiseks väikeaktsionäridelt. Ühesõnaga parajalt keerukas juriidilise sisuga tekstide lugemine masintõlke abil.
Niipalju kui ma aru saan, siis kusagilt on välja imbunud jutt (vist küll mitte ametlik sugugi veel), et soovitakse väärtpaberiturgude seadust muuta nii, et Amber Gridile ei peaks peale enamusosaluse omandamist esitama ülevõtupakkumist. Kuidagi olevat see oluliste ja strateegiliste ettevõtete juures vajalik. Kui õigesti aru saan, siis Lietuvos Dujos juba selles nimekirjas on, nüüd on siis jutt AMG lisamisest.
Vilniuse turg on tõesti igasugust mõttetut kaubeldamatut sodi täis. Niipalju kui kommentaarist aru saan, siis olen väga ühte meelt. Väikeinvestorid võivad olla küll kurjad spekulandid, aga see on mingi ca 6% free floadi alles jätmise nimel ikka sürralistlik huiamine ja monkey-business. Mina näen siin riigi motiivi selles, et free floati omanikest on lihtsalt täiesti savi ja selle raha võib enda kätte jätta (isegi kui selle jaoks oleks vaja regulatsioone muuta).
Tuues paralleeli Eesti turult, siis sarnane case oleks kui Järvevana kaasus laheneb, kuid Merko ostab Järvevanast välja ainult Riverito osaluse. Teised imegu näppu, suva, kaubelge omavahel. Ega jah tea, mida leedulastest oodata, äkki aetakse ka mingi hagi püsti (Järvevana kaasuse puhul ma selles ei kahtleks), Üks suuremaid omanikke peaks alles olevas free floatis East Capital olema, seega eks määravaks saab siin aktivistide arv kui tõesti riik sellega edasi minema peaks.
Eks asjad muutuvad kiiresti. Kui Leedu minister ja Gazpromi CEO Sotšis omavahel suulise üksteisemõistmiseni jõudsid, siis kirjasõnas saabunud pakkumine Vene poolelt olla juba omakorda täiesti vastuvõetamatu.
E.On-ilt pole nüüd tükk aega midagi kuulnud, viimane sõna oli nende poolt see, et 31. oktoobrist jõustuv "kuldaktsia" regulatsioon müümata osaluse puhul neile kindlasti ei sobi ja ilmselt siis ollakse pigem pragmaatilisemalt väljumas kui Gazprom (kes võtab asja ühes potis Kaliningradi gaasitransiidiga, Leedu gaasihindadega, hagiga Stockholmi arbitraažikohtus ja välispoliitiliste ambitsioonidega).
Ootuspäraselt siis tegemist ettevõttega, millel mitu erinevat dimensiooni.
Esmalt puhaskasumidimensioon, mis on 5,1 mln LTL aastas ehk 0,8 eurosenti aktsia kohta, mis dividendina välja makstes annaks 1% brutoyieldi. 2014. aastast tõusid aga võrgutasud ca 15%, seega ka peale ühekordsetest kuludest vabanemist peaks käesoleva aasta joonealune märksa parem olema.
Teine dimensioon on rahavooline dimensioon. Amortisatsioon jookseb ca 80 mln LTL aastas. 5 iseseisva kuu jooksul amort 32 mln LTL ning põhivarainvesteeringud 39 mln LTL, mis pole muidugi otseselt mingi hea uudis, aga ma arvan, et ajutise iseloomuga, kuna lõpetamisel oli suur Jurbarkas-Klaipeda torujuhe. 31. juulil oli töös olevate projektide väärtus 107 mln LTL, aasta lõpus aga juba vaid 10 mln LTL. Arvatavasti on käesoleval aastal kapitalikulutusi märksa vähem. Järgmine suurem asi on vist Euroopa rahade kaasabil ühenduste laiendamine Klaipeda terminali ning Läti Inculkansi hoidla vahel, kuid sellega läheb vist aega.
Ja siis on juriidiline dimensioon, milleks on esmalt see, kas, millal ja mis hinnaga ostab Leedu ära E.On-i ning Gazpromi osalused ja ootamatult ka see, kas Leedu käitub mingi tsiviliseerimatu sub-Sahara riigi moel ja laseb väikeinvestorid tuimalt üle, olles valmis 6% ettevõtte jagu raha säilitamiseks valmis lausa seadusandlike regulatsioonidega mängima.
Hetkel on eelnõu minu arusaamisel kooskõlastusringil ja kui sealt peaks see läbi minema, jõuab parlamenti (väidetavalt on oma seisukoht öelda ka Leedu Pangal, kes finantsturgude usaldusväärsuse huvides seda muudatust ilmselt pigem tõrjub). See on nii räige väikeaktsionäride huvide diskrimineerimine, et loodan väga näha Leedus väikeaktsionäride assotsiatsioonide poolt organiseeritud class actionit. See on ikka monkey businessi kõrgem vorm, mille koht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis, kus peaksime saama rääkida mingilgi määral teemadest nagu võrdne kohtlemine ja õigustatud ootus.
... talv on muidugi Eestis ja ilmselt ka Leedus olnud väga pehme, seega tarbimine Leedus kütteperioodil küsimärgi all. Gazpromi 20% price cut äkki samas turgutab veidi gaasi osakaalu riigi energeetikabilansis.
Paistab, et Leedus on siiski loobutud seadusemuudatusest, mis ei kohustaks enam riiki väikeaktsionäre Amber Gridist välja ostmast. Mu EBITDA-projektsioon on samas suhteliselt metsa läinud, kuna raporteeriti vist ainult 10 mEUR EBITDA-t läinud aasta eest (ja ilmselt selle baasil praegu analüütikud joonistavad ülevõtunumbreid kusagile 0,78 EUR kanti aktsiast). Dividenditootlus tuli kusagil üle 3%, kuigi arvasin, et see võib ka väiksem tulla (hind on viimasel ajal erinevate katalüsaatorite tulemusena ka märkimisväärselt kukkunud). Samas pole see ka väga oluline.
Paraku on möödunud aasta numbreid raporteeritud katkendlikult ja ei saa täpselt aru, kuidas taoliste EBITDA numbriteni on jõutud (ma arvan, et kohalikud analüütikudki pole üle mõistuse palju informeeritumad).
Eks saab näha, mis numbrite peale E.On käed lööb, sest vabalt võib 2014. aasta EBITDA midagi märkimisväärselt muud tulla. Ühelt poolt peaks käesolev aasta ühekordsetest kuludest puhtam olema, teiseks tõusid käesolevast aastast rohkem kui 10% ülekandetasud, kuid (aktsionäri seisukohast) rikub meepotti muidugi mahe talv, mis selgelt kütteperioodi tarbimist mõjutab.
E.On-iga käivad riigil vist paralleelselt läbirääkimised Amber Gridi, Lietuvos Dujose ning ka Lesto (elektrivõrgud) vähemusosaluse osas. Lietuvos Dujos täna tegelikult jätkuvalt huvitav ka dividendi tõttu. P/E 10 tuuris ja dividendi (bruto)yield kusagil veidi alla 8%.
Klaipeda LNG-terminal peaks tegelikult positiivselt mõjuma nii Lietuvos Dujose (väikeaktsionäride) kui Amber Gridi käekäigule. Soodsama hinnaga gaas peaks turgutama gaasi positsiooni Leedu energeetikaportfellis ja suuremad läbimüügid on kivi nende mõlema veskile.
No ma selles viimases nüüd küll kindel ei oleks, tõsi küll, eks ma üritan mingi teesi endale enne ostmist ette manada, mida ma siis foorumis hiljem preach'in
Just for the record - varem (samuti üksikute, Lietuvos Dujose konsolideeritud numbrite vahelt saadud infokildude najal) joonistasin EBITDA-projektsiooni kuhugi 25-30 mEUR vahemikku ning nägin potentsiaalsena tehingut ca 2x suurema hinna pealt, millest Leedu analüütikud (või noh, seal on üks Finasta analüütik, kes paistab sel teemal meedias sõna võtma) viimasel ajal räägivad.