Äripäev vahendab Dienas Biznessit:
Saksa E.ON võib müüa osalused Balti gaasifirmades
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=ffe957c7-9ba2-481b-833c-3a2ef0e89787&ref=rss
http://www.db.lv/razosana/energetika/e-on-aiziesana-uzspridzina-baltiju-404282
Otsest suurt uudisväärtust muidugi pole. Ka Gasumi diili osas pole uudiseid, kuigi vihjati, et äkki jõutakse diilini sügise alguses. Eks läbirääkimised selliste suurte diilide juures võivad muidugi oodatust kauem aega võtta.
Latvijas Gaze puhul lehe väitel Läti valitsus huvitatud E.Oni osaluse omandamisest. Erastamislepingu kohaselt olla riigil ka eesostuõigus.
Viidatud on, et E.On on loobunud Soome ja Balti osaluste ühes paketis müümisest. Äkki siis sellise diili otsimine on ka oma aja võtnud. Samas diletandi pilgu järgi on see nii mõttetu üritus, et raske uskuda neid oluliselt selles suunas panustama. Sellise diili võimalikke vastaspooli on vähe ja tõsiseltvõetavamate potentsiaalsete ostjate (Gazprom, teised Vene taustaga investorid) suunas blokeeritakse diil nagunii regulaatorite poolt ära.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-gaas-lahutab-ettevottest-eg-vorguteenuse.d?id=67032726&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+delfimajandus+%28DELFI+%3E+Majandus%29
Nüüd formaalselt teoks saamas ka Eesti oma Amber Gridi tekkimine.
Nüüd formaalselt teoks saamas ka Eesti oma Amber Gridi tekkimine.
Tüüpiline utility. Kohalik regulaator kinnitas juba järgmise aasta hinnatõusud ära, aga peaminister arvas, et ei lähe mitte ja ettevõte peaks oma hinnatõusu paremini põhjendama. Pealegi võimaldavat odavam lõpptarbijahind ettevõttel rohkem gaasi transportida. Päris iga peaministri väljaütlemise peale need asjad ikkagi ei liigu, aga arvatavasti jõutakse enne järgmist aastat veel vaielda. 15% hinnatõus on muidugi päris korralik number, samas arvatavasti kaotati spinoffi käigus siiski teatud osa organisatoorsest efektiivsusest.
Gasumi CEO värskelt kommenteerimas, et riigi ja E.Oni diil pigem järgmine aasta sündimas (riigi esindaja prognoosis suvel uudiseid sügise alguseks).
Endiselt väga ebatõenäoline, et Baltis leitakse üks ja sama vastaspool, aga arvestades, et ka Latvijas Gaze teemal hakanud uudiseid imbuma, siis arvatavasti käivad läbirääkimised mitmel suunal korraga ja avalikustatakse mitu diili eri vastaspooltega kas korraga või lühikese ajavahemiku jooksul. Kes Eesti Gaasis (Võrguteenuses asi vast veidi selgem) E.On-i osaluse ära ostab, ma küll praegu ette ei kujuta - Eesti riik väidetavalt huvi ei tunne. Kas sihitakse Võrguteenust ja operaatorile lüüakse käega (ehk siis E.Oni osaluse Eesti Gaasis soetab näiteks Gazprom)?
Meedia andmetel ei leia ministeeriumis Veskimäe aktiivsus Võrguteenuse Eleringile soetamise osas niivõrd suurt õhinat. Keda siia siis oodatakse? Mõnd Katari SWF-i või?
Endiselt väga ebatõenäoline, et Baltis leitakse üks ja sama vastaspool, aga arvestades, et ka Latvijas Gaze teemal hakanud uudiseid imbuma, siis arvatavasti käivad läbirääkimised mitmel suunal korraga ja avalikustatakse mitu diili eri vastaspooltega kas korraga või lühikese ajavahemiku jooksul. Kes Eesti Gaasis (Võrguteenuses asi vast veidi selgem) E.On-i osaluse ära ostab, ma küll praegu ette ei kujuta - Eesti riik väidetavalt huvi ei tunne. Kas sihitakse Võrguteenust ja operaatorile lüüakse käega (ehk siis E.Oni osaluse Eesti Gaasis soetab näiteks Gazprom)?
Meedia andmetel ei leia ministeeriumis Veskimäe aktiivsus Võrguteenuse Eleringile soetamise osas niivõrd suurt õhinat. Keda siia siis oodatakse? Mõnd Katari SWF-i või?
Läbustan veidi veel. Müügis olevaid Fortumi jaotusvõrke Soomes ja Rootsis on seostatud kohalike pensionifondide ostuhuviga, kellele võiks pika vaatega ja mõõduka tootlusega taristuinvesteering portfelli sobida. Puhtteoreetiliselt oleks variant, kus EG Võrguteenuse omanikuks saaks näiteks täies või vähemusosaluses Eesti pensionifondide konsortsium kui põhjusel või teisel ei soovita, et Elering Võrguteenust ostaks (eeldusel, et Süda Maja ning Arco Vara võlakirjade kõrvalt veidi raha üle ka jääb). Euroopas on selliseid diile olnud, kus taristuobjekti ostjaks institutsionaalne investor. Aga vaadates janti Tallinna Vee ümber, pole me selliseks asjaks vist piisavalt kultuurne ning sobivalt väljakujunenud õigusruumiga riik.
TaivoS
Puhtteoreetiliselt oleks variant, kus EG Võrguteenuse omanikuks saaks näiteks täies või vähemusosaluses Eesti pensionifondide konsortsium kui põhjusel või teisel ei soovita, et Elering Võrguteenust ostaks (eeldusel, et Süda Maja ning Arco Vara võlakirjade kõrvalt veidi raha üle ka jääb).
Ideel on tegelikult jumet rohkem, kui alguses paistab. Siit võiks välja kasvada meile lähiaastateks (siiani puudu olev) üldrahvalik arengusuund. Mulle igatahes sümpatiseerib see rohkem, kui seni viljeldav riigikapitalism.
Jah, päris lahe asi tekiks - monopoolses seisus omaniketa taristuettevõte.
http://www.baltic-course.com/eng/energy/?doc=83571
E.ON Ruhrgas, which has decided to leave the Baltic market, offered its partners in the Eesti Gaas company to jointly sell their shares to an international fund, said Savickis. The fund is not associated with Russia, he added.
Gazprom, Itera Latvija and Fortum Heat and Gas OY turned the offer down.
E.ON Ruhrgas, which has decided to leave the Baltic market, offered its partners in the Eesti Gaas company to jointly sell their shares to an international fund, said Savickis. The fund is not associated with Russia, he added.
Gazprom, Itera Latvija and Fortum Heat and Gas OY turned the offer down.
ram
Jah, päris lahe asi tekiks - monopoolses seisus omaniketa taristuettevõte.
Kui tahta konkreetset omanikku kinnitada, kes võimaldaks ka nõukogu tasandil kontrolli riigile, oleks see näiteks Elering 50% + 1 aktsia kaudu. Samas kui õigusruum paigas (milleni on tükk maad minna), ei olegi sellisel ettevõttel omanikustaatus oluline kui ta just kuritahtlik ei ole. E.On müüs eelmisel aastal Saksa suurima gaasi põhivõrguettevõtte finantsinvestoritele just sel põhjusel, et EU direktiividele ja Saksa seadustele toetudes on gaasivõrku omanikuna opereerides liikumis- ning otsustusvabadust nii väheks jäänud, et polnud enam huvitav.
Kui ka Latvian gas osalus müüki läheks,kuidas sellest aktsia hind muutuda võiks,kui üldse?
Kusagil meedias visati mulle teadmata arvutuse põhjal üles hind 100 mLVL, mille eest valitsus väidetavalt E.Oni osalust ära peaks ostma. No seda ilmselt ei juhtu.
Kui Amber Gridis võiks suurte diilide korral jõuda asi samal hinnatasemel väljaostupakkumiseni ka väikestele, siis Latvijas Gazes seda pigem ei juhtu, kuna Gazprom ei ole sunnitud oma osalust müüma. Ajutist elevust võib see aktsiahinnas tekitada, kuid õiglase hinna eest väljaostulootuseta jääb aktsia hinda juhtima endiselt eelkõige dividend yield.
Kui Amber Gridis võiks suurte diilide korral jõuda asi samal hinnatasemel väljaostupakkumiseni ka väikestele, siis Latvijas Gazes seda pigem ei juhtu, kuna Gazprom ei ole sunnitud oma osalust müüma. Ajutist elevust võib see aktsiahinnas tekitada, kuid õiglase hinna eest väljaostulootuseta jääb aktsia hinda juhtima endiselt eelkõige dividend yield.
Balti gaasiturgu ootavad ees kahtlemata olulised muutused, lisaks võrguettevõtete eraldamise kohustusele tekib turule alternatiiv torugaasile - LNG.
Hiljuti sai paar kuud enne tähtaega valmis 165-kilomeetri pikkune Klaipeda-Jurbarkas torujuhe, mis lihtsustab gaasi jaotamist Klaipeda LNG-terminalist riigi ülejäänud gaasivõrku. Teine oluline magistraal saab olema Läti suunal.
Projekt algas 2007. aastal ning 200 miljonist litist katsid Euroopa struktuurifondid 77 miljonit. Jällegi näide sellest, kuidas meie arengutasemel taristuga on mõistlik hoida sellised objektid siiski riigi omanduses. Antud juhul läks struktuurifondide raha muidugi Leedu üldiseks hüvanguks, kuid finantsilises mõttes siiski ca 2/3 määral Gazpromi ning E.On-i booki.
Projekt algas 2007. aastal ning 200 miljonist litist katsid Euroopa struktuurifondid 77 miljonit. Jällegi näide sellest, kuidas meie arengutasemel taristuga on mõistlik hoida sellised objektid siiski riigi omanduses. Antud juhul läks struktuurifondide raha muidugi Leedu üldiseks hüvanguks, kuid finantsilises mõttes siiski ca 2/3 määral Gazpromi ning E.On-i booki.
Leedu on teinud eeskujulikku tood Klaipeda LNG-terminali eelisarendamisel Baltikumis. Ja poliitiliselt väga huvitav käik, et suur osa sellest LNG-st jõuab ülekandetorustikku, mitte ei veeta laiali veokitega.
Fortum avalikustas eile diilini jõudmist Soome elektri jaotusvõrgu müügi osas kohalikele pensionifondidele ning teistele finantsinvestoritele. Võla ning cashi vaba ettevõtte eest maksti 2,55 mrd EUR, sealjuures viimase aja aastane EBITDA stabiilselt 154 mln EUR aastas ehk diil lausa 16x EBITDA. Gaasivõrkude osas ka teatud paralleel kindlasti pädeb, kuid üldjoontes kinnitab asjaolu, et keskpankade liberaalne rahapoliitika ning soovimatus piiramatus koguses traditsioonilist equity riski võtta, ajab selliste taristuettevõtete hindu üles. Kindlasti on ka Amber Gridi hinnaläbirääkimised väga keerulised.
Kas Leedu LNG terminalist kogu Baltikumi ja Soome jaoks ei piisa? Kui LNG terminali ehitamine nii kallis on, siis mis makanduslikel kaalutlustel leedukad seda rajavad?
Konkreetseid numbreid terminali võimsuse ja tarbimise osas peab analüüsima. Aga päris kindlasti ei ole see terminal dimensioneeritud kogu Baltikumi vajaduse järgi, rääkimata täiendavalt Soome jaoks. Eks vaadatud on eelkõige Leedu turgu, kuid ühenduste olemasolul on võimalik ka üle riigipiiride müüa. Näiteks teatas Eesti Energia hiljuti huvist. Baltikumi turgu silmas pidades on oluline ligipääsu saavutamine Inculkansi gaasihoidlale Lätis ja Läti seadusandlus gaasitaristu kasutamise osas. Samuti kui ma ei eksi, sai Leedu-Läti täiendav ülekandevõimsus esialgse rohelise tule EL toetuseks, mis peakski seda eesmärki täitma. Leedu siseturu osas meenub Google Translate tõlge, mille kohaselt on mingist ajahetkest gaasimüüjad kohustatud vähemalt 25% oma gaasist LNG terminalist ostma. Seega ei pruugi teoreetiliselt terminal 100% Leedu tarbimisestki katta.
Ja Leedu on asjaga edasi läinud eelkõige seetõttu, et peaksid maksma Euroopa kõrgeimaid gaasihindu ja kui läbirääkimised Gazpromiga ei lähe oodatud suunas, tuleb endal alternatiive leida.
Ja Leedu on asjaga edasi läinud eelkõige seetõttu, et peaksid maksma Euroopa kõrgeimaid gaasihindu ja kui läbirääkimised Gazpromiga ei lähe oodatud suunas, tuleb endal alternatiive leida.
LNG terminal ei kuulu täna küll Amber Gridi, va LNG tax, mida AMG kogub, kuid kui valitsus 100% omanikuks saaks, siis ma ei imestaks kui LNG terminal Klaipedos Nafta alt Amber Gridi kätte antaks.
Kui vaadata Baltikumi ülese elektrituru toimimist (või õigemini mittetoimimist), siis võib sama prognoosida ka tulevase gaasituru kohta. Kolm Euroopa miniriiki ei suuda omavahel kuidagi seadusandlust harmoniseerida, et tekiks reaalne ja efektiivne piiriülena elektri- ja gaasiturg. Küllap siin põhjus ka erinevates huvides.
Leedu aga hakkas oma ujuv-LNG-terminali ehitama seetõttu, et oli prognoositav, et EU rahadega rajatavat terminali nad ei saa ja efektiivse gaasituru toimima hakkamise suhtes neil ka usku ei jätkunud.
Leedu aga hakkas oma ujuv-LNG-terminali ehitama seetõttu, et oli prognoositav, et EU rahadega rajatavat terminali nad ei saa ja efektiivse gaasituru toimima hakkamise suhtes neil ka usku ei jätkunud.