Alternatiivenergia kasutuselevõtust teenivad firmad


Millised firmad võiksid keskmises ja pikemaajalises ajahorisondis enim võita nafta kõrval kasutusele tulevatest alternatiivsetest energialiikidest (päike, tuul, vesinik …)?
Nii alternatiivsete energeetiliste lahenduste väljatöötajad ja seadmete tootjad kui ka nende tehnoloogiate kasutajad.


Valik päikeseenergeetika firmasid:


SunPower – SPWR (Nasdaq) (noteeriti novembris 2005, tõusnud sellest ajast USD 28→36,5 ehk 30%)

Conergy – CGY.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates märtsist 2005, tõusnud sellest ajast EUR 71→123)

ErSol Solar Energy – ES6.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates sept.2005, hinnamuutus sellest ajast EUR 65→56)

Q-Cells – QCE.F (noteeritud Frankfurdis, börsil alates okt.2005, tõusnud sellest ajast EUR 49→78)

SolarWorld – SWV.F (noteeritud Frankfurdis, hinnamuutus alates jaan.2000 EUR 14→211)

Solarparc– SLX.F (noteeritud Frankfurdis, hinnamuutus alates suvest 2001 EUR 20→14)

JEREMY RIFKIN: VESINIKUENERGIA muudab maailma, nagu muutis aurumootor 19. sajandil ning sisepõlemismootor 20. sajandil.

JEREMY RIFKIN: Kolmanda tööstusrevolutsiooni algus (Eesti Päevaleht, 16.02.2006)



JEREMY RIFKIN:
Meid lahutab 12–18 kuud uue energia ajastust, mis muudab kogu maailma. Me peame olema valmis, et kiirelt ära kasutada kogu selle potentsiaal.

Sellal kui poliitilised funktsionäärid on halvatud ning asjatundjad murravad ahastuses käsi, on kommertsiaalne energiarevolutsioon murdmas globaalsele turuplatsile – kuid sellest ei tea peaaegu keegi, kui üksikud tööstuse “insaiderid” välja arvata.

Tere tulemast kaasaskantavate vesinikkütuse elementide maailma! See muudab revolutsiooniliselt meie mõistmist energiast ning kaubanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete suhete korraldamisest, nagu aurumasinate kasutuselevõtt muutis maailma 19. ning sisepõlemismootor 20. sajandil.
Hitachi, Toshiba, Samsung, Canon, Sanyo, Sony, Panasonic, NEC, Mitsubishi, Fujitsu, Sharp ja Olympus on tulemas turule väikeste vesinikuenergial baseeruvate mikrokütuse elementidega, mis asendavad traditsioonilised patareid ning pakuvad mobiilset toidet süle- ja pihuarvutitele, mobiiltelefonidele, videokaameratele, kaasaskantavatele DVD-mängijatele ning digikaameratele.

Rohelisele vesinikuajastule viib meid lähemale vesiniku eraldamine biomassist, aga ka vesinikuenergia tootmine vee elektrolüüsimise abil, kui elektri tootmiseks kasutatakse taastuvenergiat – päikest, tuult, hüdro- ja maasoojusenergiat.

Esimesed vesinikkütuse elemendid jõuavad maailmas jaemüüki järgmisel aastal. Need pakuvad näiteks arvutile toidet mitmeks päevaks, samas kui praegused akud peavad vastu vaid paar tundi. Kaasaskantav kütuseelement võimaldab mobiiltelefoni laadida 20 tunni kõneajaga. Ning iPodi pleier võib töötada 80 tundi järjest. Vesinikkütuse element võib uhkustada tavaakust 20 kuni 30 korda suurema energiasalvestusvõimega. Juhul kui maailma majandus sellest kinni haarab, hakkab see ilmselt maksma vaid kaks-kolm dollarit. Pole ime, et globaalsed elektroonikakompaniid tahavad turul esimesed olla. Asja äriline potentsiaal on üüratu.

Vesinikkütuse elementidest saab tõeline energeetiline läbimurre, mis annab koos digitaalse kommunikatsioonitehnika uue põlvkonnaga inimestele võimaluse olla autonoomsed ja ülimobiilsed.

Ka tootva tööstuse ja teenindussektoriga seotud firmad on alustanud statsionaarsete vesinikuenergial põhinevate jõujaamade rajamist, et neil oleks varuväljapääs vooluvõrgu ülekoormuse, kallineva elektrihinna või voolukatkestuste puhul.

Meie ühine tulevik on vesinik. Küsimus on vaid selles, kas me suudame sellest kinni haarata õigeaegselt, et päästa planeet, kaitsta teisi elusolendeid ning jääda ka ise püsima.
ABB, Alstom, Siemens, GE...
Sõltumata sellest, kuhu suundub energeetika, võidavad firmad, kes ehitavad ja moderniseerivad elektrijaamu.

Paar tuuleturbiinide tootjat:

Vestas Wind Systems – VWS.F (Frankfurt), VWS.CO (Copenhagen) – tuuleturbiinide tootmise turuliider maailmas (aktsia hind: 11.mai 2000 EUR 38,60 → 16.veeb.2006 EUR 16,60)

Gamesa – GTQ1.F (Frankfurt), Hispaania tuuleturbiinide tootja (aktsia hind: 21.juuni 2004 EUR 12,30 → 16.veeb.2006 EUR 14,01)
õuna ants, kas mõni neist firmadest, kelle aktsia langenud on ehk spliti teinud?
”Mõtle vaid, Matilda andis lehte kuulutuse, et küps naine on valmis tooma soojust ja valgust teie ellu!”


“Ja kas tuli palju ettepanekuid?”
“Senimaani vaid üks – kohalikult elektrijaamalt!”
piuks, võimalik, aga on Sul ehk mingeid täpsustavaid andmeid?

Enamuse mainitud firmade aktsiagraafikud on huvitavad, viimase aasta jooksul, s.t. nafta kiire kallinemise perioodil on need teinud kiire tõusu. Samas on nad ka väga haavatavad nafta hinna languse või ka stabiliseerumise korral.
alternatiivenergiast ESLR ja DESC
Kõige rohkem tuulegeneraatoreid toodetakse maailmas Eestis. tk/inimese kohta.
dol, Eestis toodetakse ainult elektrimasinaid - generaatoreid tuureturbiinide sisse... kuigi asi seegi!
Alternatiivenergiaga tegelevate firmade nimekiri on üllatavalt lühike usas. Ja eri tööstusharude/sektorite all laiali. Või ei oska ma otsida??
Ouna Ants, millised ettevõtted toodavad neid generaatoreid Eestis?
dol
ABB Jüris
Tegelikult toodab Volta ka generaatoreid ja väga tasemel, samuti teeb Konesko tuulegeneraatorite osasid ja on veel teisigi ettvõtteid kes midagi toodavad või komplekteerivad...
Päikese vallas pakun välja veel:
Xsunx (XSNX.OB) - arendaja, kelle idee on "päikeseelemendid 2x madalam efektiivsuse ja 4x madalama hinnaga ehitiste akendel". Tehnoloogia peaaegu valmis, market cap 155 M$.

Suntech Power Holdings (STP) - Hiina päikesepatareitooja. Käive 174 M$, market cap 5 B$. Tehase maksumus 13 M$.

Keskmises perspektiivis võiks mõlemad firmad alterantiivenergigia populaarsusest kõvasti võita, aga üle 5 aasta ei tahaks kumbagi omada. Nimelt on nende patareid (nagu enamusel praegu) ränil põhinevad. Selle esimene miinus avaldus Suntechi viimases kvartaliaruandes - räninappus tõstis tooraine hinda nii, et kasum kukkus valusalt. Kui veel tootmismahud tõusma peaksid ja kui hindud hakkavad omale arvuteid ostma, lendab ränihind veelgi kõrgemale ja Suntechi plaanist langetada päikesepatarei hind praeguselt 2300$ kilovati kohta 1000$-ni saab hoopis nt hinnatõus 3000$-ni. Samas fossiilenergiaga konkureerimiseks peab päikesepaneeli hind jääma hoopis alla 700$/kW.

Tõenäolisemalt on 5a pärast tegijaks hoopis mõni muu tehnoloogia - kasvõi polümeersed pooljuhid või gallium-arseniid paneelid kontsentraatoritega. GaAs kiipe muide arendab/tootab Eesti firma Clifton. Veel üks variant on nt "gratzel-cells". Esialgse prototüübi ja mõistlike kuludeni (500 $/kW) on jõudnud näiteks http://www.orionsolar.net/index.htm (hoolimata kodulehe välimusest ei ole siiski scam-firma).

Aga vahepeal teenivad suurt kasumit ränikaevandajad (või kuidas iganes seda valmistatakse).
Eesti oludes, kus on tuult piisavalt, oleks kuni 10kW tuulegeneraatoreid talude juurde asjaks.
Nendega võib saada sooja vee ja kompenseerida majas energiakaod mis tekkivad tuulest.
Vee soojendamiseks sellepärast, et siis ei ole vaja muundurit ja kalleid patareisid.
Kui hinnaklass on alla 70000 Kr siis oleks ostjaid olemas
17-Feb-06
09:19 ENER Energy Conversion: Bush to visit solar cell plant Monday in Auburn Hills - Detroit Free Press (43.00 )

The Detroit Free Press reports that President George W. Bush will follow up on his State of the Union push for alternative energy research and development Monday when he visits a long struggling but recently profitable Rochester Hills-based company that makes solar panels, advanced batteries and hydrogen cells. Energy Conversion Devices has been developing and producing alternative energy sources since 1960. Bush said last month that he wants to increase federal funding for alternative energy sources. He will visit the company's solar cell plant in Auburn Hills.
http://www.energyandcapital.com/