Ajakirjanduse lahmimised.

Mõnes mõttes matemaatiliselt õige, aga tavaliselt öeldakse, et n-es (n > 1) mõttega, et eelnev oli enne seda, st väiksema järjenumbriga.

Ajakirjanike ülesandeks on kirjutada asju niimoodi, et tekst ei kujuneks matemaatiliseks nuputamisülesandeks, vaid kasutaks üldlevinud kõnekonstruktsioone.

2 Likes

Lihtne - kaksiktorne ründasid kaksiklennukid.

4 Likes

See teema on juba sada korda pulkadeks võetud ja uuesti kokku pandud, ka siinsamas foorumis.
Polnud mingeid lennukeid ega terroriste, olid hologrammid ja suunatud lõhkelaengud tornides, mis äri mõistes liiga vanaks jäänud. Juudid tol päeval, kui mitu hoonet sõna otseses mõttes tolmustus, tööle ju ei tulnud.
Pentakonni lendas jah päris lennuk, aga seda maailma enim turvatumas kohas ei suutnud arusaadavalt fikseerida ükski kaamera.
Ülejäänud lainerid aurustusid koos reisijatega ja järgi jäi kaks poolemeetri sügavust auku põllul.
Iraanis leiti lisaks töökorras tuumarelvad, kuid Ahvganistaanist ei leitudki elusat Binladenit.

Ja nüüd arutletakse siin juba mitu lehekülge paari sõnavääratuse üle ai koostatud artiklis, nalja teete või?

5 Likes

:rofl:

Miks võtab kohtu alla andmine 27 aastat aega? See on ju hullem kui Eestis.

Eesti mulle väga meeldib, aga kohtusüsteemi aeglus tundub nõme.

Ei viitsi viiteid otsida aga meelde on jäänud sellised ebakõlad:

Telekas räägib ajakirjanik, et ka WTC7 kukkus kokku aga ülal nurgas jookseb otsepilt kus hoone on veel täiesti püsti.

Hoonekompleksi omanik vastab teleajakirjanikule, et nad pidid WTC7 ise õhkima kuna see oli saanud palju kahjustusi.

Lõpparuandes on aga kirjas, et WTC7 kukkus kokku teiste tornide tükkidest saadud löökide tõttu.

Viimane eluga pääseja räägib teleajakirjanikule, et kuulis esimest suurt pauku oopis keldrist ja pärast mitmeid pauke ülevalt poolt. Seda lõpparuandes ei ole.

Telekas näiddatakse Pentagoni seinas olevat ilusat ümmargust auku kust küll lennuk ei oleks oma tiibadega mahtunud vaid ainult ümar rakett.

1 Like

WTC7 pruuni värvi 47-korruseline kõrghoone kukkus kokku küll samal päeval, aga mitmeid tunde hiljem. Ei usu, et tol päeval keegi julges sinna kanti hoonetesse siseneda, eriti veel lõhkeaine paigaldamiseks. See lõhkeaine-jutt tundub täiesti loll jutt.

Oled sa kunagi lennukiga lennanud, näinud tiibu tuule käes võdisemas?

Ikka olen lennaud ja ka tiibu vaatanud ja need peaks ikka mingigi jälje jätma seinale.

Tiivad on pmst lennuki kõige raskemini purunev osa. Reisilennukitel peavad nad suutma kanda ca 3x lennuki teoreetilist täismassi. Paindumine on normaalne ja on osa sellest, et nad ei purune nii kergesti.

1 Like

Aga see ju seletabki, miks nad kiviseina auku ei löö. Sest nad on kerged ja elastsed. Lennukikere mass ja seega ka energia jällegi on võrreldes tiibadega kui mitu suurusjärku suurem?

Mitmendale ringile selle kräpiga siin nüüd minnakse, kolmandale?

https://forum.fp.lhv.ee/t/varske-ny-boeing-737-lendas-maailma-kaubanduskeskuse-hoonesse/25033/

https://forum.fp.lhv.ee/t/koige-hullumeelsemad-vandenouteooriad/31484/174

Et selline tugev lamedalt vastu seina laiaks lendav konstruktsioon seda seina üldse ei kahjusta?

opex usub muidugi kõike, mida valitsus räägib … vt Ceuta juhtum äsja.

Fooliummütsiga :clown_face:-ga samale tasemele langema ma ei hakka.

Hmmm, nii palju, kui mina tean, on tiivad tühjad ja rabedad ja killustuvad kokkupõrkel?
AI: Seda efekti on praktikas demonstreeritud näiteks kuulsas Sandia National Laboratories katses (USA-s), kus lennuk F-4 Phantom pandi raketiga liikuma kiirusel ~800 km/h ja suunati otse betoonplokki. Lennuki tiivad ja korpus muutusid põrkel praktiliselt tolmustunud prahiks, jättes betooni vaid pindmisi kahjustusi.

Vaatan neid Pentagoni pilte ja kus täpsemalt see “ilus ümmargune auk” on? Andke kannatust! :man_facepalming:

Hävitajate ehitus on veidike teine.

Boeing 757-200, mis Pentagoni lendas oli selline tavaline lühi- ja siseliinide 3+3 istmetega reisilennuk.

Tiibade mass oli 24% lennuki kogumassist, sh 16,4 tonni kütust.

Samuti pole kontorihoone päris betoonblokiga võrreldav. Mis oli ka näha, kuna kahjustused ulatusid kaugele hoone sisse.

Minu jaoks on huvitav, et kuidas koos kütusega ca 20 tonni per tiib vastu kontorihoonet 850 km/h lendav 40m lai mass nii vähe kahjustusi tekitas? Keskmisest august, kuhu lennuki põhimass läks, ma saan aru. Miski tiibade tagasivoltumine vms on jura ja füüsikaseaduste vastane sellise kiirusega.

Vandenõu osa on hoopis see, kuidas neil õnnestus tabada täpselt seda sektsiooni, mis oli renoveerimisel ja inimtühi? Sarnane ebaõnn tabas terroriste ka tornidega.

Milliseid Pentagoni pilte sa täpsemalt vaatad? Alguses oli seal hoones allosas, pea-aegu maapinna lähedal, ilus ümmargune auk ja hiljem varises see hoone osa kokku. Kokkuvarisenud osas oli näha isegi hoones olevaid ruume ja neis olevat mööblit, mis oli põlemiskahjustusteta.

Kuna see hoonestu koosneb mitmest üksteise kõrval olevast hoonest, lendasid osad lennuki detailid läbi mitme hoone nii et üks detail maandus sisehoovis (väidetavalt) keset seda hoonestut. Sellest on ka fotod olemas.

Veelkord, andke kannatust. See ümmargune auk oli teisel pool maja, ehk “punch out hole” ja kokku ei varisenud seal mitte midagi.

Jõudu tööle!
https://www.history.navy.mil/research/library/online-reading-room/title-list-alphabetically/p/pentagon-9-11-footnotes.html#I

Jah, see auk ei olnud päris ümmargune, aga hetkel leidsin sellise pildi, sinu enda lingilt:
1438613556905
1438614141000