Minu vana (detsembris 1999 kirjutatud) arvamus järgmisest kohalikust investeerimisaastast uuesti üle vaadatuna.
Eesti investorid avastavad aastal 2000 läbi Eesti turu tõusu investeeringud maailma aktsiaturul. Turuosalised on teinud läbi arenguhüppe: portfellihaldurid soovitavad järjest enam paigutada raha välismaale, diilerid peavad oskama kliendile ladusalt võrrelda vähemalt Nokia ja Ericssoni tulevikuperspektiive, majandusajakirjanduses suureneb välismaiste investeerimisvõimaluste analüüsi osakaal, rõhuasetusega Soome ja Rootsi ettevõtetele (suhteline lähedus, korraliku majanduskasvuga piirkond, kaubamärkide tuntus Eestis).
– Senini on õnnetuseks enam-vähem paika läinud.
Pärast ühinemist Norexiga saabub üsna pea aeg, kus Eesti aktsiainvestorite raha on suuremas osas investeeritud väljaspool Eestit. “Eesti oma Nokiaks” saab samanimeline maailmafirma, mille aktsiaid eestlased oma väärtpaberiportfellides hoiavad enam-vähem sama tundega, kui praegu “omaks” peetavat Hansapanka. Kohalikud aktsiad pole enam suuresti alla hinnatud, samas jätkub aktsiahindade orgaaniline kasv koos Eesti majandusega ning 1997 eufooria jääb tulemata.
– Norex’it pole - VALE!! Aga raha on Eestist välja läinud tõepoolest vägevalt, eufooriat Eestis pole tekkinud, kuid aktsiad on tõesti tõusnud.
Uute ettevõtete hulgas suureneb vaikselt huvi oma aktsiate noteerimise suhtes. Tänu ühinemisele Norexiga mõeldakse ühe alternatiivina aktsiate noteerimisele Tallinna Väärtpaberibörsil (TVB). Suurenenud kauplemisaktiivsus ei laiene kõigile praegu noteeritud ettevõtetele ja mõned väiksemad ettevõtted lahkuvad börsilt. TVB liikmete arv langeb, kuna odavam on maaklerteenust teistelt sisse osta, kui ise selle õiguse omamise eest börsile maksta tuleks. Norexiga liitumine tähendab ka täiendavaid kulusid, mida pole väiksematel maakleritel jõukohane katta.
– No maaklereid on tõesti vähem, uusi ettevõtteid pole paraku veel üldse (kuigi mõtlemine väidetavalt käib) RLK, OPTIVA, EYP, REVAL - minejaid on jätkunud. Seda Norex’it sai vähemalt lühiajaliselt jälle üle hinnatud.
Eesti suurematest pankadest ja maaklerfirmadest on lihtne osta kõikidesse suurematesse investeerimispiirkondadesse investeerivate välisfondide osakuid. Äripäevast saab lugeda võrreldes praegusega palju mahukamat maailma (põhirõhuga Skandinaavia) börsidel toimuva ülevaadet ja üllitatakse infotehnoloogiafirmade eri, kus kirjeldatakse muuseas internetifirmade IPO-sid ja püütakse võrrelda erinevate uute ideede realiseerumist. Palju nalja spetsialistidele seal ilmselt olema ei saa, sest põhiliselt viksitakse kommentaarid maha mõnest asjalikust uudisgrupist, -agentuurist või saidist.
– Pankade poolest OK, Äripäev pole päris sellist sammu ette võtnud ja jääb eniselt pigem kohalikule suunitlusele truuks. Mis vist ka õigem taktika on olnud. Samas tuleb nentida ka enda liigset “interneti” esiletõstmist ajal, kui juba oleks pidanud ettevaatlik olema.
Pangad sõlmivad strateegilisi liite telekommunikatsiooniettevõtetega, lootes sellega pärssida selliste firmade potentsiaali asuda ise oma suurele kliendibaasile praegu traditsiooniliselt pankade pärusmaaks loetavaid teenuseid pakkuda. Praegune Hansapanga ja tema tulevikus ühe suurema potentsiaalse konkurendi (Eesti Telekom) vaheline koostöö näitab sellise ohu tunnetamist vähemalt Hansapangas.
– No midagi sellist vaikselt vist toimub?
Eesti väikeinvestorid ostavad-müüvad väärtpabereid interneti vahendusel ja tehinguga seotud kulutused langevad kordades võrreldes praegusega, olles 100 krooni ringis tehingu kohta. Suure tõenäosusega on tekkinud võimalus kaubelda aktsiatega alternatiivse börsivälise kauplemiskeskkonna kaudu internetis. Eestil on hea võimalus siin algatatava kauplemissüsteemi ühendamiseks mõne rahvusvahelise tegijaga, mis peaks tuleviks andma Eesti väikeinvestoritele mugava ja odava ligipääsu muu maailma väärtpaberitele. Arengute kiirusest võib aimu saada vaadates Koread, kus võrreldes selle aasta jaanuari 4.7%-ga kaubeldi oktoobris juba 38.3% aktsiate käibest internetis. KOSPI indeks on selle taustal tõusnud alates 280-st juulis1998 ligi 1000-ni. Sama riigi näitel võib eeldada esimeste korralike võrgus väärtpaberikauplemist pakkuvate kübermaaklerite turuosa kasvu Eestis.
– LHVDirect teeb oma tööd alguse kohta tõesti päris hästi! Brunswick Direct on ka olemas, kuigi mitte nii kohalike poolt tedvustatud. Hansapangas tehakse väidetavalt ca pooled aktsiatehingud interneti kaudu. Korealaste käpad pole aga eriti hästi käinud… KOSPI=545
Võidukäiku teevad lähituleviku Eestis küberinvestorid, kes on keskendund pidevale kauplemisele aktsiatega netis kas omal äranägemisel või mõnda enamlevinud elektroonilist kauplemissüsteemi kasutades. Tänu odavusele saab kauplemine kättesaadavamaks suuremale arvule inimestele ja edukamad neist võivad hea nina korral teenivad sadu protsente kuus.
— Spets, huh? Sind hea sõnaga meeles peetud?
Pikaajaline investor istub endiselt Hansapanga aktsias.
– Ikka seal…