See asi hakkab ühte serva kiiva kiskuma skaalal single AI/käsumajandus vs. distributed AI/turumajandus, ehk valitsustel oleks viimane aeg sekkuda.
Päris hea artikkel antud teemasse
https://mobile.nytimes.com/2016/12/14/magazine/the-great-ai-awakening.html?utm_source=nextdraft&utm_medium=email&_r=0&referer
https://mobile.nytimes.com/2016/12/14/magazine/the-great-ai-awakening.html?utm_source=nextdraft&utm_medium=email&_r=0&referer
Igasugune tsiviilkäibesse tulnud uus tehnoloogia võetakse varem või hiljem kasutusele ka sõjalistel eesmärkidel.
Ja sõjaline potentsiaal on IBM Watsoni puhul tohutu - Watson tuvastab big data põhjal sekundi murdosa jooksul, milline on vaenlase nõrgim koht, sekundi murdosa jooksul arvutab välja parima ründestrateegia ja seejärel käivitab rünnaku automaatselt. Inimest pole sinna vahele vajagi.
Vaenlasel halvatakse targa linna toimimine, ilma juhita toimiv intelligentne transpordisüsteem, veevarustus, IoT seadmete töö, käivitatakse iga konkreetse ründaja suhtes personaalne laimukampaania internetis leiduva kompromiteeriva materjali põhjal jne. Ainult kujutlusvõime on piiriks.
Eeldame/loodame, et vastasel sellist süsteemi ei ole või see on oluliselt vähemarenenud.
Seega, ma arvan, et Watson-i tehnoloogiat tuleb hoolega kaitsta ja tsiviilkäibesse minevat funktsionaalsust sarnaselt GPS-ile ja teistele sõjalise potentsiaaliga asjadele oluliselt kärpida. Vaenlane võib kasutab sinu enda pilves olevat arvutusvõimsust sinu enese ründamiseks.
Millegipärast ei ole seni suudetud ülivõimast tehnoloogilist ülekaalu lahinguväljal lõplikuks võiduks vormistada.
Mingid kaltsudes, habemes ja käsitulirelvadega fanaatikud suudavad osutada vihast vastupanu maailma tugevaimale armeele ja teinekord ka võita.
Ülikalli tehnoloogia eelise neutraliseerimiseks on olemas hämmastavalt lihtsad ja odavad lahendused (sateliit/droon vs maa-alused tunnelid, kõrgtehnoloogiline tank vs 100-eurone improviseeritud seade).
Ma ei suuda ette kujutada, kas inimene suudab luua tehisaju, mis ületab inimaju kõikides tema aspektides.
Potentsiaalne koht, kus oleks võimalik seda tulevikus arvutusvõimsuses tekkida võivat lõhet inimaju ja tehisaju vahel vähendada oleks geenitehnoloogia abil inimaju tuunimine. Või, millist potentsiaali omab bioarvuti ja kas sellega saaks inimajule võimsust lisada?
Kiire googeldamine näitab, et USA armee kasutab Watson-i võimed juba ammu ja me ei saa kunagi teada mida kõike sellega juba praegu tehakse.
Üks näide, mida Watson-iga oleks saanud teha:
Ja sõjaline potentsiaal on IBM Watsoni puhul tohutu - Watson tuvastab big data põhjal sekundi murdosa jooksul, milline on vaenlase nõrgim koht, sekundi murdosa jooksul arvutab välja parima ründestrateegia ja seejärel käivitab rünnaku automaatselt. Inimest pole sinna vahele vajagi.
Vaenlasel halvatakse targa linna toimimine, ilma juhita toimiv intelligentne transpordisüsteem, veevarustus, IoT seadmete töö, käivitatakse iga konkreetse ründaja suhtes personaalne laimukampaania internetis leiduva kompromiteeriva materjali põhjal jne. Ainult kujutlusvõime on piiriks.
Eeldame/loodame, et vastasel sellist süsteemi ei ole või see on oluliselt vähemarenenud.
Seega, ma arvan, et Watson-i tehnoloogiat tuleb hoolega kaitsta ja tsiviilkäibesse minevat funktsionaalsust sarnaselt GPS-ile ja teistele sõjalise potentsiaaliga asjadele oluliselt kärpida. Vaenlane võib kasutab sinu enda pilves olevat arvutusvõimsust sinu enese ründamiseks.
Millegipärast ei ole seni suudetud ülivõimast tehnoloogilist ülekaalu lahinguväljal lõplikuks võiduks vormistada.
Mingid kaltsudes, habemes ja käsitulirelvadega fanaatikud suudavad osutada vihast vastupanu maailma tugevaimale armeele ja teinekord ka võita.
Ülikalli tehnoloogia eelise neutraliseerimiseks on olemas hämmastavalt lihtsad ja odavad lahendused (sateliit/droon vs maa-alused tunnelid, kõrgtehnoloogiline tank vs 100-eurone improviseeritud seade).
Ma ei suuda ette kujutada, kas inimene suudab luua tehisaju, mis ületab inimaju kõikides tema aspektides.
Potentsiaalne koht, kus oleks võimalik seda tulevikus arvutusvõimsuses tekkida võivat lõhet inimaju ja tehisaju vahel vähendada oleks geenitehnoloogia abil inimaju tuunimine. Või, millist potentsiaali omab bioarvuti ja kas sellega saaks inimajule võimsust lisada?
Kiire googeldamine näitab, et USA armee kasutab Watson-i võimed juba ammu ja me ei saa kunagi teada mida kõike sellega juba praegu tehakse.
Üks näide, mida Watson-iga oleks saanud teha:
http://www.nationaldefensemagazine.org
For example, intelligence experts would have benefitted from using Watson while trying to locate Libyan political and military leader Moammar Gadhafi in 2011, he said.
To operate it, a user would ask the system, “Where is Moammar Gadhafi?” Watson would break the question down and identify its meaning. The application then sorts through millions of evidence pieces, identifies what’s most important, scores them and creates a set of hypotheses, Behrens said.
Experts immediately would receive specific information about Gadhafi’s location, without being inundated with generalized information associated with the former Libyan leader. Instead, Watson recognizes the concept of location and provides analysts with that precise data. Experts would also receive information on anyone connected with Gadhafi and the nature of their connections, Behrens said.
Watson will benefit from IBM’s recent Global Software Initiative partnership with Lockheed Martin, which allows the companies to integrate their technical services in “smarter ways” to simplify and analyze complex data, Behrens said.
Watson and Lockheed’s similar analytic software, Wisdom, will remain separate but will collaborate to enhance geospatial and open-source data analysis to address situations specific to defense and intelligence communities, he said.