Selle mõtte käis tegelikult välja Allan Martinson möödunudsügisesel Pärnu konverentsil Visioon, kui ta käis välja idee estonia.com riigist. Kuid ilmselt oli see ka tema jaoks tollal selline uitmõte, mida ta isegi väga tõsiselt ei võtnud. Igatahes pole ma kuulnud antud teemal mingit hilisemat arutelu tekkivat.
Kuid arutame seda asja. On üldteada, et me ei ole suures joones rahul selle seltskonnaga, kes Toompeal toimetab. Kuigi neid on seal hiiglama palju võrreldes teiste Eestisuuruste riikidega, on seaduste kvaliteet tihtipeale allpool arvestust. Eesti rahval tervikuna on märksa suurem ajupotentsiaal. Tihtipeale loeme lehtedest ja kuuleme raadiost, kui nõmedaid seadusi meie valitud rahvasaadikud on vastu võtnud. Kuid siis on juba hilja. Koerad hauguvad, kuid karavan liigub edasi.
Loome virtuaalparlamendi, mis toimib võrgus ja paneme seaduseelnõud võrgus arutelule. Linux-i loomise kogemus näitab, et entusiastide abiga on võimalik väga häid ja toimivaid tarkvarasüsteeme luua. Miks ei võiks sedaviisi ka häid ja toimivaid seadusi luua?
Kuidas virtuaalparlament tekib?
1. Algul on meil üks suur keskustelufoorum nagu delfi. Ainsaks erinevuseks on see, et kõik kasutajad peavad registreeruma ja mitu korda registreerimine ei ole võimalik. Inimene võib esineda nii oma pärisnime, kui ka sünonüümi all. Mitut sünonüümi pole lubatud kasutada.
2. Virtuaalparlament koosneb kodadest. Alguses on meil vaid üks koda, kuhu võivad kuuluda kõik. See on praeguse delfi tase, kus kõik võivad arvata, mis neile pähe tuleb. Loomulikult tekib külastajatel arvajatest oma arvamus. Nad hakkavad saama kojaliikmetelt reitinguid. Edasi algab kõrgemate kodade moodustamine. Inimesed, kes on saavutanud suuremaid reitinguid tõusevad kõrgematesse kodadesse. Sellega on kindlustatud, et kõrgemates kodades muutub arutelude tase järjest kõrgemaks, kuna inimesed võivad sõna võtta vaid omas kojas või madalamal. Kõrgemas kojas võib vaid lugemas käia.
3. Kõige kõrgem koda ongi virtuaalne parlament, kes tulevikus vahetab välja Toompeal istuva parlamendi. Virtuaalparlament võib olla päris suur. Ainus kriteerium sinna pääsemiseks on inimese enda soov ja IQ tase.
4. Virtuaalne parlament moodustab töörühmi, mis tegelevad mingite konkreetsete probleemidega. Kõigil virtuaalparlamendi liikmetel on võimalik osaleda kõigis töörühmades, kui nad seda vaid soovivad.
5. Alguses toimib virtuaalne parlament umbes samuti nagu kunagi töötas Eesti Komitee Ülemnõukoguga paraleelselt. ÜN kuulas vägagi EK nõuandeid. Sama suhe tekib ka virtuaalse parlamendi ja pärisparlamendi vahel. Lõpuks võtab virtuaalne parlament pärisparlamendi funktsioonid üle.
jne. jne… Ei viitsi ise rohkem genereerida. Laskem idee rahva hulka.
Väga hea mõte,riik,st. rahvas peaks tõesti oma probleemidega rohkem tegelema.Praegune istuv parlament on igasuguste huvigruppidega liialt seotud,nii et riigi probleemidega tegeldakse lihtsalt muuseas,kui muust tegevusest aega üle jääb.
Punkt 3. tundub IQ tasemega opereerimine pisut diskrimineeriv. Tõenäoliselt peaks ikka alamkoja rahvas valima ülemkoja isiklikke sümpaatiaid silmaspidades.
Probleeme tekiks salastatud ja ka tavalise info kasutamisega ja sellele ligipääsuga. Kui paranoiliseks minna, siis võiks ju näiteks 100 vee spiooni lõpuks meie parlamendi moodustada, sest võrgu teel targa ja sümpaatse mulje jätmine ei oleks probleem.
Kui oleks veel võimalus, et toimuks nn päevast-päeva valimised, mille kaudu saaks "vigu" kähku parandada, siis oleks süsteemil üks pluss juures.
Parlamenti soovijatel oleks sellise parlamendi puhul kiusatus teha populistlikke otsuseid, sest sellega saab suure hulga hääli. Samas pärsiks pikas perspektiivis kasu toovate otsuste vastuvõtmist, sest tavaliselt see massidele ei meeldi.
Võibolla sain ma valimiste mehhanismist valesti aru.
Valimised peaksid nii toimuma, et n-nda taseme/koja liikmed hääletaksid "edasiminejaid" enda seast. Parlamendi võiks koostada aga näiteks 101-st (või muust arvust) inimestest, kes eelmisel tasemel on kõige rohkem hääli saanud. Seda kooslust võiks näiteks iga nädal või kuu uuesti üle arvestada. Nii toimiks see päevast-päeva valimine.
Kokkuvõtteks: hea idee!
Kui oleks veel võimalus, et toimuks nn päevast-päeva valimised, mille kaudu saaks "vigu" kähku parandada, siis oleks süsteemil üks pluss juures.
Parlamenti soovijatel oleks sellise parlamendi puhul kiusatus teha populistlikke otsuseid, sest sellega saab suure hulga hääli. Samas pärsiks pikas perspektiivis kasu toovate otsuste vastuvõtmist, sest tavaliselt see massidele ei meeldi.
Võibolla sain ma valimiste mehhanismist valesti aru.
Valimised peaksid nii toimuma, et n-nda taseme/koja liikmed hääletaksid "edasiminejaid" enda seast. Parlamendi võiks koostada aga näiteks 101-st (või muust arvust) inimestest, kes eelmisel tasemel on kõige rohkem hääli saanud. Seda kooslust võiks näiteks iga nädal või kuu uuesti üle arvestada. Nii toimiks see päevast-päeva valimine.
Kokkuvõtteks: hea idee!
Huvitav ja hea mõte.
Eks neid karisid ole selle elluviimisel palju.
Aga kui saab käima kasvõi nõuandvas rollis, pärisparlamendi tegevust jälgiva, suunava, kritiseeriva ja täiendava jõuna - siis see on suur asi. Kasvõi pärisparlamendi uute saadikute kasvulava.
Eks neid karisid ole selle elluviimisel palju.
Aga kui saab käima kasvõi nõuandvas rollis, pärisparlamendi tegevust jälgiva, suunava, kritiseeriva ja täiendava jõuna - siis see on suur asi. Kasvõi pärisparlamendi uute saadikute kasvulava.
Vastuseks GorillaG-le:
Tänud sügisese Estonia.com ülessoendamise eest. Teatud arutelu selle ümber toimus, kuid siis võttis reaalelu ja realpolitik ilmselt taas kõigi üle võimust.
Selleks, et virtuaalparlament ka mingit võimu omaks, peavad tema otsuseid ka inimesed tunnustama. Karta on, et reaalvalitsus peab näiteks virtuaalvalitsuse poolt langetatud makse hoopis maksudest kõrvalehoidmiseks.
Selleks, et idee täielik oleks, võiks hoopis kuulutada välja 100% virtuaalriigi, mille liikmed ütleksid lahti oma senisest kodakondsusest või tarvitaksid topeltkodakondsust, kui võimalik.
Sellise riigi virtuaalkodanikud võiksid siis teha virtuaalparlamendis virtuaalseadusi ja maksta ainsat kehtivat maksu - serverimaksu.
Kuna klassikaline riigi definitsioon nõuab ka territooriumi olemasolu, siis võib sel eesmärgil leida mõne asustamata ja ühegi riigi poolt omastamata saare - piisavalt suure, et server ära mahuks koos sat-taldrikuga ja päikesepatareiga. Äärmisel juhul võib sellise saare ka liivast ehitada. Siis tuleks paar autoriteetset riiki end tunnustama meelitada ja taodelda ÜRO liikmestaatust.
Moodsate aegade jälgedes võiks riik olla loodud aktsiaseltsi põhimõttel, kus iga kodanik saaks ühe aktsia. Riik teeniks serverimaksult ja asutajakodanikud saaksid üha rikkamaks. (Püramiidskeem, kas teeme ära ?). Arvestades mereriigi staatust oleks võimalik teenida ka 200-miilisest majandustsoonist (seega peaks riik asuma nafta- või kalarikkas paigas).
Lahendada tuleb muidugi riigikaitse küsimus (outsource'me ESS-le) ja turva huvides tuleks riigile perioodiliselt backuppi teha.
Ega selles midagi eriti võimatut polegi, igasugu imetabaste väikeriikide passe saab ju tänagi internetist osta.
Lugupidamisega
Allan Martinson
Tänud sügisese Estonia.com ülessoendamise eest. Teatud arutelu selle ümber toimus, kuid siis võttis reaalelu ja realpolitik ilmselt taas kõigi üle võimust.
Selleks, et virtuaalparlament ka mingit võimu omaks, peavad tema otsuseid ka inimesed tunnustama. Karta on, et reaalvalitsus peab näiteks virtuaalvalitsuse poolt langetatud makse hoopis maksudest kõrvalehoidmiseks.
Selleks, et idee täielik oleks, võiks hoopis kuulutada välja 100% virtuaalriigi, mille liikmed ütleksid lahti oma senisest kodakondsusest või tarvitaksid topeltkodakondsust, kui võimalik.
Sellise riigi virtuaalkodanikud võiksid siis teha virtuaalparlamendis virtuaalseadusi ja maksta ainsat kehtivat maksu - serverimaksu.
Kuna klassikaline riigi definitsioon nõuab ka territooriumi olemasolu, siis võib sel eesmärgil leida mõne asustamata ja ühegi riigi poolt omastamata saare - piisavalt suure, et server ära mahuks koos sat-taldrikuga ja päikesepatareiga. Äärmisel juhul võib sellise saare ka liivast ehitada. Siis tuleks paar autoriteetset riiki end tunnustama meelitada ja taodelda ÜRO liikmestaatust.
Moodsate aegade jälgedes võiks riik olla loodud aktsiaseltsi põhimõttel, kus iga kodanik saaks ühe aktsia. Riik teeniks serverimaksult ja asutajakodanikud saaksid üha rikkamaks. (Püramiidskeem, kas teeme ära ?). Arvestades mereriigi staatust oleks võimalik teenida ka 200-miilisest majandustsoonist (seega peaks riik asuma nafta- või kalarikkas paigas).
Lahendada tuleb muidugi riigikaitse küsimus (outsource'me ESS-le) ja turva huvides tuleks riigile perioodiliselt backuppi teha.
Ega selles midagi eriti võimatut polegi, igasugu imetabaste väikeriikide passe saab ju tänagi internetist osta.
Lugupidamisega
Allan Martinson
Sorry, hiljaks jäin. Lisatud lugu eilsest ÄP Online'st.
AM.
Inglismaa ranniku lähedale luuakse esimene Internetiriik
Kaido Einama
Mõnekümne kilomeetri kaugusel Inglismaa rannikust endises mahajäetud Sealandi kindluses kavatseb seltskond Ameerika küberpunkareid luua esimese Internetiriigi, kus avatakse kõikidest piirangutest vaba andmebaasihoidla.
Internetiriigis saavad tulevikus oma andmeid hoida ja neid Internetis eksponeerida kõik, kes soovivad seda teha ilma mingite piiranguteta ja sõltumatult muust maailmast. Sellest teenusest võivad olla huvitatud "keelatud materjali" eksponeerijad või salajaste andmebaaside omajad, kes kardavad valitsuste või terroristide sekkumist, seetõttu ei suhtu ametivõimud USAs ja Suurbritannias uue riigi tekkesse sõbralikult. Platvorm, millel maailma väikseim riik asuks, on jalgpalliväljaku suurune ja muu maailmaga ühendab teda satelliitside. Üle maailma asuvad nn. peegelserverid, mis Sealandi platvormil asuva andmebaasi ründamisel jätkavad üle Interneti sisu esitamist ja tagavad omanikule andmetele ligipääsu. Tegemist on uutlaadi nn. offshore võrguruumiga, mis üritab säilitada Interneti sõltumatust aina suurenevast valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide reguleerimisest. Ettevõtmise kodulehel http://www.havenco.com/ on teenuste kirjeldus, mida saarel hakatakse lähinädalatel pakkuma. Muuhulgas pakutakse sõltumatu Linuxi serveri teenust 1500 USA dollari eest kuus. Sealandi kindluse ajalugu II Maailmasõjast alates saab lugeda leheküljelt http://www.sealandgov.com/. Sealandil on oma raha, kodakondsus, lipp ja vapp.
AM.
Inglismaa ranniku lähedale luuakse esimene Internetiriik
Kaido Einama
Mõnekümne kilomeetri kaugusel Inglismaa rannikust endises mahajäetud Sealandi kindluses kavatseb seltskond Ameerika küberpunkareid luua esimese Internetiriigi, kus avatakse kõikidest piirangutest vaba andmebaasihoidla.
Internetiriigis saavad tulevikus oma andmeid hoida ja neid Internetis eksponeerida kõik, kes soovivad seda teha ilma mingite piiranguteta ja sõltumatult muust maailmast. Sellest teenusest võivad olla huvitatud "keelatud materjali" eksponeerijad või salajaste andmebaaside omajad, kes kardavad valitsuste või terroristide sekkumist, seetõttu ei suhtu ametivõimud USAs ja Suurbritannias uue riigi tekkesse sõbralikult. Platvorm, millel maailma väikseim riik asuks, on jalgpalliväljaku suurune ja muu maailmaga ühendab teda satelliitside. Üle maailma asuvad nn. peegelserverid, mis Sealandi platvormil asuva andmebaasi ründamisel jätkavad üle Interneti sisu esitamist ja tagavad omanikule andmetele ligipääsu. Tegemist on uutlaadi nn. offshore võrguruumiga, mis üritab säilitada Interneti sõltumatust aina suurenevast valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide reguleerimisest. Ettevõtmise kodulehel http://www.havenco.com/ on teenuste kirjeldus, mida saarel hakatakse lähinädalatel pakkuma. Muuhulgas pakutakse sõltumatu Linuxi serveri teenust 1500 USA dollari eest kuus. Sealandi kindluse ajalugu II Maailmasõjast alates saab lugeda leheküljelt http://www.sealandgov.com/. Sealandil on oma raha, kodakondsus, lipp ja vapp.
Nojah, võiks ka alustada sellest, et Eesti kui parajalt innovaatiline riik tunnustaks ja sõlmiks diplomaatilised suhted Sealandi'ga.
(Linnar Viik võiks Mart Laari pehmeks rääkida.)
PS!Diplomaatilised suhted Sealandiga võiks sõlmida tingimusel, et Sealand annab Eestile üle oma serverite rentimise ja muu tehnoloogilise know-how. Eestiriik saaks tulevkus, kui ta aru on saanud, et pole mõistlikku majanduslikku alternatiivi võrguoffshorindusele, know-howd oma huvides ärakasutada.
(Linnar Viik võiks Mart Laari pehmeks rääkida.)
PS!Diplomaatilised suhted Sealandiga võiks sõlmida tingimusel, et Sealand annab Eestile üle oma serverite rentimise ja muu tehnoloogilise know-how. Eestiriik saaks tulevkus, kui ta aru on saanud, et pole mõistlikku majanduslikku alternatiivi võrguoffshorindusele, know-howd oma huvides ärakasutada.
Tjah, kas te seda ei karda kodanikud, et tekkib nagu anarhia seal virtuaalriigis ? Isegi Delfis koristab keegi ropendamise ja laussõimu vist ära? Selline järelvaataja - administraator.
GorillaG rakendaks tegelikult totaalse demokraatia selle kõige otsesemas mõttes. Minu kartus on selles, et meie reaalkodanike haridus- ja haritustase on natuke madal selle jaoks. Tuletage meelde kasvõi pommirahet meie ümber.
GorillaG rakendaks tegelikult totaalse demokraatia selle kõige otsesemas mõttes. Minu kartus on selles, et meie reaalkodanike haridus- ja haritustase on natuke madal selle jaoks. Tuletage meelde kasvõi pommirahet meie ümber.
Kõikidel kasutajtele peaks programm ise nime andma. Vastasel juhul tekib moment, et mulle näiteks meeldib Siim Kallas või siis Maie Parik(paljudel juhtudel; isegi ei tea miks meeldib aga noh meeldib), ja tema ideedele ei pööra ma nii palju tähelepanu. Seega tekib situatsioon kus valime nägusid ja nimesid aga mitte ideid. Samas peaks kuidagi välistama ka kitsa huvi grupi tekkimis võimaluse, kes siis survetavad valituid inimesi ja me oleme samas kohas tagasi kust praegu just alutame.
Sellel virtuaalriigil peaks ikka olema mingi valitsus kes vana maailmaga suhtleks (näiteks Bill Glintoniga läbirääkimisi ei saa pidada sada inimest läbi interneti) - kuidas seda probleemi lahendada ??
Data Haven Not Such an Asylum After All? The bizarre story of the
offshore data-haven Sealand has more than a whiff of publicity stunt
about it. By Polly Sprenger
LONDON - The HavenCo PR department knew a good thing when it saw one.
HavenCo received almost laughable amounts of publicity this week when
it announced that it would offer data-hosting services free from taxes
and government regulation. From the New York Times to the cover of
Wired's July issue, HavenCo has become the toast of the media town.
The "data haven," in case you've missed it, would be located on a WWII
fortress off the coast of Britain. The abandoned fortress - actually,
a platform supported by two concrete pillars - was claimed in 1967 by
a former British major, who declared independent-sovereign nation
status and named the platform "Sealand." HavenCo, which is in the
process of raising $3 million from an assortment of angel investors,
struck a deal with the monarch of the platform, gaining exclusive
rights to host a colocation facility on Sealand.
It all sounds glorious, except for one problem: Sealand's status as a
sovereign nation has not been settled. Britain's Home Office said this
week that it did not recognize Sealand's sovereignty, and, as it was
located inside British territorial waters, "may" be subject to
regulation by the government. If the Foreign Office decides to force
HavenCo to comply with British regulations, there's little doubt that
the 250-square meters that comprise the whole of the self-dubbed
nation would have to comply.
But HavenCo's founders say they have a business plan, regardless. "We
expected there was a reasonable chance that this would happen from the
beginning," says Sean Hastings, CEO of HavenCo. "You can't guarantee
the sovereignty of any country, but the nature of what we're doing
will not change."
Apart from its unusual status, Sealand is valuable as a site for a
colocation facility because of its physical security. It is 6 miles
from the nearest land mass, and its owners and inhabitants have been
known to fire shots on ships that approach the platform without
permission.
Says HavenCo Chairman Sameer Parekh, "(Sovereignty) provides us with a
very good hook to get us a lot of publicity. Even if we lost the core
battle with the U.K. government, which we don't expect to lose, we
will continue to be running a profitable colocation-business in
Sealand."
offshore data-haven Sealand has more than a whiff of publicity stunt
about it. By Polly Sprenger
LONDON - The HavenCo PR department knew a good thing when it saw one.
HavenCo received almost laughable amounts of publicity this week when
it announced that it would offer data-hosting services free from taxes
and government regulation. From the New York Times to the cover of
Wired's July issue, HavenCo has become the toast of the media town.
The "data haven," in case you've missed it, would be located on a WWII
fortress off the coast of Britain. The abandoned fortress - actually,
a platform supported by two concrete pillars - was claimed in 1967 by
a former British major, who declared independent-sovereign nation
status and named the platform "Sealand." HavenCo, which is in the
process of raising $3 million from an assortment of angel investors,
struck a deal with the monarch of the platform, gaining exclusive
rights to host a colocation facility on Sealand.
It all sounds glorious, except for one problem: Sealand's status as a
sovereign nation has not been settled. Britain's Home Office said this
week that it did not recognize Sealand's sovereignty, and, as it was
located inside British territorial waters, "may" be subject to
regulation by the government. If the Foreign Office decides to force
HavenCo to comply with British regulations, there's little doubt that
the 250-square meters that comprise the whole of the self-dubbed
nation would have to comply.
But HavenCo's founders say they have a business plan, regardless. "We
expected there was a reasonable chance that this would happen from the
beginning," says Sean Hastings, CEO of HavenCo. "You can't guarantee
the sovereignty of any country, but the nature of what we're doing
will not change."
Apart from its unusual status, Sealand is valuable as a site for a
colocation facility because of its physical security. It is 6 miles
from the nearest land mass, and its owners and inhabitants have been
known to fire shots on ships that approach the platform without
permission.
Says HavenCo Chairman Sameer Parekh, "(Sovereignty) provides us with a
very good hook to get us a lot of publicity. Even if we lost the core
battle with the U.K. government, which we don't expect to lose, we
will continue to be running a profitable colocation-business in
Sealand."