Endal pole väga suurt asja kaotada- kuid ette kavandada tuleks kui negatiivne variant realiseerub
Ega siin midagi keerulist ei ole. Väärtpaberid ja valuutad hoiustada rahvusvaheliste maaklerite juures ning pangakontod, pangakaart ja arveldused Lääne pankadesse. Vältida kohalikes pankades aktsiate ja suurema raha hoidmist.
Ainuke ripakil asi on veel II pensionisambas olevad varad. III saab vajadusel pea kohe kätte ja II on oht ilma jääda. Kui täna avaldus teha, siis saab alles 20. mail.
1 Like
See tõsi aga kulda panek pole ka vast raudpolt- ehk aitab- päästab äärekandi peenral kasvav juurikas ja võsa
Oskad sa anda ka mõnda konkreetset soovitust?
Ma mingi vahe uurisin välis pankades konto avamise võimalusi ja see on mitte residendile ikkagi väga keeruliseks tehtud. Ma tegin see peale konto Wise-i ja väärtpaberikonto Interactivisse. Mul üks sõber tegi konto LHV Banki ja väga kiitis, teine tegi Shveitsi konto ja selleks pidi kohale lendama. Samas ühelgi nendel juhul pole ma kindel, kas need on ka kaetud selle riigipoolse 100 000 per konto garantiiga kui peaks midagi antud keskkondadega juhtuma?
Munad mitmesse korvi on vist ikkagi parim lahendus
Wise, N26
1 Like
Sul seal Ceutal peaks ju Banco Santander olema.
3 Likes
panikööridele, lõuaväristajatele ja hispaania immigrandi staatusest kiimlejatele.
olen aru saanud, et suuremates siin asuvates välispankade filiaalides, eesti pankades ja fondides peaksid olema kliendi aktsiad ja muud investeeringud seaduste järgi panga varadest täielikult lahutatud, see tähendab, et kui pank (näiteks swed) või fond (näiteks trigon) läheb pankrotti või lõpetab tegevuse, ei ole kliendi väärtpaberid ühelgi kujul selle finantsasutuse pankrotivara osa, ega võlausaldajate asset … kliendi rahvusvahelised aktsiad (microsoft etc.) asuvad nagunii panga esindajakontodel kusagil välismaa depoopankades, on isikustatud ja kui panga/fondi tegevus siin isegi täielikult lõppeb (mida näiteks ukrainas ei ole juba viis aastat kestvas sõjaolukorras pigem tekkinud), kuuluvad need panga klientidele, mitte pangale endale … lisaks see, et minuteada on siinsetel pankadel ja fondidel regulatsioon hoida kõiki enda kliendiandmeid (et siis millisele kliendile millised väärtpaberid kuuluvad) lisaks enda kohalikele andmebaasidele dubleerituna eestist väljaspool asuvates andmekeskustes … ja kui siis kohaliku pangaga midagi juhtub, määratakse valitseja või haldur, kes toimetab siinsete investorite varadega mõne välismaal asuva ja endiselt toimiva finantsasutuse kaudu edasi. fondide puhul on võibolla isegi veel üks täiendav ‘kaitsekiht’, kuna lisaks sellele, et klientide varad on fondi enda varadest eraldatud, on need ka fondivalitseja (trigoni puhul vist äkki swed) varadest lahutatud … varade tootlusega ei juhtu moratooriumi ajal midagi, need tõusevad/langevad ikka nagu normaalolukorras, aga põhiline koht, kus junn pikemalt ventilaatoris tiirleb, on ilmselt see, et kuna ülekandmine, tuvastamine, uute ligipääsude tekitamine ja muu värk võtab kriisiolukorras aega, võib tekkida prognoosimatus pikkuses delay, et klient enda applele või vanguardile lõpuks uuesti kallale pääseb … seega ei oleks sellisel juhul, noh nagu ka muidu mõistlikul inimesel igapäevases elus, paha omada vajalikus suuruses likviidsust … olen isegi mõelnud enda vähese vara mujale liigutamisest, aga pigem tundub tõmblemine suht mõttetu … kuna panga füüsiline asukoht ei tohiks olla selles võrrandis peamine muutuja, peaksid väärtpaberid olema ka praegu kaitstud ja üle saja tonni cashi säilimist vist ei garanteeri teised euroopa pangad ka.
parandage kui eksin, aga seniks … rahu, ainult rahu )
Lihtsalt et, seadused on muutlikud. Täna on üks seadus, homme on teine.
1 Like
Valimiskampaania sissejuhatus algas?
1 Like