Kindlasti võib toidusfääris mingit mulli tekkida, kuid peamine driver paistab olema see, et tootlikkuse (ja toodangu kasv) arenevates maades pole käinud sama sammu nii rahvastiku kasvuga kui ka inimeste võimega täiendava peotäie riisi või liha eest maksta.
Kas ja millisel määral on arenevates riikides võimalik tootlikkuse kasv, peaks olema nähtavasti üks olulisemaid tegureid hinnatõusu pidurdamisel.
Blinki on selles teemas kindlasti huvitav lugeda, kuigi ei kahtle, et tegemist on sektori permapulliga :)
Ma olen olnud fossiilsetes kütustes/energias permapull aastast 2004. So far so good :-DDD
Venemaa, Ukraina ja Kasahstan suudaks kolme peale ära toita ka 10 miljardit inimest, kui sealse maaressursi kasutamise efektiivsus tõuseks USA tasemele JA loodaks infrastuktuur, et kogu see toidukogus sealt välja vedada.
Tarvilikku investeeringut mõõdetakse paraku ilmselt triljonites dollarites. See on põhimõtteliselt võimalik, aga nõuab veel oluliselt kõrgemaid toiduhindu, et asi atraktiivseks muutuks. Ehk siis, parim ravi kõrgete viljahindade vastu on kõrged viljahinnad, kuid erinevalt peamiselt ilmast tingitud lühiajalistest hüpetest nõuab struktuurne muutus oluliselt pikemat kõrgete hindade ajastut.
PS infra on tohutu probleem isegi Brasiilias ja mitte kuidagi ei taha ka seal vajalik raudteeressurss tekkida. Kui isegi Brasiilia põllumajandust teenindav infra ei ole investoritele veel atraktiivne, mis siis rääkida Kasahstanist...
Tarvilikku investeeringut mõõdetakse paraku ilmselt triljonites dollarites. See on põhimõtteliselt võimalik, aga nõuab veel oluliselt kõrgemaid toiduhindu, et asi atraktiivseks muutuks. Ehk siis, parim ravi kõrgete viljahindade vastu on kõrged viljahinnad, kuid erinevalt peamiselt ilmast tingitud lühiajalistest hüpetest nõuab struktuurne muutus oluliselt pikemat kõrgete hindade ajastut.
PS infra on tohutu probleem isegi Brasiilias ja mitte kuidagi ei taha ka seal vajalik raudteeressurss tekkida. Kui isegi Brasiilia põllumajandust teenindav infra ei ole investoritele veel atraktiivne, mis siis rääkida Kasahstanist...
Paradoksaalsel kombel võib olla siin õigus mõlemat pidi. Praegune, krediidikriisi järgne üliintensiivne commodity-hinnakasv võib anda (ja ilmselt annabki) paari aasta perspektiivis madalast tarbimispidisest nõudlusest tingituna tagasilöögi, aga pikaajalises perspektiivis, aastakümnenditest rääkides, näivad hinnakasvu toetavad tegurid olema ülekaalus. Peale demograafia ja naftavarude on siin teisigi tegureid, nagu veevarud jms., aga et need on mujal nii ära leierdatud, ei hakka neid üle kordama.
Praegune ülikiire commodity-hinnakasv omab tõesti mõningaid mullistumise tunnuseid. Tundub, et see sai tegelikult alguse juba krediidikriisi eelsel perioodil (kui nafta hind tõusis $150-ni barrelist), aga krediidikriisi šokk lasi sellest mullihakatisest auru ajutiselt välja ning see ei jõudnudki plahvatuslikku seisu paisuda.
Praegune ülikiire commodity-hinnakasv omab tõesti mõningaid mullistumise tunnuseid. Tundub, et see sai tegelikult alguse juba krediidikriisi eelsel perioodil (kui nafta hind tõusis $150-ni barrelist), aga krediidikriisi šokk lasi sellest mullihakatisest auru ajutiselt välja ning see ei jõudnudki plahvatuslikku seisu paisuda.
* tarbimispõhisest
Kas EL-is on Brasiilia loomaliha vastu endiselt imporditollid rakendatud?
Loomaliha on ELs kõige tundlikum sektor üldse, hullem veel kui suhkur. EL netoimportöör alates 2000ndate keskelt umbes, tootmine jämedalt 8,2 miljonit tonni, tarbimine umbes 8,6 miljonit tonni. Soodustariifiga impordikvoodid kehtivad USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Paraguai, Brasiilia, Agrentiina, Uruguai, Kolumbia, Peruu suhtes, pluss üldine soodustariifiga impordikvoot, kõik kokku umbes 330 000 tonni ulatuses. Ülejäänud import maksustatakse tollimaksuga, mille suurus jääb vahemikku umbes 80% kuni 120%, sõltuvalt konkreetsest tootekoodist. Brasiilia suhtes, või vähemalt osade Brasiilia osariikide suhtes kehtib, kui ma õigesti mäletan veel impordikeeld, tulenevalt mingitest veterinaarsetest piirangutest (haiguspuhang).
Mis värk selle suhkru ja banaanidega EL-is on? Olgu, ma saan aru liha, piima ja teravilja strateegilisest olulisusest ning neid kannatab siin kasvatada ka, kuid suhkur? No ei ole ju soodsat kliimat?! Vähemalt karjuvas enamikus aladest. Äkki kusagil Sitsiilias kasvab hea tahtmise korral midagi? Banaanid sama case.
...eeldusel, et räägime ikka roosuhkrust
Cereal yield (kg per hectare):
Kazakhstan: 1,011
Russia: 2,388
Ukraine: 3,486
Zimbabwe: 309
ja võrdluseks:
US: 6,624
ja Euroopa suurimad viljatootjad:
Germany: 7,119
France: 7,293
Venelased võiks kolm korda, ukrainlased kaks korda, kasahhid seitse korda ja aafriklased kakskümmend korda rohkem toota. Ja seda uut maad kasutusele võtmata.
http://data.worldbank.org/indicator/AG.YLD.CREL.KG
Kazakhstan: 1,011
Russia: 2,388
Ukraine: 3,486
Zimbabwe: 309
ja võrdluseks:
US: 6,624
ja Euroopa suurimad viljatootjad:
Germany: 7,119
France: 7,293
Venelased võiks kolm korda, ukrainlased kaks korda, kasahhid seitse korda ja aafriklased kakskümmend korda rohkem toota. Ja seda uut maad kasutusele võtmata.
http://data.worldbank.org/indicator/AG.YLD.CREL.KG
Ja mis juhtub mineraalväetiste hindadega?
Me võime ka Eestis fosforiiti kaevandama hakata, kui pilt nukraks kisub.
Peak fosfori jaoks on lahendus lihtne, tuleb vedelat paksust eraldama hakata:
Animal-sourced and human urea, are suitable for application organic agriculture, while pure synthetic forms of urea are not.[30][31] The common thread that can be seen through these examples is that organic agriculture attempts to define itself through minimal processing (in contrast to the man-made Haber process), as well as being naturally occurring or via natural biological processes such as composting.[citation needed]
Besides immediate application of urea to the soil, urine can also be improved by converting it to struvite already done with human urine by a Dutch firm.[32] The conversion is performed by adding magnesium to the urine. An added economical advantage of using urine as fertilizer is that it contains a large amount of phosphorus, a mineral whose production is rapidly decreasing (peak phosphorus) as the mines are running dry.
Peak fosfori jaoks on lahendus lihtne, tuleb vedelat paksust eraldama hakata:
Animal-sourced and human urea, are suitable for application organic agriculture, while pure synthetic forms of urea are not.[30][31] The common thread that can be seen through these examples is that organic agriculture attempts to define itself through minimal processing (in contrast to the man-made Haber process), as well as being naturally occurring or via natural biological processes such as composting.[citation needed]
Besides immediate application of urea to the soil, urine can also be improved by converting it to struvite already done with human urine by a Dutch firm.[32] The conversion is performed by adding magnesium to the urine. An added economical advantage of using urine as fertilizer is that it contains a large amount of phosphorus, a mineral whose production is rapidly decreasing (peak phosphorus) as the mines are running dry.
Suhkrut on kahte sorti: roosuhkur ja peedisuhkur. Lõpptootel - valge rafineeritud suhkur, pole vahet mis oli tooraine. Suhkrupeedi kasvatamiseks on Euroopas ideaalne kliima, aga kunagise põllumajandusporno tulemusel oli kuni 2007 aasta reformini sektor sisuliselt konkurentsi eest kaitstud: eksisteerisid tootmiskvoodid ja ekspordisubsiidiumid, mille tulemusel toodeti kõvasti rohkem kui tarbiti ja ülejääk eksporditi subsiidiumite abil. Hind oli 3 korda kõrgem kui maailmaturuhind. 2007 reformi tulemusel osteti osa tootjaid välja - lõpetavad suhkrutehased said tootmise lõpetamise eest tasu, ja kvoote alandati ja muudeti need kaubeldavaks, nii et tootmine koonduks rohkem konkurentsivõimelisematesse piirkondadesse. Selle tulemusel langes suhkrutootmine 22 miljonilt tonnilt 8 miljoni tonnini ja hind kukkus kõvasti. Seoses maailmaturu hinna tõusuga ei ole praegu ekspordisubsiidiume üldse vaja, EL hind = maailmaturuhind. Headel aastatel muidugi ei suuda ükski EL tootja võistelda Brasiilia suhkuroosuhkruga.
Banaanid on puhtalt koloniaalaja pärand, kuna EL turul on loodud kunstlik eelis endistele kolooniatele Kariibi mere ääres (Dominikaani Vabariik, Suriname, Jamaika, Dominica, Saint-Lucia, jt) ja Aafrikas (Ghana, Elevandiluurannik, Kamerun). Ladina-Ameerika riigid (dollaribanaani tootjad) maksavad kõrgemat tollimaksu kui need nn. ACP riigid. Latinod kaebasid EL poolse diskrimineeriva süsteemi WTO vahekohtusse ja võitsid korduvalt, 2009 lõpus tehti EL ja Latinode vahel diil, et Latinode vastu rakendatav tariiif langeb umbes 35% (176 - 114 Eur per tonn) seitsme aasta jooksul ja ACP riigid saavad valurahaks 200 miljonit eurot. ELs endas ka tootmine, põhiliselt Prantsuse ülemereterritooriumitel (Martinique, Guadeloupe, Reunion), Kanaari saartel ja Madeiral aga neile makstakse niigi jõhkralt pappi otsetoetuste näol (5000 - 10000 eurot per hektar), nii et need toodavad sõltumata sellest mis on banaanide imporditariif. Umbes 70% impordist dollaribanaan, 15% ACP ja 15% EL omatoodang.
Banaanid on puhtalt koloniaalaja pärand, kuna EL turul on loodud kunstlik eelis endistele kolooniatele Kariibi mere ääres (Dominikaani Vabariik, Suriname, Jamaika, Dominica, Saint-Lucia, jt) ja Aafrikas (Ghana, Elevandiluurannik, Kamerun). Ladina-Ameerika riigid (dollaribanaani tootjad) maksavad kõrgemat tollimaksu kui need nn. ACP riigid. Latinod kaebasid EL poolse diskrimineeriva süsteemi WTO vahekohtusse ja võitsid korduvalt, 2009 lõpus tehti EL ja Latinode vahel diil, et Latinode vastu rakendatav tariiif langeb umbes 35% (176 - 114 Eur per tonn) seitsme aasta jooksul ja ACP riigid saavad valurahaks 200 miljonit eurot. ELs endas ka tootmine, põhiliselt Prantsuse ülemereterritooriumitel (Martinique, Guadeloupe, Reunion), Kanaari saartel ja Madeiral aga neile makstakse niigi jõhkralt pappi otsetoetuste näol (5000 - 10000 eurot per hektar), nii et need toodavad sõltumata sellest mis on banaanide imporditariif. Umbes 70% impordist dollaribanaan, 15% ACP ja 15% EL omatoodang.
22 miljonilt tonnilt 18 miljoni tonnini.
Kasahhi, Venemaa, Ukraina madal viljakus on paljuski kinni selles, et seal käib vihane "mahepõllundus". Kui Trigon Agri mehed läksid Venemaale põldu pidama, vaadati neid nagu lollakaid, kui nad põldu väetama hakkasid. Kuskil oli sellest ettevõtmisest päris huvitav artikkel ka, a ei suuda hoobilt leida.
Euroopa pinnalgi või saarel õigemini on üks koht kus banaani kasvatatakse. Kõige uskumatum riik ehk Island. loomulikult kasvuhoometes ja geisritest saadava soojuse abil. Vaevalt nad küll ekspordiga tegelevad.
Ja siis veel toitumistavade muutus mis võib pilti tugevalt muuta.
Eurooplased jm. läänemaailm söövad 70-80 kg per capita aastas liha
Hiinlased 55. Arengumaades keskm. 30. Mõni gramm liha päevas lisa aasias jm. ja kohe vajadus vilja, soja jm. järele kasvab mühinal.
Eurooplased jm. läänemaailm söövad 70-80 kg per capita aastas liha
Hiinlased 55. Arengumaades keskm. 30. Mõni gramm liha päevas lisa aasias jm. ja kohe vajadus vilja, soja jm. järele kasvab mühinal.
Euroopa pinnal kasvatatakse banaani vähesel määral ka Küprosel ja Kreekas.