Õhus on plaan karmistada Poola kodakondsuse saamise tingimusi ehk vaadata üle, kui kaua põgenik peab riigis elama, et tal tekiks õigus Poola kodakondsusele.
Möödunud nädalal käis opositsiooni häältega ametisse tõusnud konservatiivne president Karol Nawrocki välja idee muuta kodakondsusseadus karmimaks, ent liberaalse Donald Tuski valitsus kinnitas oma avalduses, see on juba plaanis ja tegemisel.
Õiguse ja Õigluse (PiS) partei presidendi Nawrocki arvates tuleks pikendada Poola kodakondsuse saamise ühte tingimust, riigis püsivalt elamise aega kolmelt aastalt kümnele aastale.
«Poolas elavad ukrainlased tahavad meie poliitikavalikutele üha suuremat mõju avaldada!» kuulutas Mentzen, kes sai maikuu presidendivalimistel 15-protsendilise häältesaagiga kolmanda koha.
Viide Olena Babakova artiklile, milles ta märkis muu hulgas, et lähiaastatel Poolas kodakondsuse taotlemise õiguse saavatel ukrainlastel tekib võimalus mõjutada Poola poliitikat. Babakova väitel on ukrainlastel aeg hakata Poola poliitikas kaasa rääkima.
Poola ei saa lubada ukrainlastele, kes moodustavad riigi suurima sisserännanute rühma, saada valituks parlamenti, sest nood edendaksid siis vaid enda huve Poola arvelt.
Viimastel kuudel on sisseränne olnud üks Poola tulisemaid poliitilisi vaidlusteemasid ja ühiskonda lõhki käristavaid punkte. Nüüd, kui jutt käib parlamendi töökohtadest, on opositsioon ja valitsus jõudnud justkui üksmeelele ning on valmis kodakondsuse saamist karmistama.
Ühelt poolt on progressiivid suured Ukraina sõbrad, samal ajal on neil ok Venemaaga äri edasi ajada ja niimoodi Kremli sõjale orienteeritud majandust käimas hoida.
Sellest on palju abi küll Ukrainale, et kusagil GOPi ridades toetus suurem on miski küsitluse käigus olnud, kui magad lihtsalt abikraanid kinni keeravad, erinevalt demmidest.
Ifo instituudi värske uuring näitab, et vaid umbes pooled Euroopas elavad Ukraina sõjapõgenikud on valmis pärast sõja lõppu kodumaale naasma, kirjutab The Insider. Tagasipöördumise otsus sõltub peamiselt Ukraina tuleviku julgeolekugarantiidest, majandusväljavaadetest ja territoriaalsest terviklikkusest.
Uuringus osales üle 2500 põgeniku 30 Euroopa riigist, kes vastasid kolmele võimalikule stsenaariumile sõja lõpu kohta. Parima ehk optimistliku variandi korral — kui Ukraina taastab 1991. aasta piirid, saab NATO liikmeks ja alustab tee Euroopa Liitu — lubas tagasi pöörduda 46,5% vastanutest. Kui sõda lõppeks 2026. aastal ja Ukraina saaks vaid osalised julgeolekugarantiid, vähenes valmidus 30 protsendini.
Kõige pessimistlikuma stsenaariumi puhul, kus Venemaa säilitab suure osa okupeeritud alasid ja Ukrainal puuduvad nii julgeoleku- kui ka liitumisväljavaated, kaaluks naasmist vaid 2,7% põgenikest.
See aga ma arvaks kõige realistlikum väljavaade.
Õud, mõelda, et Tallinn nt jääbki selliseks ukr russ urkaks. Eesti inimesel viskab seal elamine küll ajapikki üle ehk muutub täielikult vastumeelseks. Kaob igasugune inimlik elukeskkond ja mõistlik avalik ruum ( mul just üks tuttav sai ukr russi poolt peale sülitatud, kui vihjas seaduse rikkumisele kergliiklemises. Eales pole ükski eestlane midagi sellist teinud, ikka need slaavi ukr russid!). Reede õhtul kesklinn - reaalselt russid röögivad. Nagu oleks sattunud loomaaeda Kerib ja aina kerib…Kinnisvara ja elamusektor? Ja ka pikem perspektiiv saab paraku olema katastroof.
Kaja ja Jürgen räägivad: vene varade koormamine laenuga, ca 200mlrd. Mida siis saaks ukridele saata. Kui Putja maksab reparatsioone, siis saab varad tagasi. Kui ei maksa, mis on ilmselge - see on Putja jaoks ideoloogiline sõda ja oma huvisfääri kaitsmine, peaks selle laenu kinni maksma EL maksumaksja.
Jürgen - ega see vabadus ongi kallis ja me kõik peame sellesse panustama. Iga samm edasi on etapp EL finantsilisse laostumisse ja lagunemisse. Mis pikas plaanis ongi kõik vaid hea.
Need tiblastani rahad on enamuses kinni Euroclear-is (väärtpaberite keskdepositoorium, Belgia) ja hoiul ECB-s. EL on väljamõelnud mudeli kus nende ja mujal G7 riikides olevate varadega lingitult väljastatakse null-kupoon võlakirjad vastava G7 riigi või EL riikide ühisgarantiiga. Kui t!bla reparatsioone ei maksa, siis oma varasid tagasi ei saa. Väidetavalt pole tegu konfiskeerimisega, kuigi belglased kardavad, et peaaegu äkki ikka on.
Kuidas see tegelikult välja näeks, kui keegi teab, võiks selgitada. Kui putler nõuab rahhi tagasi tuleb G7 lihtsalt kokku ja otsustab, et ei saa, kuna veremaa pole reparatsioone ära maksnud? kst.
Kus tiblarahad on:
Belgia, Euroclear €150-190bn
UK 25bn
Prantsusmaa 19bn
USA 7bn
Jaapan kah natuke
Mees, kes iga päev tegeleb valimiskampaaniaga kaotaks neile, kes pole seda veel alustanud:
The survey, conducted in early October by Kiev-based pollster RATE1 and published Monday, polled 1,200 respondents and shows a continued decline in support for the Ukrainian leader. In a hypothetical one-on-one contest, Budanov would receive 33% of the vote versus 32.5% for Zelensky. Against Zaluzhny, Zelensky would fare even worse: 42.6% of respondents said they would back the retired general—now Ukraine’s ambassador to the United Kingdom—while just 26.3% would vote for the incumbent. In a direct contest between Budanov and Zaluzhny, the latter would win decisively by 44.5% to 22%. https://www.telesurenglish.net/poll-shows-zelenskys-popularity-declining-as-he-remains-in-power-under-martial-law/
Miks inimesed veel arvavad, et tegemist pole Krasnoviga?
Ajaleht Financial Times teatab, et reedesel kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga kordas USA president Donald Trump tuttavaid Vene jutupunkte ning nõudis, et Ukraina loovutaks vastupanuta territooriumi Venemaale.
Vestlus olevat edasi arenenud karjumiseks ning Trump olevat pidevalt kasutanud vandesõnu. Seejuures olevat USA president visanud põrandale kaardid, mis näitasid tegelikku rindeolukorda ja nõudnud, et Zelenskõi täidaks Putini soovid. „Kui Putin tahab, siis ta hävitab teid,“ hoiatas Trump
Oranž moron on jah kas t!bla asset või lihtsalt üldse ajudeta. Sellest FT loost:
During Friday’s meeting, Trump appeared to have adopted many of Putin’s talking points verbatim, even when they contradicted his own recent statements about Russia’s weaknesses.
According to a European official with knowledge of the meeting, Trump told Zelenskyy that Putin had told him the conflict was a “special operation, not even a war” and that he was losing the war, warning: “If Putin wants it, he will destroy you.”
At one point in the meeting, the US president threw Ukraine’s maps of the battlefield to one side. According to the official, Trump said he was “sick” of seeing the map of the frontline of Ukraine again and again. “This red line, I don’t even know where this is. I’ve never been there,” Trump said.
Trump also said that Russia’s economy is “doing great”, the official said, in a sharp contrast to his recent public remarks in which he urged Putin to negotiate because his “economy is going to collapse”.
Trump’s belligerent repetition of Putin’s rhetoric on Friday dashed hopes among many of Ukraine’s European allies that he could be convinced to increase support to Kyiv. That hope had risen after Trump in recent weeks expressed frustration and impatience with the Putin’s refusal to actively engage in bilateral peace negotiations with Zelenskyy.
European officials briefed on the White House discussions confirmed that Trump had spent much of the meeting lecturing Zelenskyy, repeating Putin’s arguments about the conflict and urging him to accept the Russian proposal, under which Ukraine would surrender the parts of the eastern Donbas region under its control in exchange for some small areas of the two southern frontline regions of Kherson and Zaporizhzhia. But ceding the remainder of the Donbas still under Ukrainian control would be a non-starter for Ukraine, as it would hand Moscow territory it has only partially occupied for more than a decade and failed to seize.
Bloomberg kirjutab, et Euroopa Liit on juba kuid surunud liitlasi ühiselt tegutsema, et kasutada külmutatud [Venemaa] keskpanga varasid tagatisena kuni 140 miljardi euro suuruse Ukraina abilaenu saamiseks. Kuid nüüd, kui plaani üksikasju on hakatud Brüsselis vormistama, on USA ootamatult sammule pidurit tõmmanud.
Kallas ja Jürgen kirjeldasid, et sisult maksab ilmselt selle kinni ikkagi euroopa maksumaksja. Meie, sina, mina…kokkuvõttes seda raha jääb aina vähemaks v enam polegi. EL sööb ennast sabast niiet vähe pole.
Ukrainlased ründasid brjanski lõhkeaine- ja raketikütusetehast UK/FRA Storm Shadowga just, selleks loa nad said USA-lt enne seda eelmise nädala kohtumist ja helistamisi.
U.S. officials said they expect Ukraine to conduct more cross-border attacks using the Storm Shadow, which is launched from aircraft and can travel more than 180 miles. The U.S. can restrict Ukraine’s use of Storm Shadow because the missiles use American targeting data.
Majandusdoktor Igor Lipsits andis intervjuu Igor Jakovenkole LINK. Viimane küsimus (29:42/35:53) oli, et mida Lipsits arvab Venemaa külmutatud varade andmisest Ukrainale ja Belgia peaministri vastuseisust sellele, kuidas seda tahetakse teha. Lipsits:“Belgia peaministri argumendid olid õiged, neile ei ole võimalik vastu vaielda. Aga on väga hea ja mõistlik võimalus, kuidas seda teha. Tsiviliseeritud maailm lahendab riskide maandamise küsimusi kindlustuse kaudu. Kindlustusfirmade jaoks ei ole see külmutatud varade summa midagi erakordset ja sellise riski maandamise tasu on alla 3%.” Küsimus on ainult selles, kuidas viia see idee poliitikuteni ja kogu see traditsiooniline mehhanism neile selgeks teha.
Võib-olla oleks see mingi sobiv ülesanne Kaja Kallase ametkonnale?
Venkudel võiks veidi rohkem soliidsust olla. Lääs väriseks kollektiivselt tunduvalt entusiastlikumalt, kui järjekordsele penoplastist huinjaale oleks mingi suva Buratinoo asemel trükitud näiteks Leonid, Nikita või suisa Jossif Vissiarionovitš.
Miinuste defitsiit on tekkinud, siis pakun ühe variandi:
Lavrov: Venemaa saaks Euroopa Liidule ja NATO riikidele pakkuda julgeolekugarantiisid
Venemaa välisminister Sergei Lavrov andis mõista, et Moskva saab pakkuda Euroopa Liidu ja NATO riikidele „julgeolekugarantiisid“.
Lavrov väitis, et Venemaal „ei ole ega ole kunagi olnud kavatsust rünnata ühtegi NATO ja Euroopa Liidu praegust liiget“, vahendas Ukrainska Pravda Kremli-meelset agentuuri TASS.
„Oleme valmis seda seisukohta Euraasia selle osa tulevastes julgeolekugarantiides sätestama," jutustas Lavrov.
Venemaa välisminister väitis aga, et Euroopa Liidu juhid „loobuvad nende tulevaste garantiide kaalumisest tõeliselt kollektiivsel alusel“, kuna nad otsivad „julgeolekugarantiisid mitte Venemaaga, vaid Venemaa vastu“.
Muuseas, suur osa sellest sõjamandist - ca 13 MILJARDIT, järgmise 5!!! aastaga, jääb igaveseks seisma, toodab mõnuga amortisatsiooni ning looduslik oksüdeerimine leiab oma. Jah, peaks nagu tegema, aga vbl. siiski mitte sellises mahus. See on majanduslik haamer. Väärtusloomes kusagil seal tagumistes ridades. Tõsi, saab pai ja rinna kummi. Kõik, mis on üle 2-3% SKP, ma ei paneks senti ka isikl raha sellele betile. Sõja algusest saati pole kordagi kartnud, et venemaa peaks NATOt ründama. Nonsens
emotsioone pole vaja välja elama nüüd hakata. See on mu isikl pakkumine ja u 10a pärast keegi enam seda ka ei loe.
Kerib ja aina kerib…Kinnisvara ja elamusektor? Ja ka pikem perspektiiv saab paraku olema katastroof.