No-nii ! Metsade mädandajatest tagurdpidi kraavihallid on pääsenud juba AK-peasaatesse. Juba visuaalselt oli telepildis näha, te tegemist on taas õhinapõhiste tegelastaga, kes ei adu oma tegevuse tagajärgi. Ajal, kui liigniiskus takistab normaalset põlluharimist ning mitmed metsandusspetsialistid kurdavad rabade taastamisega kaasneva metsaalade üleujutamistega ja metsa hukuga, ei söenda pimestatud aktivistid oma tegemisi pausile panna. Kliimamuutuste prognoosijad on ennustanud sademete hulga suurenemist ja üleujutusi. Kui on metsaomanikke, kes on kahju saamas, tuleks neil selline uhhuu tegevus kohtu abil peatada ning kahjunõuded sisse anda. Kas isegi Keskonnaametis ei leidu ühtegi pädevat vastutustundlikku ametnikku ?!
3 Likes
Üks kaart räägib rohkem kui 1000 sõna ehk ilma maaparanduseta oleks Eesti ainult üks soo ja raba. See on olnud sajandite pikkune töö, et muuta Eesti selliseks nagu me seda praegu tunneme ja nüüd on asutud seda hävitama.
Kui Eestis poleks kunagi maaparandust tehtud, oleks siin tõenäoliselt võimalik toita vaid murdosa praegusest elanikkonnast, võib-olla umbes 100 000–300 000 inimest. Aga ilmselt see ongi eesmärk.
4 Likes
Ja vaatamata kuivendamisele, on Eesti endiselt üks Euroopa soostunuimaid alasid, sood ja rabad moodustavad 22% ja kõrbed 0% pindalast.
4 Likes
Kopeerin ühe oma varasema postituse ka siia. On vähemalt õiges teemas:
Uus keskkonnaminister pani metsade mülgastamise plaani pausile.
Loodetavasti tegeletakse selle pausi ajal ka arvutamisega, sest esialgu tundub ikka väga vilets tehing olevat see eurorahade eest märgalade taastamine.
Aastatel 2021-2029 kavatsetakse mülgastada 9400 hektarit kuivendatud maad ja EL annab selleks 13,8 miljonit. On ka mingid muud projektirahad 6,6 mln väärtuses, aga kuna seal tuleb ka omaosalust maksta ja selle suhet pole artiklis toodud, siis jäägu see esialgu arvutustest välja. Niisiis, mülgastades 9400 hektarit 13,8 mln euro eest teeb see hektari kohta 1468 eurot. Pole paha, nagu ütleks selle kohta staar-maadevahetaja. Aga vaatame nüüd kuivendatud ja liigniiske maa hinda. 2024. aastal maksis üks hektar metsamaad keskmiselt 7204 eurot. (See hõlmab nii küpse metsaga kui ka tühjaks raiutud metsamaa tehinguhindasid. Korralik raieküps männik võis maksta 37000, kuusik 26000 ja kaasik 20000 eur/ha; aga las need erandid jääda). Põllumaa maksis 2024. aastal keskmiselt 7100 eur/ha. Märgalade keskmist tehinguhinda ei õnnestunud leida, seetõttu kasutan isiklikku kogemust. Ostsin aastaid tagasi riigimaade oksjonilt ca 4 ha maad, mille koprad olid üle ujutanud, nii et puud juba surid. Kogu katastriüksus maksis kõigest 3000 eur, mis teeb hektari hinnaks alla 1000 eur. Võtame inflatsiooni arvesse ja ümardame üles: 1000 eur/ha oleks siis märgala hind.
Niisiis: liigniiskus vähendab hektari metsamaa hinda 6204 ning põllumaa hinda 6100 euro võrra. Aga kui plaan õnnestub ja kogu 9400 hektarit ära mülgastatakse, siis on kahju 57,3 - 58,3 miljonit eurot. Kas saate aru: EL annab 13,8 mln eurot, et me teeksime endale otsest majanduslikku kahju 57,3 - 58,3 mln euro eest. Isegi Kaini ja Abeli kuulus läätseleeme tehing on sellise äriga võrreldes õkva õiglase kaubanduse musternäidis.
Artikkel lõppeb edulooga: „Praeguseks on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi.” S.t. 140,3 - 142,7mln eurot majanduslikku kahju on juba tekitatud. Rääkimata veel väljakujunenud ökosüsteemide hävitamisest ning sääskede kaudu levivate haigustele soodsa pinnase loomisest. Aga noh, ei maksa arvumaagiasse kinni jääda… Kui riigieelarve on ikka miinuses, siis tõstame lihtsalt makse või mõtleme uusi välja. Nagu Kesk-Aasia vanasõna selle kohta ütleb: „Kui pea on kinni, siis tuleb kukkur lahti teha!”
6 Likes
Kuidas oleks kui sama raha ja energia paneks hoopis ammendunud turbaväljade taastamiseks? EU tähtis süsinikuheide tuleb paljusti hoopis sealt.
Samad inimesed kes metsaraie vastu võitlevad tegelevad muul ajal terve metsa uputamisega. Kurb.
7 Likes
Mitte miski ei näita paremini et inimene on “uhhuu” kui suurtähtedega kisamine 
1 Like
Sinu vihje kattub me enamuse arusaamaga. Aga millest on tekkinud nii ulatuslik uhhuu- soode taastamiseks kui meitel on neid niigi palju…
1 Like
Pole kuulda olnud, kas Kikepera soometsade taastamistöödel kraavide kinniajamise peatamine on sealse veerežiimi nii põuaseks muutnud, et kohalik avalikkus nõuab kraavide kinniajamise jätkamist või on endiselt päri talupojatarkusega kui kraave ei puhastata, kasvavad nad ise aja jooksul kinni, pole vaja kulukat asendustegevust ning ei toimu arutut metsa määndamist . Osooni autorid Kristo Elias ja Sander Loite võiksid olukorda lähemalt uurida ja avalikkusele tegelikku olukorda valgustada.Ehk keegi teab- mis meelt on KOV-i senine meeskond ?
2 Likes
Üldiselt tuleb tunnistada, et meie maavillased laastajad on ikka poisikesed, võrreldes muu maailma passivistidega. Näiteks USA Washingtoni osariigi meie Kliimaministeeriumi analoog on ette võtnud poolkõrbete rantšeerod.
Lühikokkuvõte. Rantšeerode dünastia rajas paar põlvkonda tagasi jõelammile kevadise suurvee püüdmiseks vallid, et kuival perioodil karjamaal ikka loomade jaoks toitu jätkuks. Täiesti tavaline ja sajandeid vana meetod steppides, poolkõrbetes ja isegi kõrbetes. Aga usinad ametnikud nimetasid tehisliku karjamaa hoopistükis looduslikuks aluseliseks märgalaks. Ja kui see tühjaks söödi ning ära kuivas – nagu iga aasta tsükliliselt toimub – siis süüdistati rantšeerosid keskkonnakuriteos ja nõuti paarsada tuhat dollarit trahvi. Trahv on selline, et selle maksmiseks tuleb ilmselt osa maid müüki panna. Aga õnneliku kokkusattumuse tõttu on lähedal üks kinnisvaraarendus, mis on meelsasti nõus maad ostma. Cui bono?
1 Like
Kui omal ajal tegeldi maaparanduse ehk melioratsiooniga, mis tähendab kraavide kaevamist põldude ja heinamaade kuivendamiseks (mäletate punaseid Aseri torusid, millega mõni kavalpea angerjat püüdis?), siis polnud kisa, et põud tuleb, kusagil. Millest nüüd vastupidise tegevuse juures selline reaktsioon?
Uhhuu, mitte intellektuaal.
Mees sai vähemalt ägeda t-särgi idee 
1 Like
Seda ju tehakse, et taastada kalade kudemisalad.
Seda tehakse, sest selle jaoks jagatakse eurorahasid. Saagu või sitem. Nagu ka trammitee ehitamine. Peaasi, et “saksa maksumaksja raha tuleb” Kas trammiteed üldse vaja on, kui palju selle ülapidamine maksab, see pole oluline. Peaasi, et saab sakslast lüpsta.
Hävitame tuhandeid hektareid väärtuslikku metsamaad nagu homset poleks, et asjapulgad saaksid täna ja kohe väiksid eurorahasid omavahel jagada.
7 Likes
Kuidas tammide eemaldamine metsamaid hävitab?
Kikerpera kampaania on seni veel hoos. Saarde vald on selle lauslolluse vastu seni tagasihoidlikult pusinud. Nüüd algab tõsisem vastupanu ja õiguskaitse otsing, mainis valla esindaja Jaanus Männik AK-s .
2 Likes