Enn mainis ÄP foorumis sellist asja majandusteadlaste finantseerimisel nagu turutõrge ning mul venis suu pikaks.
Näiteks mäletan ühest avaliku sektori loengukonspektist, et keskkonnakahju on turutõrge. Veel mäletan, et ühes riigiülikoolis peavad osad õppejõud turutõrkeks ebasümeetrilist informatsiooni turuosapoolte vahel, sisenemiskulusid turule jne.
Üks ametnikust(ilmselt) kirjutaja pidas turutõrkeks loomulike monopole(omaette irooniaga teema, irw.), Sahara kõrbe, avalikud hüved(irw.)
Lähemal vaatlusel ilmneb, et sellise meetodi järgi klassifitseeruvad turutõrgeteks kõik asjaolud, mis takistavad inimtegevust. Nii on hüvede nappus turutõrge(enn, sa pead nõustuma, et rahanappus turul on turutõrge ;), et info maksab raha on turutõrge, et arvuti maksab on turutõrge; hind kui selline on turutõrge, et plastmass ei juhi elektrit on turutõrge, et vesi on vedel on turutõrge, et inimene ei lenda on turutõrge ning loomulikult peab ka gravitatsioon olema turutõrge kui see takistab tarkadel majandusteadlastel saavutada moodsate riiklike majandusjuhtimis- instrumentidega nagu LS-IM(oli vist nii?)ja Philipsi kõver mingit optimumi, majanduse tasakaalupunkti, paltonistliku harmooniat, kus kõik oleks rahul nagu hindu lehmad.
Selle jutu peale sai (ilmselt üks ametnik) ÄP foorumis kreepsud 
to: Mises
Vanasti kirjutasid keinsistid selle filipsi, kes tööpuudus-inflatsiooni kõvera (long-run Phillips curve) välja mõtles, kujul "Phillips"
Philips võib sul kodus niisama mõnusat tümpsu teha!
irw!
Vanasti kirjutasid keinsistid selle filipsi, kes tööpuudus-inflatsiooni kõvera (long-run Phillips curve) välja mõtles, kujul "Phillips"
Philips võib sul kodus niisama mõnusat tümpsu teha!
irw!
Tõlgendaks turutõrkena juhtumit, kus vaba turumehhanism ei anna majanduslikult kõige efektiivsemat tulemust. St, et vahelesekkumisega, reguleerimisega võib teoreetiliselt olukorda parandada. See võib mõnikord õnnestuda, kuid mõnikord keeratakse asi veel enam kihva. Monopolide tegevuse reguleerimine või keskkonna saastamise maksustamine on kindlasti sobivad näited.
mises,
ega ikka ei olnud kyll LS-IM, vaid IS-LM!!!
(Investments-savings peaksid ikka kokku kaima)
ega ikka ei olnud kyll LS-IM, vaid IS-LM!!!
(Investments-savings peaksid ikka kokku kaima)
mida sa tüütad siin seltskonda ja klatshid vaest Ennu mööda netti taga nagu mõni plika,ahh?
Aga OK siis...'turutõrge' on moodsalt,ajakohaselt ümber-nimetatud 'kommunismi pidur',et sa siis teaksid...
Aga OK siis...'turutõrge' on moodsalt,ajakohaselt ümber-nimetatud 'kommunismi pidur',et sa siis teaksid...
Kas ebasümmeetriline informatsioon = inside info ja tehingud? See on kindlasti turutõrge, mille vastu peaks riik võitlema. ebasümmeetriline info ei tähenda seda, et mõni huviline on asja rohkem analüüsinud ja omab seega rohkem infot
Mai tea, aga minu meelest on praegu siga ja kägu ühte patta pandud. See, millest alo54 räägib, on arutlus teemal, kui efektiivne turg on? Hoopis omaette ooper!
Mises räägib aga teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine, mis pole tegelikult üldse turujõudude, ega -toimimise valdkond, vaid kannab endas sotsiaalpoliitilist dimensiooni.
Tegelikult on mises ära teinud tänuväärt töö ja ärgitanud arutlema veidi laiematel teemadel kui seda vaid LHVD kitsas investeerimissuunitlus võimaldaks esmapilgul arvata. Ja kuigi misese algatatud arutelud on muutunud koheselt misese-tümitamise-aruteludeks, mulle nad igatahes meeldivad!
Muidugi võib väita, et hoiame profiili ja jätame laiema temaatika näiteks Delfi või ÄP online tarbeks. Aga mina peldikuseinale kritseldatut lugeda ei viitsi, vabandagu mind delfi ja ÄP!
Mises räägib aga teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine, mis pole tegelikult üldse turujõudude, ega -toimimise valdkond, vaid kannab endas sotsiaalpoliitilist dimensiooni.
Tegelikult on mises ära teinud tänuväärt töö ja ärgitanud arutlema veidi laiematel teemadel kui seda vaid LHVD kitsas investeerimissuunitlus võimaldaks esmapilgul arvata. Ja kuigi misese algatatud arutelud on muutunud koheselt misese-tümitamise-aruteludeks, mulle nad igatahes meeldivad!
Muidugi võib väita, et hoiame profiili ja jätame laiema temaatika näiteks Delfi või ÄP online tarbeks. Aga mina peldikuseinale kritseldatut lugeda ei viitsi, vabandagu mind delfi ja ÄP!
Velikij,
"teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib keegi Enn,mitte mises...
"teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib keegi Enn,mitte mises...
Lähtusin turutõrkest tõesti vale nurga alt, aga kas ei esine ka Eesti puhul "ebasümmeetrilist infot" just ka majandusteadlaste tegutsemise puhul? Näitena kasvõi Eesti raamatukogude tase. Alati võib vajalikku kirjandust mujalt tellida, kuid see nõuab nii aega kui raha. Eesti teadlane on selles suhtes ebavõrdses situatsioonis näit Inglise teadlasega, kellel on palju lihtsam vajalikku infot kätte saada.
To Mises: Ära möla selle Ennu teemal, Ta on niikuinii väiksem venn, kui Sina kunagi saad olema. Peaasi, et iseendasse usku on ja siis kunagi lollitad kõik teised ära. Võta omale naine või tule minuga kuhugi kohta (mõni lasnamäe kohalik keldribaar või minu planeeritud reis oma India kontaktidega tutvuma) ennast maandama ja tutvustama.
Mul on kahju, et GSTRF'iga nii juhtus, nagu ajalugu kunagi näitab. Ehk, nende satelliidid on jäädav aga Sina ja mina, kui esimene investeerija oled nyyd lolliks tehtud. Ja kogu selle jama taga oli nende pragune juhtkond ja kui juhtkond muutu, siis keegi ajaloos ei sellist võimalust enam ei mäleta. Ja miljardite aastate pärast avastab kuskil galagtikas mõni tyyp selle SETI programmi, kel arusaamist ei ole, et MEIE Drake valemis yks vigane muutuja on. Nimelt tsivilisatsioonide arengu puhul peaks ka arvestama seda, et igayks, kes raadiolained leiutab, ei taha neid kohe turunduslikel eesmärkidel kasutada ja seetõttu kogu SETI programm nyyd nende miljardite Bill Gates'i ja Paul Allen'i dollarite investeeringute puhul mõlaks osutub.
Veiko
Mul on kahju, et GSTRF'iga nii juhtus, nagu ajalugu kunagi näitab. Ehk, nende satelliidid on jäädav aga Sina ja mina, kui esimene investeerija oled nyyd lolliks tehtud. Ja kogu selle jama taga oli nende pragune juhtkond ja kui juhtkond muutu, siis keegi ajaloos ei sellist võimalust enam ei mäleta. Ja miljardite aastate pärast avastab kuskil galagtikas mõni tyyp selle SETI programmi, kel arusaamist ei ole, et MEIE Drake valemis yks vigane muutuja on. Nimelt tsivilisatsioonide arengu puhul peaks ka arvestama seda, et igayks, kes raadiolained leiutab, ei taha neid kohe turunduslikel eesmärkidel kasutada ja seetõttu kogu SETI programm nyyd nende miljardite Bill Gates'i ja Paul Allen'i dollarite investeeringute puhul mõlaks osutub.
Veiko
To: mises, veelkord!
Olen Teremere märkusega mitte päris täiesti nõus. Lõppeks võiksid mises ja Enn vajaduse korral kokku leppida, kes teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib. Kui üldse räägib. Kui selleks kokkuleppeks peaks vajadus tekkima, mida ma hästi ei usu! Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida!
Tegelikult tahtsin ärgitada misest kirjutama elik arvamust avaldama julgemini just sellistel ühiskondlikel - sotsiaalpoliitilistel teemadel. OK, see pole päris LHVD rida. OK, need lood kipuvad mõnikord liiga pikaks. Aga huvitav oleks lugeda küll, mida arvata näiteks Kallase poolt välja käidud üksikisiku tulumaksumäära langetamise ideest? Sest kaudselt mõjutab see ju läbi üldise majandusarengu ka meie investeerimisotsuseid.
Jõudu Sulle, mises!
Olen Teremere märkusega mitte päris täiesti nõus. Lõppeks võiksid mises ja Enn vajaduse korral kokku leppida, kes teemal majandusteadlaste ebaõiglane finantseerimine" räägib. Kui üldse räägib. Kui selleks kokkuleppeks peaks vajadus tekkima, mida ma hästi ei usu! Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida!
Tegelikult tahtsin ärgitada misest kirjutama elik arvamust avaldama julgemini just sellistel ühiskondlikel - sotsiaalpoliitilistel teemadel. OK, see pole päris LHVD rida. OK, need lood kipuvad mõnikord liiga pikaks. Aga huvitav oleks lugeda küll, mida arvata näiteks Kallase poolt välja käidud üksikisiku tulumaksumäära langetamise ideest? Sest kaudselt mõjutab see ju läbi üldise majandusarengu ka meie investeerimisotsuseid.
Jõudu Sulle, mises!
to Velikij: 20% taga on mind liiga palju, et ma seda objektiivselt kommenteeriksin. Küll aga olen veendumusel, et mida enam on inimene enda vara omanik, seda parem. Ma ei ole ennekõike riigi vaenlane, vaid inimese sõber.
Loodan, et Madis Müller teeb mingid arvutused ka ja siis saab mingi loo sellest teha.
Olen ise onudele kogu aeg rääkinud, et tark on teha nii, et eriti ei tekita erasektori levik vaidlusi. Vanglaid hakkavad opereerima eraettevõtted, varsti on 100% riigile kuuluv kogu riigi kinnisvaraga tegelev AS Riigi kinnisvara, juba loodi AS Eesti Vanglatööstus. Veebruaris peaks kabinetis olema EE, Tln Sadama ja Lennujaama aktsiad. Vaikselt tasa ja targu.
Ka kõrghariduses: esialgu kõrgkoolid võrdselt riigi tellimusele konkureerima, erakoolid edukamad, riigikoole vaja reformida(rohkem erakapitali) ja lõpuks muutuvad eraõiguslikuks. Kui väheneb riigi tegevusväli ja kulubaas, saab alandada ka tulubaasi. Selle alus on aga inimeste üldine mõttemall, mis muutub tasa ja targu.
ÄPfoorum on peldikusein!
Loodan, et Madis Müller teeb mingid arvutused ka ja siis saab mingi loo sellest teha.
Olen ise onudele kogu aeg rääkinud, et tark on teha nii, et eriti ei tekita erasektori levik vaidlusi. Vanglaid hakkavad opereerima eraettevõtted, varsti on 100% riigile kuuluv kogu riigi kinnisvaraga tegelev AS Riigi kinnisvara, juba loodi AS Eesti Vanglatööstus. Veebruaris peaks kabinetis olema EE, Tln Sadama ja Lennujaama aktsiad. Vaikselt tasa ja targu.
Ka kõrghariduses: esialgu kõrgkoolid võrdselt riigi tellimusele konkureerima, erakoolid edukamad, riigikoole vaja reformida(rohkem erakapitali) ja lõpuks muutuvad eraõiguslikuks. Kui väheneb riigi tegevusväli ja kulubaas, saab alandada ka tulubaasi. Selle alus on aga inimeste üldine mõttemall, mis muutub tasa ja targu.
ÄPfoorum on peldikusein!
mises: üldiselt olen lugenud su eelnevaid ja küllalt lahmivaid kirjutisi teatava skeptitsismiga. Aga viimane post muutis mu meelt.
Tõepoolest, täitsa nõus, et riigi osalemine ettevõtluses on küsitava väärtusega, sest "riik on halb omanik".
Ilmselt on ka hariduses nii, et tendents on riigi otsefinantseerimise vähenemisele ning "raha hakkavad koolid saama" riigi tellimustest teatud kogusele teatud ala spetsialistidele.
Tänase Eesti tingimustes ma pole küll kindel, et era(kõrg)koolid suudavad anda riigi(kõrg)koolidega võrreldavas valikus spetsialiste ning haritlasi, kuid teatud valdkondades (nt. majandus) on konkurentsis riigieelarvelistele kohtadele ka erakoolid teatud edu saavutanud.
Tõepoolest, täitsa nõus, et riigi osalemine ettevõtluses on küsitava väärtusega, sest "riik on halb omanik".
Ilmselt on ka hariduses nii, et tendents on riigi otsefinantseerimise vähenemisele ning "raha hakkavad koolid saama" riigi tellimustest teatud kogusele teatud ala spetsialistidele.
Tänase Eesti tingimustes ma pole küll kindel, et era(kõrg)koolid suudavad anda riigi(kõrg)koolidega võrreldavas valikus spetsialiste ning haritlasi, kuid teatud valdkondades (nt. majandus) on konkurentsis riigieelarvelistele kohtadele ka erakoolid teatud edu saavutanud.
koolide teemat on käsitletud huvitavalt ühes eelmise aasta Economistis. Seal pakuti USA kontekstis välja, et kuni keskkoolini toimiks voucherite süsteem, mille järgselt lapsevanemad ise valiksid kuhu kooli oma lapsed panna. seega saaks iga inimene ise otsustada, kuidas ning kus avalikku teenust nimega haridus tarbida ja koolide vahel tekkib otsesem konkurents. Ülikoolid võiksid loomulikult olla eraomanduses, samas on siin probleem, kui palju on nad sellisel juhul huvitatud akadeemilisest tööst, millel võibolla puudub otsene praktiline rakendus. Samas ülikoolid müüvad mainet, see peaks mõnevõrra sundima, besides kui kõrgharidus läheb tasuliseks ei konkureeri enam Eesti ülikoolid omavahel vaid ka kõigi ülejäänud maailma ülikoolidega.
ära aja aigutama, M.Friedman on sellest minestamiseni kirjutanud(peale umbes 100 muu vabameelse mõtlemisega tegelase). Muidu õige jutt. Ei tasu unustada, et kõik kaubad, mida me tarbime on põhimõtteliselt hüved, millel on ühesugune nõudlus ja pakkumine. Ie. hariduse turg toimib põhimõtteliselt samamoodi kui vorstiturg või investeeringute turg vmt.
Ilmselt peaks kunai avaliku hüvise kui sellise teemaks võtma, sest ma kardan, et ka teist on 90% koolitanud Purju või Ulst vmt., ehk teie jaoks on tänavad ja õhk jne. avalikud hüvised. Way to go.irw
Ilmselt peaks kunai avaliku hüvise kui sellise teemaks võtma, sest ma kardan, et ka teist on 90% koolitanud Purju või Ulst vmt., ehk teie jaoks on tänavad ja õhk jne. avalikud hüvised. Way to go.irw
Braavo, mises!
Lisan mõned targad mõtted:
Private education works, public education doesn't. The publicly educated masses that have grown the modern economies of the past 150 years are an illusion.
Market failures, trusts, and oligopolies are lies spread by the evil economists serving the government as described in the "Protocols of the Elders of Statism".
Lisan mõned targad mõtted:
Private education works, public education doesn't. The publicly educated masses that have grown the modern economies of the past 150 years are an illusion.
Market failures, trusts, and oligopolies are lies spread by the evil economists serving the government as described in the "Protocols of the Elders of Statism".
M.Friedman on väitnud ka etlapsed on samuti kaup, kas see ei ületa juba mingit piiri?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja?
M.Friedman on väitnud ka etlapsed on samuti kaup, kas see ei ületa juba mingit piiri?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja?
Kui turg kõik paika paneb, siis milleks üldse on riiki vaja?
Rahumees on ju hirmus masendav positivist ja empiirik(vt. tema 1959 Essays in Positivist Economics). See esimene lause on jama küll.
At last. Loomulikult ei lähe riiki vaja. Vähemalt kujul, mille järgi meie tunneme. Praegu on riik põhimõtteliselt territoriaalne jõu monopol(ekstremistid isegi ütlevad, et terriotoriaalne terrorism, kuid nojah). Isegi kui riik ei oleks monopoolne, we'd had him. kui kodankondsus oleks kergesti vahetatav nagu ka firma asukohamaa(nii poole tunniga saaks asja joonde). Siis langeks maksutase nagu märtsis NAS.
Muideks Roomas oli maksutase nii: per näga aastas o,3-0,5% sissetulekult ja 5% tollimaksu sadamates. Siiski, riigil olid suured valdused ning ka sõda oli suur tuluallikas.
At last. Loomulikult ei lähe riiki vaja. Vähemalt kujul, mille järgi meie tunneme. Praegu on riik põhimõtteliselt territoriaalne jõu monopol(ekstremistid isegi ütlevad, et terriotoriaalne terrorism, kuid nojah). Isegi kui riik ei oleks monopoolne, we'd had him. kui kodankondsus oleks kergesti vahetatav nagu ka firma asukohamaa(nii poole tunniga saaks asja joonde). Siis langeks maksutase nagu märtsis NAS.
Muideks Roomas oli maksutase nii: per näga aastas o,3-0,5% sissetulekult ja 5% tollimaksu sadamates. Siiski, riigil olid suured valdused ning ka sõda oli suur tuluallikas.
ja teisitimõtlejad marssisid leegionite koossesius põhjapiiri kaitsma.