Avastasin, et LHVs tehtud krüpto ostutehingud on läinud tuludeklaratsioonis invest kontolt väljamaksetena kirja. Saan aru, et peaksin need ära kustutama? Vastasel juhul peaks krüptot müües minema see ju uuesti sissemakseks aga kahtlen, et nii juhtub.
edit: Uurisin ja ikkagi peabki nii olema, et krüpto ostud lähevad väljamaksena kirja. Nüüd tekib küsimus, mis juhtub, kui ma krüpto maha müün LHVs. Kas LHV siis ise arvestab osa sissemaksena invest kontole ja osa kasumina?
Otsisin, aga vastust ei leidnud. Sel aastal on mulle uueks “finantstooteks” LHV kogumiskonto. Kuidas peaks sealt saadud intresse deklareerima? Ma saan aru, et selle arvelduskontoga ei saa nt väärtpaberikontot siduda. Kas peaksin ta siiski investeerimiskontona märkima, deklareerima?
Kuidas peaks IB olev kontro kanda investeerimiskonto süsteemi, et maksuametil pärast ei oleks pretensioone? Saan ma õigesti aru, et kõik väärtpaberid tuleb kontole kanda ostu kuupäevaga?
Deklareerimispäeva väärtusega kanda nagu ei tohiks, sest kui väärtus on deklareerimispäeval suurem, siis jääb osa tulevikus kasumist maksustamata?
Aga mis teha eurost erineva valuutaga? Kõik käsitsi ümber arvutada?
Paistab, et maksude edasülikkamise hinnaks on deklareerimise töömahu kolmekordistamine.
Eurost erinevas valuutas tehtud sisse- ning väljamaksed tuleb deklaratsioonil ümber arvestada eurodesse investeerimiskonto krediteerimise või debiteerimise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursiga.
Kas saan õigesti aru, et TextMagicu aktsiakapitali vähendamisega seotud väljamakset ei deklareeri investeerimiskonto süsteemis ja linnukese sellel real pean investeerimiskonto aruandest ära võtma kui saadan EMTA-sse?
Tulumaksukohustuse edasilükkamise avaldust on võimalik esitada kodulehel. Sellisel juhul laekuvad Eesti riigi võlakirjade intressid investori investeerimiskontole täissummas ja tulumaksukohustust on võimalik edasi lükata.
Kellele siin nüüd maksuamet kraesse lendab, kas Heinsaarele või Läänemetsale?
Heinsar ütles ajalehele, et leppis Läänemetsaga isiklikult kokku – talle makstakse poole kohaga töö eest 1000 eurot netos. “Tasu pidi tulema rahastajatelt, kelle isikuid või ettevõtet mulle teada ei antud,” meenutab Heinsar. “Algne kena tööpakkumine vormus aga mustalt töötamiseks [2021. aasta] augusti lõpupoole, kui töö alustamise aeg (1. september) lähedale jõudis.”
Läänemets:
“Kuid lisaks palusin Egle abi ka eraisikuna, kui otsustasin kandideerida erakonna esimeheks. Mul oli loetud kuude jooksul tarvis omajagu abi erinevate tekstidega, kuid selgelt oli tegu teenusega, mille eest ma ei soovinud kuluhüvitistega maksta. Erakonna sisekampaania eest ei maksa ka erakond. Seega ostsin ma teenust eraisikuna ning tasusin selle eest ka eraisikuna – omavahelisel kokkuleppel maksin arved sularahas. Arveid ma kunagi ei vajanud, sest mul polnud nendega midagi peale hakata. Seega mina ei oska täna öelda, kas Egle Heinsar need arved toona koostas ning oma ettevõtte alt vajalikud maksud tasus,” kirjutas Läänemets.
Võin eksida aga kui isik L ei palganud isikut H jur.keha alt ja kui ta ei tasunud jur.keha rahadest, st. kui kehtib isik L positsioon, siis on maksurisk 100% ainult isiku H risk ja küsimus jääb, et kas kvalifitseerub isik H eraisiku tasumata/deklareerimata maksuriskiks või isikule H kuuluva jur.keha raamatupidamislikuks riskiks sh. nii raamatupidamisliku korrektsuse kui ka maksuriski kohalt.
kusjuures
isik H vastu räägib asjaolu, et kui jutt oli töölepingust/ tööpakkumisest, siis töölepingulise tasu maksmise aluseks ei ole arvete väljastamine.
ehk kui isik H esitas isikule L tasumiseks arve(d), siis ta ise läks teadlikult/tahtlikult sootuks teistsugusele lepinguvormile st. ta ise fikseeris olukorra, mis ei ole töölepinguline suhe.
tõenäoliselt oli tegu tavalise nö. juriidiliselt paindlikku teineteisest möödarääkimisega, kuna koostöövorm jäi kirjalikult enne (koos-)töö alustamist fikseerimata ning nüüd püüa tuult väljal ja lõpuks saad ikka ise sahmaka vett krae vahele …