Mina mäletan seletuskirjast küll hoopis midagi muud. Piirangu mõte olla, et juba tuure võtvale joomingule ei saaks täiendavat hoogu lisada täiendava joogipoolisega. Lisaks, et inimesed ei satuks juuatäis päi poodi kakerdades kurjategijate ohvriks või siis sooritaks ise õigusvastast tegu mitmesuguseid mootoriga ja mootorita sõidukeid roolides.
Sama mõtet kinnitab ka müügikeeld “ilmsete alkoholijoobe tunnustega isikule”.
Aga mis Tegelikult toimub Ametnku peas, kes selliseid Reegleid Sepistab… see oleks Nobelit väärt teadmine.
Mis nendesse “ilmsetesse joobetunnustesse” puutub, siis oleneb poest. Rimi oli üliagar, paavstim kui paavst ise ja ei jäta iga juhtumit ka oma FB lehel kelkimata. Maximal on “üks seesamune puhai” nkn, on pisikeses maksimas ainult automaatkassad ja üks vene mammi keda huvitab küll kõik muu kui sinu joobetunnus. Tegelikult ei takista ju mitte miski sind ka pärast 22 lähimasse elukohajrägsesse kõrtsi kakerdamast ja seal edasi tinutamast. Kole kallis ei tohiks ka olla, kui tubli krunt juba all on. Seni kuni sa veel enam-vähem jalgel püsid, enam vähem sirgelt ja ümber kokkumata leti juurde suudad liikuda ja niipalju artikuleeritud häälitsusi kuuldavale tuua, et teenindaja aru saab, mida sa soovid, saad sa oma joogi ka üldjuhul kätte. “Elukutseline” suudab ka 3+ promilliga leti juurde suunduda ja vaikides näpuga õllekraani vms. suunas näidata.
NB! Kasiinod on lahti 24/7 ja õlu on seal, ülla ülla, ODAVAMGI Kui kõrtsus.
Ehk peaks üldse “täis peaga” teemasse üle kolima?
Tegu on väga alustrajava juhtumiga Eesti niiöelda inimarengu-edetabelis ja riigi arengus. Sest meil poliitikud ei ole tahtnud seni seadusandluses üldse enesetappu käsitleda. Ei ühel ega teisel moel. Enne II maailmasõda olid meil seadusandluses aga küll vastavad paragrahvid olemas.
Siin saates käsitletakse seda Paul Tammerti caset https://kuku.pleier.ee/podcast/krimiraadio/195960 Tammerti advokaadi vaatevinklist vaadatuna. Päris huvitav juhtum, kus prokuratuur ja kohus on seaduseloojateks hakanud.
Šveitsis Dignitase kliinikus võetakse inimene jutule ainult siis kui ta tõesti niivõrd surmahaige on, et surm on läbi haiguse õige pea kindel. Või siis võetakse inimene jutule, kui ta on lihtsalt liiga vanaks elanud ja teda vaevad parandamatud puhtalt vanusest tulenevad vaevused. Hollandis (või Belgias), kus ka abistatud enesetappu võimaldatakse, on jutule võetud ka isikuid kellel on ka muid põhjuseid enesetapuks.
Tammerti jutum läheb aga sinna valdkonda, et tema teenust kasutades saavad ennast tappa ka need, kes on meditsiinilisest vaatekohast terved. Seega, kuulates seda “Krimiraadio” saadet, siis seal aeti ajakirjanike poolt omavahel segamini eutanaasia, fataalne haigus või lihtsalt enesetapu soov. Ehk siis räägiti saates, et enesetappu võivad sooritada ainult fataalselt haiged inimesed, kuigi reaalselt on seda teenust soovivate ja ka seda saanud inimeste ring palju laiem.
Seega - need, kes niigi ennast ära tapavad, kas neile ei olegi paremat ja inimlikumat võimalust jäetud kui enda mürgitamine, enese üles poomine, väga kõrgelt alla hüppamine, rongi alla jäämine või enda tapmine tulirelva läbi?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Eraldi huvitav antud juhtumis on see, et kuna Paul Tammertit ei saa karistada enesetapu võimaldamise läbi, siis üritatakse teda karistada majandustegevuse läbi, peaasi, et saaks tüüp igal juhul ära karistatud.
2 Likes
Igasugune eutanaasia ja enesetapp on “lihtsalt enesetapu soov”. Soovil võib olla mitmesuguseid põhjuseid, sealhulgas ka meditsiinilisi. Üleüldse, “meditsiinilisest seisukohast terve” inimene enesetapusooviga on oksüümoron. Enesetapusoov ilma tõsise põhjuseta on kahtlemata meditsiiniline probleem.
To: toonik
Eks see oksüümoron ongi, aga siin tuleb silmas pidada fataalselt lõppevaid haigusi, nagu 4. staadiumi soole- või kopsuvähk, 4. staadiumi melanoom, kiirelt progresseeruv ALS, jne.
Sügav depressioon viib paljud inimesed surma, aga meil pole selleks piisavalt arste ja paljud sellised inimesed ei jõuagi arstile või on selline asi aladiagnoositud - ikka ja jälle tuleb artikkel kellestki, kes on psühhiaatrite juures ravil käinud, aga tapavad ennast sellele vaatama ära. (Muidugi meie ajakirjandus üldiselt põhimõtteliselt keeldub enesetappu, kui surma põhjust, mainimast.)
Tuleb aru saada, et paljud neist inimestest, kes on ennast ära tapnud (ilma kõrvalise abita) ei oleks varem, nende elu ajal, Šveitsi kliinikus üldse jutulegi võetud, sest nad oleks kliiniku nõuetele vastavalt piisavalt meditsiiniliselt “terved”.
Meil on meditsiiniline probleem siis, kui inimene on saanud erialaarstilt vastava diagnoosi ja keda ravitakse või “ravitakse”. Need kes ilma diagnoosi omamata end ära tapavad, ei ole meditsiiniline probleem haigekassa kulude mõttes.
On ikka. Nii CO kui N on meil minu teada piiranguteta vabamüügil. Mõlemad on valutud ja absoluutselt surmavad õige manustamise korral.
Mitte nii vabal müügil, aga äärmiselt lihtsasti kättesaadavad on ka igasugu fentanüülid ja muud preparaadid. Võtad mingi “vana narkari topeltdoosi” ja… ilusaid unenägusid, kohtume teises ilmas.
To: Offf.
Oled sa ikka kindel, et sa suudad neid aineid õigesti doseerida, õige seadeldise ehitada ja surm on alati garanteeritud ja see on valutu ning kiire? Mina selles nii kindel ei ole.
Pole ka teada, kas Tammerti kliendid piinlesid või mitte. Teatavasti üks neist jäi ellu, kuna balloonis lõppes gaas, ja ta andis Tammerti kohtusse, sealt kogu see asi üldse politseiuurimise alla sattuski.
Šveitsi Dignitases on kindlasti asi paremini läbi mõeldud ja katsetatud. Nemad kasutavad mingeid vedelikke, mis sisse juuakse. Kindlasti inimlikum variant, kui endale mingit fentanüüli üldoosi koguses sisse süstida.
Mis seal “doseerida”. CO ei tekita “lämbumistunnet” (erinevalt CO2-st). Lisaks on tal uimastav toime. Lämmastikuga sama lugu. Veel üks võimalik variant on N2O ehk “naerugaas”.
See on õhust raskem. Lased vanni täis ja… Või N2O + NO2
Üldiselt, ära lämbuda on väha väga lihtne, sest meie retseptorid suudavad ainult CO2 liiale reageerida. Aga mitte O2 puudusele, Kui O2 või sisse hingatav gaas asendada millegi muuga, siis kaob teadvus kiirelt, 10-20 sekundi jooksul. Enamik inimesi ei saa arugi, et “midagi on valesti”.
NB. Statistika järgi on järgmine kõige kindlam vahend sileraudne jahipüss (98,midagi tõenäosus). Aga edasi vast uurib igaüks juba ise, et mismoodi, kuidas, millega kõige mugavamalt, millega kõige kindlamalt jne.
Meil on miskipärast mingi imelik sotsiaalne stigma sedasorti teabe levitamise koha pealt, kuigi minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks IGASUGUNE faktiline teave (mis pole just “delikaatsed isikuandmed” või ametliku taseme salajane teave) olema vabalt kättesaadav… alates “kuidas ennast ära tappa” kuni “kuidas kodus lõhkeaineid valmistada”. Sest keegi ju ei SUNNI sind ennast ära tapma või rikkuma seadust lõhkeianet valmistades.
Vaata et süüdistust ei saa tervishoiualaste nõuannete litsentsita jagamises;)
3 Likes
Eutanaasia või assisteeritud enesetapu seadustamine ei liigu eriti edasi, sest see ei müü poliitiliselt ja ei too hääli.
No upside, much downside.
Mõistlikud inimesed, kes seda printsiibis toetavad, on sel teemal üsna vaiksed (isegi kui neid on enamus), aga vastased on väga häälekas vähemus religioosselt ära tinistatuid. Seda arutelu avalikkuses on poliitikul keeruline võita, nii et lihtsam on selle teemaga mitte tegeleda.
Veidi sarnane homoabielude küsimusega, selle erinevusega, et homoabielude toetajad olid enamasti noored inimesed ja ka meediapildis aktiivsed, mis veidi seda arutelu tasakaalustas.
Seadusandlikult läheks eutanaasia seadustamine ilmselt samamoodi kui homoabieludega läks - tohutult palju möllu ja kriitikat enne seaduse vastu võtmist, aga väga suur vaikus pärast seadustamist. Seda lihtsalt seetõttu, et see on selline teema mis 98% ühiskonnast isiklikult kuidagi ei puuduta, neile mingeid kohustusi ei pane ja tegelikult pole mingit suurt põhjust selle vastu protestida. Kui keegi tahab oma elu päriselt kannatuste kergendamiseks lõpetada, siis nende teemadega tegelevad arstid-professionaalid, mitte meedia.
1 Like
millest selline järeldus? Ei mäleta et erilist ühiskondlikku diskussioonigi sel teemal olnud et saada aimu palju neid poolt või vastu on
Diskussiooni pole ka olnud sellepärast, et mingit päris seaduseelnõud või kavatsust pole ükski poliitik või erakond ülalolevatel põhjustel välja käinud.
Aeg-ajalt keegi kirjutab mõne arvamusartikli, aga kuni reaalsete ettepanekuteni ei jõuta, siis liiga pikalt ka arutama ei jääda.
1 Like
Juriidiliselt on huvitav, mida riigikohus otsustab - kas enesetapuseadme välja rentimine on meditsiiniteenuse osutamine või mitte.
Siis võiks sama süüdistuse esitada õige mitmele relvamüüjale, köiemüüjale, ravimite müüjale jne. Lõpuks jõutakse ka sinnamaale välja, et isegi suurte nugade müüja saab karistada, sest antud kohal sisuliselt vahet pole, kas suurt nuga kasutati enda tapmiseks või kellegi teise tapmiseks. Tapariist/meditsiiniseade on tapariist/meditsiiniseade.
Ravimite müüja puhul on samuti asi selles, et kuna ravimeid kasutati nende mitte-sihipärasel eesmärgil - enese tapmiseks - siis muutuvad need ostetud ravimid samuti tapariistaks, mis lähevad sama juhtumi alla.
Isegi raudteefirmat saaks sedasi karistada.
Sihipärane on hea sõna. Tüüp ehitas masina, mis on just nimelt mõeldud eutanaasia tarvis. Kui ta rendiks välja lutikatõrjumisemasinat, millega saaks juhtumisi ka inimesi mürgitada, siis see ei oleks meditsiiniseade.
2 Likes
To: toonik.
Enesetapp ei ole eutanaasia. Väga enamusel juhtudel.
Eutanaasia on “teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks”, ehk siis aktiivne tegutsemine teise inimese surma hetkel, saavutamaks seda eesmärki.
Antud enesetapu-seadme kasutamise ajal teist inimest lähedal ei ole, inimene käsitleb ise seda seadet (masinat) eesmärgiga ära surra.
Terminoloogias tuleb täpne olla, et täiesti erinevaid asju omavahel segi ei aetaks.
Isegi kui selle seadme sihtotstarve on enesetapp, siis mis annab alust arvata, et tegu on meditsiiniseadmega ning selle seadme välja rentimine on meditsiiniteenuse osutamine? Sest väidetavalt meditsiini valdkonna all pole enesetappu kirjas. Enesetapp on seadusandluses seni olnud meditsiiniväline nähtus.
1 Like
“assisteeritud enesetapp” on mõiste, mida kasutatakse.
Ehk keegi teine paneb asjad (seadmed, ravimid) valmis. See “keegi” võib olla arst või meedik, eriti siis kui on vaja nt. kanüül paigaldada, aga lõpuks otsuse teeb inimene ise (vajutab nuppu, laseb lahuse jooksma vms.)
Eutanaasia küsimus tekib rohkem siis kui inimene ise ei saa tahteavaldust teha (ravimatu patsient koomas) või ei saa ise nupule vajutada (füüsiliselt võimetu, täiesti halvatud vms.) ehk keegi peaks aktiivselt tema eest seda tegema.
Eri riikides on regulatsioonides ka selge eristus. Mõnikord räägitakse, et kusagil on eutanaasia lubatud. Järele uurides selgub, et lubatud on assisteeritud enesetapp.
Huvitav, kui ma ostan piisava pikkusega köiejupi lasen köiemüüjal teada-tuntud kujuga poomissõlme köie ühte otsa sisse sõlmida, kas siis on samuti tegu assisteeritud enesetapuga? Isegi siis kui ma ei poo end kohe seal köisi müüvas müügiputkas üles vaid teen seda kusagil kaugel metsapadrikus? Ja kui köie ostmisel ja enese üles poomisel on näiteks 2 kuuline ajavahe?
Aga kui ma ostan näiteks selle köie ilma sõlmeta ning sõlmin selle ise, mis siis saab?
1 Like
Kui sa tead, et ta ostab selle enesetapu eesmärgil, siis see müük on enesetappu abistav tegevus. Võimalik, et ka assisteeriv, vist on vaieldav.
ÕS seletab assisteerimist niimoodi:
assisteerima <28: -t`eerida, -teerin> (assistendina) abiks olema. Assisteerib operatsioonil professorit
to: toonik.
Olen nõus, et mina tegin vea ja sellist köie ostmist assisteeritud enesetapu tegemiseks nimetada ei saa. Eelpool toodud Riigikohtu istungi ülekandes kasutatakse terminit “abistatud enesetapp”.
Omaette küsimus on, et miks selline enesetapu abistamine üldse keelatud peaks olema?
Lõppkokkuvõttes on ju see surmamineja enda isiklik sõltumatu otsus, kas ta seda heeliumit (või muud gaasi) väljutavat seadeldist kasutab või mitte, eesmärgipäraselt.
See on analoogne juhtum köie ostmisega ja selle köie kasutamisega enda üles poomiseks. Vahet pole, kas köiemüüja teab mis eesmärgiga see köis ostetakse.