Esiteks, see et rikkad saavad aina rikkamaks ja vaesed aina vaesemaks on jura. Tõene on ainult väite esimene pool. Vaesed ei jää kuskil aina vaesemaks. Suureneb suhteline ebavõrdsus, st rikkad on X aasta pärast suhteliselt rohkem rikkamad kui vaesed. Kui soovite klisheelikku näidet, siis rikas jaksab täna osta jahi, vaene aga viletsa kasutatud auto (Velikij, stfu, jutt on tinglik, ma tean et mõni ei saa ka autot osta:P). 50 aasta pärast jaksab rikas osta 11 jahti, vaene aga ikkagi mitte ühtegi. Ainult keskpärase auto. Absoluutselt on kõik rikkamad, suhteliselt on vaene vaesem. Point - 20. sajand tõestas ilmekalt, et:
1) Endine luksuskaup muutub ajapikku laiatarbekaubaks, st Jaan Keskmine muutub rikkamaks.
2) Ainus viis Jaan Keskmisel rikka(ma)ks saada on Rudolf Rikkast tekkiv trickle down effect. Igasugu muud lahendused (nagu suur ümberjagamine) on perse kukkunud.
Enamik siin foorumis olevad tegelased tahavad rikkaks saada või on juba jõukad. Minu arvates on vaene olla palju lihtsam. Kui sa oled rikas, siis pead kogu aeg pingsalt mõtlema, kuhu oma raha paigutada, vaestel seda probleemi pole.
suffiks, kas sa tõesti usud, et on olemas tasuta lõunaid? Kas mitte kõik ressursid sel planeedil pole piiratud?
Ma ei tea, millest need sinu jahid, eralennukid ja autod valmivad, kuid võin tuua näite, et ühe keskmise sõiduauto valmistamiseks kulub 11 tonni loodusvarasid! Huvitav, kelle tagahoovis need kaevandused asuvad? Kui need ei ole sinu tagahoovis, siis ilmselt rikutakse kellegi teise elukeskkonda. Samas pole nagu kuulnud, et auto hinnas sisalduks loodusele tekitatud kahju korvamine. Või siis bensiini hinnas.
Kui me vaatame korraks oma konnatiigist kaugemale, siis globaalselt on tõsine probleem isegi puhta õhu ja joogivee saadavuses.
Näiteks Hong Kongis esineb 28-l päeval kuus selline sudu, et nähtavus on vaid mõnisada meetrit. CNN-is oli hiljuti uudislõik sellest, kuidas paljud teistest maadest pärit kontoriinimesed lahkuvad Hong Kongist just õhureostuse tõttu. Tervis lihtsalt ei pea vastu, eriti lastel. Samal põhjusel keelduvad paljud spetsialistid Hong Kongi tööle minemast. Kohalikel pole aga kuskile minna.
Muide, see õhusaaste ei ole pärit mitte Hong Kongist endast vaid Hiina suurimast, Jangtse jõe tööstuspiirkonnast. Seda nimetame meie siin Aasia majandusimeks, imepäraseks tootlikkuse ja väärtuse kasvuks - nn "kõik võidavad" olukord, mis saavutatakse peamiselt tasuta töö ja elukeskkonna reostamise hinnaga. Jangtse jõest endast ei hakka rääkimagi - täielik solgiauk. Hiina suurima jõe olukorda võib võrrelda vähi viimase staadiumiga inimesel.
Ma ei kujuta ette, kust need miljardid inimesed tulevikus oma joogivett saavad. Kardan, et peavad siia üle kolima.
Jah, enamik vaeseid võib-olla suudab end 21. sajandil varustada mobiiltelefoniga, kuid neil puudub ligipääs millelegi, mis on ellujäämise seisukohalt märksa olulisemad - õhule ja veele.
St, see, mis oli 100 aastat tagasi laiatarbekaup - puhas õhk ja puhas vesi - muutub sel sajandil luksuseks. On juba muutunud. Miks? Sest üks tuleb teise arvelt. Elukeskkonna mõttes oleme 100 aastaga vaesemaks muutunud. Me lihtsalt konverteerisime puhta looduse tarbekaupadeks.
St, minu loogika ütleb, et USA ettevõtete kasumikasvu peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul olid hoopis järgmised:
a) tootmine viidi vaesematesse riikidesse, kus tööd tehti tasuta (palgad 100x väiksemad)
b) saadi kasu elukeskkonna hävitamisest vaesemates riikides (looduskahju korvamine pärandati: 1) vaestele riikidele 2) järgmistele põlvedele). Natuke teine teema, kuid õnneks ei hakatud Eestis fosforiiti kaevandama - siis oleks meilgi joogiveega "korras".
c) inimeste asendamine tootmisliinidega
d) firmade liitumine
e) globaalne müük
Kuidas saavad sellised kasumi kasvatamisele suunatud tegevused olla jätkusuutlikud?
Ma ei tea, millest need sinu jahid, eralennukid ja autod valmivad, kuid võin tuua näite, et ühe keskmise sõiduauto valmistamiseks kulub 11 tonni loodusvarasid! Huvitav, kelle tagahoovis need kaevandused asuvad? Kui need ei ole sinu tagahoovis, siis ilmselt rikutakse kellegi teise elukeskkonda. Samas pole nagu kuulnud, et auto hinnas sisalduks loodusele tekitatud kahju korvamine. Või siis bensiini hinnas.
Kui me vaatame korraks oma konnatiigist kaugemale, siis globaalselt on tõsine probleem isegi puhta õhu ja joogivee saadavuses.
Näiteks Hong Kongis esineb 28-l päeval kuus selline sudu, et nähtavus on vaid mõnisada meetrit. CNN-is oli hiljuti uudislõik sellest, kuidas paljud teistest maadest pärit kontoriinimesed lahkuvad Hong Kongist just õhureostuse tõttu. Tervis lihtsalt ei pea vastu, eriti lastel. Samal põhjusel keelduvad paljud spetsialistid Hong Kongi tööle minemast. Kohalikel pole aga kuskile minna.
Muide, see õhusaaste ei ole pärit mitte Hong Kongist endast vaid Hiina suurimast, Jangtse jõe tööstuspiirkonnast. Seda nimetame meie siin Aasia majandusimeks, imepäraseks tootlikkuse ja väärtuse kasvuks - nn "kõik võidavad" olukord, mis saavutatakse peamiselt tasuta töö ja elukeskkonna reostamise hinnaga. Jangtse jõest endast ei hakka rääkimagi - täielik solgiauk. Hiina suurima jõe olukorda võib võrrelda vähi viimase staadiumiga inimesel.
Ma ei kujuta ette, kust need miljardid inimesed tulevikus oma joogivett saavad. Kardan, et peavad siia üle kolima.
Jah, enamik vaeseid võib-olla suudab end 21. sajandil varustada mobiiltelefoniga, kuid neil puudub ligipääs millelegi, mis on ellujäämise seisukohalt märksa olulisemad - õhule ja veele.
St, see, mis oli 100 aastat tagasi laiatarbekaup - puhas õhk ja puhas vesi - muutub sel sajandil luksuseks. On juba muutunud. Miks? Sest üks tuleb teise arvelt. Elukeskkonna mõttes oleme 100 aastaga vaesemaks muutunud. Me lihtsalt konverteerisime puhta looduse tarbekaupadeks.
St, minu loogika ütleb, et USA ettevõtete kasumikasvu peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul olid hoopis järgmised:
a) tootmine viidi vaesematesse riikidesse, kus tööd tehti tasuta (palgad 100x väiksemad)
b) saadi kasu elukeskkonna hävitamisest vaesemates riikides (looduskahju korvamine pärandati: 1) vaestele riikidele 2) järgmistele põlvedele). Natuke teine teema, kuid õnneks ei hakatud Eestis fosforiiti kaevandama - siis oleks meilgi joogiveega "korras".
c) inimeste asendamine tootmisliinidega
d) firmade liitumine
e) globaalne müük
Kuidas saavad sellised kasumi kasvatamisele suunatud tegevused olla jätkusuutlikud?
martk, su teadmised majandusteaduses on väga puudulikud. Sa otsid isikliku ideoloogia toetamiseks fakte samal ajal lükates eemale need mis sinu maailmavaadet ei toeta.
ps. kasumikasv ja tootlikuse kasv on hopis erinevad mõisted.
pps. suurimad tootlikuse kasvu allikad on olnud tehnoloogia ja naiste sisenemine tööjõuturule.
ps. kasumikasv ja tootlikuse kasv on hopis erinevad mõisted.
pps. suurimad tootlikuse kasvu allikad on olnud tehnoloogia ja naiste sisenemine tööjõuturule.
Suffiks,
Suured tänud minu erilise äramärkimise eest vaeste ja rõhutute eest võitlejana siin koledas raha- ja rikkusekeskses foorumis ;-)!!! Kavatsen ka edaspidi seista selle eest, et neist, kes endale autot osta ei saa, vähemasti hoolitakse.
Privador küsis:
"Kui isegi midagi ei juhtu,kas siis koik maailma elanikud,kes aktsiaid omavad saavad iga aasta 12% rikkamaks.Kust tuleb see "rikkus"?Kosmosest?1000 aasta pärast on siis iga maailmas elav inimene miljonär?"
Tulles tagasi marksistliku poliitökonoomia juurde (mille üks allikatest teadupärast on inglise klassikaline poliitökonoomia - ei saa Smithist ja Ricardost üle ega ümber), on rikkuse kasvu aluseks tootlike jõudude areng ja ei midagi muud. Rikkuse ümberjaotamine on hoopis teine teema ja keskkonaprobleemid hoopis kolmas.
Privador, mõtle siis ise, mis oli Sinu kodumaal 1000 aastat tagasi! Kirjaoskajaid võis kogu territooriumi (riiki kui institutsiooni polnud) peale sõrmedel üles lugeda, põhiline tegevusala oli alepõllundus ja elati muldpõrandaga taredes koos koduloomadega. Selle kõrval tunnen end isegi mina (kes ei taha rikkaks saada (realist) ja ei ole juba jõukas (paraku)) igatahes miljonärina. Nii et asi tõesti ongi nii!
Suured tänud minu erilise äramärkimise eest vaeste ja rõhutute eest võitlejana siin koledas raha- ja rikkusekeskses foorumis ;-)!!! Kavatsen ka edaspidi seista selle eest, et neist, kes endale autot osta ei saa, vähemasti hoolitakse.
Privador küsis:
"Kui isegi midagi ei juhtu,kas siis koik maailma elanikud,kes aktsiaid omavad saavad iga aasta 12% rikkamaks.Kust tuleb see "rikkus"?Kosmosest?1000 aasta pärast on siis iga maailmas elav inimene miljonär?"
Tulles tagasi marksistliku poliitökonoomia juurde (mille üks allikatest teadupärast on inglise klassikaline poliitökonoomia - ei saa Smithist ja Ricardost üle ega ümber), on rikkuse kasvu aluseks tootlike jõudude areng ja ei midagi muud. Rikkuse ümberjaotamine on hoopis teine teema ja keskkonaprobleemid hoopis kolmas.
Privador, mõtle siis ise, mis oli Sinu kodumaal 1000 aastat tagasi! Kirjaoskajaid võis kogu territooriumi (riiki kui institutsiooni polnud) peale sõrmedel üles lugeda, põhiline tegevusala oli alepõllundus ja elati muldpõrandaga taredes koos koduloomadega. Selle kõrval tunnen end isegi mina (kes ei taha rikkaks saada (realist) ja ei ole juba jõukas (paraku)) igatahes miljonärina. Nii et asi tõesti ongi nii!
Tegelikult on rikkus ehk vale mõõt.Pigem mitu tundi peab inimene päevas keskmiselt töötama,et elada inimväärset elu.
Ja see väärtus tõesti väheneb iga aastaga.Seega tuhande aasta pärast pole kõik miljonärid ,vaid inimesed ,kes suudavad inimväärset elu elada töötades nt 1 minut päevas.
Ja see väärtus tõesti väheneb iga aastaga.Seega tuhande aasta pärast pole kõik miljonärid ,vaid inimesed ,kes suudavad inimväärset elu elada töötades nt 1 minut päevas.
1000 aasta pärast oleme kas surnud või tegeleb 95% meist loova tööga, 4% süsteemi järelevalvega (mitte niivõrd maintenance kui just singularity järgse maailmakorra juriidilise järelevalvega - eelkõige, et masin piiridest üle ei astuks) ja 1% on ikka poliitikud. Ja neid ei sallita ikka veel.
Tootvalt töölt lahkub viimane homo sapiens hiljemalt 100 aasta pärast. Excluding käsitöö + kunst.
Tootvalt töölt lahkub viimane homo sapiens hiljemalt 100 aasta pärast. Excluding käsitöö + kunst.
Ja veel:
1000 aasta pärast on TiitMadisson.exe ja viirus nimega KalevRebane25 ikka 9. mail pronkssõduri juures ja jätavad endast rumalat muljet.
:)
1000 aasta pärast on TiitMadisson.exe ja viirus nimega KalevRebane25 ikka 9. mail pronkssõduri juures ja jätavad endast rumalat muljet.
:)
No ei ütleks et enamus on siin selleks et saada rikkamaks. Pigem on siin selleks et saada selgemaks.
Loov töö, tootev töö, käsitöö. Mis põrgut seal vahet on? Mitte kui midagi fundamentaalset, lihtsalt meie, tegijad, hetkel arvame oma piiratuses, et tegeleme loova tööga ja need, madalamad, tegelevad tootva tööga.
Kõik on kinni meie enda paradigmades, absoluut puudub!
Ka 100 aasta pärast on enamik homo sapiense hõivatud tootva tööga ja loova tööga sama suur % kui praegu. Sest inimene ja tema olemus ei muutu. Ei ole muutunud 5000 aastat kuigipalju ja ei muutu ses suhtes ka edaspidi. Lihtsalt tootlike jõudude areng on selleks ajaks edasi läinud ja praeguses mõistes arvame, et nad on loojad. Looja versus tootja - wtf difference? Ainult meie enda isiklik maailmapilt ja meie endi tõmmatud veelahe.
Kõik on kinni meie enda paradigmades, absoluut puudub!
Ka 100 aasta pärast on enamik homo sapiense hõivatud tootva tööga ja loova tööga sama suur % kui praegu. Sest inimene ja tema olemus ei muutu. Ei ole muutunud 5000 aastat kuigipalju ja ei muutu ses suhtes ka edaspidi. Lihtsalt tootlike jõudude areng on selleks ajaks edasi läinud ja praeguses mõistes arvame, et nad on loojad. Looja versus tootja - wtf difference? Ainult meie enda isiklik maailmapilt ja meie endi tõmmatud veelahe.
Oliver, 16/06/06 15:40, nii muidugi kumulatiivset tootlikkust ei arvuta. Näiteks kui indeks on alghetkel sada, aasta pärast ikka 100 ja kahe aasta pärast 200, annab keskmise arvutamine kasvuks 50% aastas. Tegelik kumulatiivne kasv on 41,4%. Excelis võib kasutada funktsiooni RATE, antud juhul siis RATE (2;;100;-200).
S&P 500 tootlkkuseks 1950-2005 tuleb 7,2%. Dow Jones samal perioodil 7,5%.
Dividendide pole siin arvestatud, nende lisamine muudab muidugi asja. Kui Barclay Panka usaldades eeldada, et kogutootlikkusest moodustavad dividendid 41%, saame eelnimetet perioodi tootlikkuseks tõesti 12,2% ;)
Skeptilisemalt vaadates hõlmab see periood ka aktiivset sõjajärgset ülesehitustööd ja jätab välja sõjad ise ning 30ndad. 105 aasta kumulatiivne kasv (DJ) tuleb 5,0%, koos dividendidega 8,5%. Klapib päris hästi Barclay'ga - 5,2% + inflatsioon.
Mida selle pealt lühiajaliseks (nii 20a) tulevikuks ennustada on muidugi iseküsa.
S&P 500 tootlkkuseks 1950-2005 tuleb 7,2%. Dow Jones samal perioodil 7,5%.
Dividendide pole siin arvestatud, nende lisamine muudab muidugi asja. Kui Barclay Panka usaldades eeldada, et kogutootlikkusest moodustavad dividendid 41%, saame eelnimetet perioodi tootlikkuseks tõesti 12,2% ;)
Skeptilisemalt vaadates hõlmab see periood ka aktiivset sõjajärgset ülesehitustööd ja jätab välja sõjad ise ning 30ndad. 105 aasta kumulatiivne kasv (DJ) tuleb 5,0%, koos dividendidega 8,5%. Klapib päris hästi Barclay'ga - 5,2% + inflatsioon.
Mida selle pealt lühiajaliseks (nii 20a) tulevikuks ennustada on muidugi iseküsa.