Aga räägime siis Hiina konkurentsist täpsemalt.
Kogu globaalne mobiilside turg on umbes 5.8B kasutajat.
Hiinlaste turg, kuhu ASTil asja ei ole on Hiina, Venemaa.
ASTi turg, kuhu Hiinlastel asja ei ole, on Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan, Korea, Austraalia
Meile jääb seega umbes 2.5-3B turgu Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas nö võitlustandriks. Sellest India on tegelikult Hiinlaste jaoks üks keerulisemaid poliitilistel põhjustel.
Palun täpsusta, milline osa AST 3B potenstiaalsest kliendibaasist, mis on täna kaetud läbi 60 MNO, on nö contested market, kus Hiina oleks võimeline sisenema ? Ning millise osa turust ta võiks sealt endale võtta ?
Kas peab üldse seda levikaarti nii pingsalt uurima? Küsimus vast hinnakonkurentsis üldiisemalt. Kui teenus vähegi mõistlike kiiruste ja mahtudega on, tundub siin eespool läbi jooksnud hinnavahemike järgi küll, et kui meil siin odavaimad andmemahupiiranguteta moblapaketid algavad €35-st, teeks see Eestis puhta vuugi.
Starlink teenis ka ilma kõnevõimalust omamata eelmisel aastal top-line peale 11,4B ja bottomline-le 4,4B. Kui ma avastasin, et nad pakuvad sama nutsu eest poole kiiremat üle õhu kodunetti, kui senine Elisa, lendas viimane (ilmselt igaveseks) prügikasti ja seni pole olnud põhjust kahetseda - ka ühenduskindlus on olnud hoopis teisest klassist, kui Elisal oli. Miks kõneteenusega teisiti peaks minema?
Füüsika põhjustel on Starlinki cell parimal juhul umbes 20 kilomeetrise läbimõõduga (V3 satelliit, otse peakohal) kuni 40 kilomeetrise läbimõõduga (veits juba otse peakohalt kesk-soome jõudnud).
Kasutajad kes johtuvad sellise ringi sisse peavad kõik jagama omavahel sisuliselt ühte mahtu.
See 20 kilomeetrit on julgelt Tallinna linn. Mobiilioperaatorid panevad heameelega Tallinnasse mitu masti (pigem isegi mitusada), Starlink seda teha ei saa.
Need on vist vähe vananenud andmed, et vaid üks satt tohib ühte piirkonda teenindada ja piirangud on pigem regulatiivset, kui füüsikalist laadi. Kui probleem jõuab selleni, et liiga palju on inimesi, kes teenust sooviksid, küll siis ka lahendused leitakse: Starlink Capacity Gets 700% Boost From New FCC Rules
The updated EPFD regulations allow up to eight satellites to provide service simultaneously in a given geographic area and frequency band, compared to effectively just one satellite under the previous limits. This dramatic increase comes after SpaceX conducted real-world tests demonstrating that low-Earth-orbiting systems could increase satellite density by 700% without causing significant interference to other systems.
While Starlink has primarily served rural and remote communities lacking high-speed internet access, Chair Carr suggested the enhanced capacity could make satellite internet a viable competitor in urban markets. “Increasingly, satellite is competing with them all,” Carr noted, referring to traditional internet service providers.
The timing aligns with SpaceX’s aggressive promotional pricing, including offering its Residential 100Mbps plan for just $35 per month for the first four months. These pricing strategies combined with improved capacity could significantly disrupt the broadband market.
Probleemid on ikkagi füüsikalist ja informatsiooniteoreetilist laadi. Regulatiivseks võib nimetada piirangut vaid sellest aspektist, et Starlink võib kasutada ainult ja ainult lõplikku sagedusvahemikku.
Lõplikkust sagedusvahemikust tuleb informatsiooniteoreetiline probleem - Noisy-channel coding theorem. Kui mitu satelliiti teenindavad ühte piirkonda samas lõplikus sagedusvahemikus, siis tekitab see füüsilistes seadmetes müra, mis siis hakkab tänu pahatahtlikule Shannonile piirama läbilaskevõimet
Mobiilioperaatorid lahendavad seda probleemi kärgede (cellide) väiksemaks tegemisega sh. antennide madalamale toomine, alla kallutamine ja kõike seda eesmärgiga saavutada üks dominantne signaal (et eristada signaali mürast).
Starlink ei saa antenne mingist piirist madalamale tuua. Nad on isegi toonud V3 satelliitide orbiidid madalamale 330-370 km võrreldes eelmise põlvkonna V1 ja V2 satelliitide 450-490 km kõrguste orbiitidega. Mingist piirist madalamale tuues nad kukuvad liiga kiiresti atmosfääri takistuse tõttu alla ja põlevad liiga kiiresti ära.
PeaLik,
õige - kui teenus oleks oluliselt soodsama hinna ja kvaliteedi suhtega, siis teeks puhta töö. Minu silmis on siin 1 (suur) aga… Maapealsed võrgud ehitatakse põhimõttel “klientide juurde”. See satelliidi võrk aga hakkab sisuliselt pakkuma sama mahtu nii Londonis kui ka Karakumis, Maooridel jne… Mistap “nüüd sai tsipa palju kliente meil siin konkreetses piirkonnas” (suurlinnad) tähendab väga suurt hüpet kuludes (või pigem teenuse kvaliteedi olulist langust suurema tarbimisega piirkondades). Kõik täpselt sama, mis maapealsetel võrkudel selle vahega, et maapealsel võrgul pannakse konkreetsesse kohta suhteliselt väikeste kuludega mast juurde ja sõit jätkub. Satelliitside puhul on valikud märksa keerulisemad.
Sinu positiivne kogemus Starlinkiga on osaliselt samuti tingitud “meil on siin veel suhteliselt vähe kliente”.
Ma arvaks, et ka maa peal on Kükametsa, Tallinna ja NY Manhattan Islandi mastialuse maa rendihinnad sutsu erinevad ja kui sul on vaja neid maste kuhugi hirmkallisse piirkonda sadades püsti lüüa, et igale hektarile oma cell tagada, näitavad proportsionaalset kasvu ka seotud kinnisvarakulud. Võib isegi oletada, et asustustiheduse ja maa (rendi)väärtuse vahel on mingi seos. Kosmoses on sellest savi.
Kinnisvaraomanikud maksavad pigem ise operaatoritele juurde, et need oma microcellid nende kinnisvara juurde tooksid.
Linnas kusjuures eriti 5G-d mastide otsa ei taheta panna - kärg läheb liiga suureks ja kõrvalkärgede häiringud tekitavad ebameeldivusi, puudub domineeriv signaal. Ikka hoonetele ning antennid tugevalt alla kallutatud.
Näiteks Ericssoni siselahendus on üks umbes 20cm läbimõõduga ja 5cm paksune tordikarp ning miski 16 tordikarbi jaoks kuskil keldris veel 1U rackiruumi. Ei ole just asi, mis mastialuse maa rendiks kvalifitseeruks
AST SpaceMobile is the only company to have demonstrated true cellular broadband from space to unmodified smartphones.
It approaches commercial operations in 2027 with pieces its competitors lack, including 60+ mobile network operator (MNO) partnerships covering c3bn subscribers, premium lowband access plus owned L-band and S-band spectrum, and a growing government/defence franchise.
The key to the story is that ASTS complements rather than competes with carriers like AT&T, Verizon, Vodafone and Rakuten.
We see asymmetric risk-reward, with rapid revenue growth at extraordinary margins once continuous service launches in 2027 and multiple catalysts along the way. We initiate with a Buy rating and $92 price target.
Teine osa on ilmselt vajalik ära kuulata, annab natuke aimu, milliseid rahamägesid ASTS T-lt sisse kasseerima hakkab. Rikun natuke tuju ära, aga see pole päris see, mida fanboy siin joonistab.
Vali endale sobiv AI tööriist ja anna sinna sisendiks näiteks see:
How many people in USA are either living or travelling at least once a year to a location where there is no 5G coverage?
Vaata seda tulemust (küsi kindlasti viiteid juurde ja kontrolli need üle) ja kõrvuta enda pakutud 60%-ga. Kui sa ikka oled 60%-s kindel, siis on mul sulle, kallis sõber, pakkuda kaks püramiidi Egiptuses ja üks terasest torn Pariisis. Speshial praiss, loomulikult.
Mis puudutab aga küsitlusi, siis kõik on kinni metoodikas. Kui keegi küsib minult “kas sa kasutaksid satelliitsidet”, siis oleks vastus loomulikult jah. Kui küsimus oleks “kas oleksid nõus 3USD/EUR kuus juurde plekkima selle eest”, siis kindel Ei.
AT&T CEO jutu kokkuvõte. Juba katavad 98% tarbijaid ning alates järgmisest aastast hakkavad ka seda 2% pakkuma läbi koostöö. Ehk nendega, kellel see võimekus olemas on.
Kohtades, kus on palju rahvast, siis seal ei lahendata levi ja mahu paranemist mitte maalapi rentimisega, vaid selliste lahendustega nagu Taavi Talvik välja tõi.
ASTS on juba kurvi taga ja järgmine kvartal tuleb tõenäoliselt 2026 numbrite allatoomine, mis automaatselt kandub edasi ka 2027-sse. Kui nad kunagi saavad võimekuse karupeest kõne pakkuda, siis on karupee interneti pakkumne juba lahendatud. Ja võitlus, tuletaks jätkuvalt meelde, käib selle 2% nimel (kes satuvad sinna või seal on), mis jäävad MNO-de enda võimekusest väljapoole.
Valuatsiooni osas sarnane olukord, kus revolutsiooni tegema tulnud BYND maksis rohkem kui kogu turg, mida vallutama tuli.
Sa tõlgendad Stankey kommentaare meelevaldselt, jutt käis 98% mahtudest, mitte klientidest.
Ehk täpsemalt kasutusjuhtudest, millele ka mina viitasin - “Occasionally they walk off the network. They get in their boat and they maybe go out beyond the coast, or they go to a national park where we don’t have coverage. … It’s the 2%. It’s what something like a satellite constellation would be good for.”
Jah, satelliidid lahendavadki väga väikese osa võrkude kogumahust ja katavad kasutusujuhud kõikidele klientidele, kes kogevad võrgu ära kukkumist. Absoluutmahtudes on need väikesed loomulikult, aga see ei ole 2% klientide arvust.
Ning see koostöö, millele Stankey viitab, ongi konkreetselt AST pakutav lahendus.
AI vastus: Roughly 15–20+ million live in areas without 5G coverage; the number who travel at least once a year to such a location is substantially larger (likely tens of millions more, and plausibly a majority of the population when including national parks, wilderness, rural roads, and remote spots), though exact traveler figures are not precisely tracked. Living or traveling at least once a year to a no-5G location: conservatively well over 50 million and potentially a large majority of Americans—because travel into geographically uncovered areas is common.
GSMA uuringust: GLOBALLY "60% of people say they would pay for satellite…on top of their monthly spend" US: "56% of people say they would pay for satellite…on top of their monthly spend"
Lisaks AI factcheck küsimusega “how many people in US are willing to pay for satellite on top of their monthly spend?” Roughly 30–56% of US mobile users (tens to over 100 million people) express willingness to pay extra for satellite connectivity on top of their existing monthly spend, depending on the survey, service type, and amount. Exact numbers vary because “satellite” can mean different things (emergency messaging, texting, full data, or broadband like Starlink).
