…ütleb BNS. Tehingu hinda pole ära toodud - seetõttu ei oska osapooltele ei õnne soovida ega kaasa tunda.
Mis seal ikka - kaks kõige väiksemat ühinesid.
Ikka õnne soovida!
Sünergia tehingust peaks osaliselt kohene ning osaliselt pikemas perspektiivis saavutatav. Usun, et hea uudis mõlema osapoole klientidele.
Lisaks pressiteade:
AS LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS ühinevad
Esmaspäeval, 12.juulil allkirjastasid kahe Eestis pensionifonde haldava ettevõtte – AS-i LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS-i – aktsionärid lepingud, mille eesmärgiks on ettevõtete ühendamine. Allkirjastatud lepingute tulemusena omandab LHV Varahaldus 100% Seesam Varahalduse aktsiatest ning Seesam Elukindlustuse AS 34% LHV Varahalduse aktsiatest. Peale tehingute heakskiitmist Finantsinspektsiooni poolt alustatakse ettevõtete ühendamist.
Kuue pensionifondiga saab ühinenud firma hallatavate fondide arvu poolest võrdseks suurima fondihalduriga Eestis ning pensionifondide varade mahu poolest neljandaks, olles suurim mittepangast pensionifondihaldur.
Seesam Varahalduse partneriks investeerimisel on maailma juhtivate pangandus- ja varahaldusgruppide hulka kuuluv ABN AMRO. LHV on Baltikumi juhtiv investeerimispank. Ühisettevõttes on ühendatud LHV finantsspetsialistide kogemused ja investeerimisoskused ning Seesami rahvusvahelised sidemed.
LHV Varahalduse poolt hallatavad II samba pensionifondid on mõlemad olnud turu edukaimad ning oma investorite raha enim kasvatanud. LHV Aktsiapensionifond on esimesel ja teisel liitumisperioodil liitunute raha kõigist pensionifondidest kõige rohkem kasvatanud. LHV Intressipensionifond on olnud parima tootlusega võlakirjafond.
LHV Varahalduse juhataja Tõnno Vähi sõnul lubab liitumine pensionifondide varasid efektiivsemalt hallata ning klientidele on võimalik pakkuda suuremat ja mitmekesisemat fondivalikut.
Ka Seesam Elukindlustuse juhatuse esimehe Erki Kilu tähendusel avardab liitumine mõlema firma klientide valikuvõimalusi. “Seesam Elukindlustus on otsinud võimalusi ettevõtte arendamiseks ja tooteskaala laiendamiseks. Ettevõtete ühendamisel saame hakata pakkuma oma klientidele lisaks III samba pensionikindlustusele nüüd ka vabatahtlikku pensionifondi,”
märkis Kilu.
Mõlema firma pensionifondide tegevus jätkub klientide jaoks endisel viisil.
Täiendav informatsioon:
Tõnno Vähk
Juhatuse liige
AS LHV Varahaldus
Telefon 6 800 447
tonno.vahk@lhv.ee
www.lhv.ee
Erki Kilu
Juhatuse esimees
Seesam Elukindlustuse AS
telefon 6 676 400
erki.kilu@seesamlife.ee
http://www.seesam.ee
Sünergia tehingust peaks osaliselt kohene ning osaliselt pikemas perspektiivis saavutatav. Usun, et hea uudis mõlema osapoole klientidele.
Lisaks pressiteade:
AS LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS ühinevad
Esmaspäeval, 12.juulil allkirjastasid kahe Eestis pensionifonde haldava ettevõtte – AS-i LHV Varahaldus ja Seesam Varahalduse AS-i – aktsionärid lepingud, mille eesmärgiks on ettevõtete ühendamine. Allkirjastatud lepingute tulemusena omandab LHV Varahaldus 100% Seesam Varahalduse aktsiatest ning Seesam Elukindlustuse AS 34% LHV Varahalduse aktsiatest. Peale tehingute heakskiitmist Finantsinspektsiooni poolt alustatakse ettevõtete ühendamist.
Kuue pensionifondiga saab ühinenud firma hallatavate fondide arvu poolest võrdseks suurima fondihalduriga Eestis ning pensionifondide varade mahu poolest neljandaks, olles suurim mittepangast pensionifondihaldur.
Seesam Varahalduse partneriks investeerimisel on maailma juhtivate pangandus- ja varahaldusgruppide hulka kuuluv ABN AMRO. LHV on Baltikumi juhtiv investeerimispank. Ühisettevõttes on ühendatud LHV finantsspetsialistide kogemused ja investeerimisoskused ning Seesami rahvusvahelised sidemed.
LHV Varahalduse poolt hallatavad II samba pensionifondid on mõlemad olnud turu edukaimad ning oma investorite raha enim kasvatanud. LHV Aktsiapensionifond on esimesel ja teisel liitumisperioodil liitunute raha kõigist pensionifondidest kõige rohkem kasvatanud. LHV Intressipensionifond on olnud parima tootlusega võlakirjafond.
LHV Varahalduse juhataja Tõnno Vähi sõnul lubab liitumine pensionifondide varasid efektiivsemalt hallata ning klientidele on võimalik pakkuda suuremat ja mitmekesisemat fondivalikut.
Ka Seesam Elukindlustuse juhatuse esimehe Erki Kilu tähendusel avardab liitumine mõlema firma klientide valikuvõimalusi. “Seesam Elukindlustus on otsinud võimalusi ettevõtte arendamiseks ja tooteskaala laiendamiseks. Ettevõtete ühendamisel saame hakata pakkuma oma klientidele lisaks III samba pensionikindlustusele nüüd ka vabatahtlikku pensionifondi,”
märkis Kilu.
Mõlema firma pensionifondide tegevus jätkub klientide jaoks endisel viisil.
Täiendav informatsioon:
Tõnno Vähk
Juhatuse liige
AS LHV Varahaldus
Telefon 6 800 447
tonno.vahk@lhv.ee
www.lhv.ee
Erki Kilu
Juhatuse esimees
Seesam Elukindlustuse AS
telefon 6 676 400
erki.kilu@seesamlife.ee
http://www.seesam.ee
Miks peaks see klientidele rõõmu valmistama? Kas Seesami fondi tootlikkus kasvab või LHV klientidel läbeb haldustasu väiksemaks?
No teoreetiliselt peaks suur olles odavam olema küll, aga kus ja millal see mõju avaldab?
No teoreetiliselt peaks suur olles odavam olema küll, aga kus ja millal see mõju avaldab?
No loodame, et ei juhtu järgmine:
Haldustasu tõuseb Seesami klientidele ja tootlikkus langeb LHV klientidele!
Palju õnne LHV sellegi poolest neil saab edaspidi lahedamalt raha olema.
,elab näeb.
Haldustasu tõuseb Seesami klientidele ja tootlikkus langeb LHV klientidele!
Palju õnne LHV sellegi poolest neil saab edaspidi lahedamalt raha olema.
,elab näeb.
Millal siis näeb LHVst oma Seesami fondide seisu?
adz
Sa võid neid kohe nägema hakata kui sisened LHV paroolidega pensionikeskusesse siin ja rubriigis Volitamine annad LHV-le õiguse teostada päringuid Sinu pensionikonto seisu kohta ...
Või õigupoolest siiski järgmisel esmaspäeval peale volitamist kuna LHV teostab vastava päringu kord nädalas
Henno
Investeerimisriskiga personaalnset pensionikindlustust ma ei näe...kuigi volitus tehtud.
Investeerimisriskiga personaalnset pensionikindlustust ma ei näe...kuigi volitus tehtud.
MSM ja teised: miks ei peaks see klientidele rõõmu valmistama? Kui me näeme sünergiat ühinemises tähendab see ju loomulikult seda, et loome lisaväärtust kas endale või klientidele. Kui meil on kulusid vähem ja tulusid rohkem siis on meil võimalus ka rohkem fondide juhtimise protsessi investeerida. Loodame, et saame oma kompetentsiga tõesti ehk ka aidata Seesami fondide tootlusele kaasa ja kui kogu ettevõtte kasumlikkus paraneb siis ka tasusid kliendi jaoks alandada jms. Haldustasu Seesami fondidel kindlasti ei tõuse ja LHV tootlikust see ühinemine ka kindlasti ei langeta:)
Tõnno, mõistust vist ei saa nii kergelt raha eest osta. Ma kujutan ette, et maailmas on väga suuri fonde kel läheb vahel halvasti.
See ei olnud midagi kellegi kohta isiklikult. Võibla on tulevikku silmas pidades just eriti kasulik omada Seesami II samba fondi - sama raha eest saab praegu rohkem osakuid.
See ei olnud midagi kellegi kohta isiklikult. Võibla on tulevikku silmas pidades just eriti kasulik omada Seesami II samba fondi - sama raha eest saab praegu rohkem osakuid.
LHV Varahalduse poolt hallatavad II samba pensionifondid on mõlemad olnud turu edukaimad ning oma investorite raha enim kasvatanud. LHV Aktsiapensionifond on esimesel ja teisel liitumisperioodil liitunute raha kõigist pensionifondidest kõige rohkem kasvatanud. LHV Intressipensionifond on olnud parima tootlusega võlakirjafond.
See on ikka natuke liiga mööda, võibolla võhikutele on võimalik sellist valet levitada. Tegelikus on aga hoopis teistsugune. Kasvõi võtta lahti www.pensionikeskus.ee statistika ning sealt vaadata tootlusi ei saa kuidagi nõustuda eespool väljatoodud lõiguga. Pigem on LHV seal tagapool. Kusjuures minu andmetel on LHV valitsemistasu 2% , mis on kõrgeim. Selle võib rahulikult aasta tootlusest maha lahutada , et saada reaalset tootlust (räägin 50/50 fondist). Võlakirja fond on olnud küll parima tootlusega. Aktsiafondi kohta võiks inimene ikka oma toodet tunda enne kui nii suuri valesid levitama hakkab. Ahjaa taisest tasust (väljalaske tasust) pole mõtet mulle jahuma hakata, tean väga hästi kui väike kaal sellel pikaajaliselt tegelikult on.
See on ikka natuke liiga mööda, võibolla võhikutele on võimalik sellist valet levitada. Tegelikus on aga hoopis teistsugune. Kasvõi võtta lahti www.pensionikeskus.ee statistika ning sealt vaadata tootlusi ei saa kuidagi nõustuda eespool väljatoodud lõiguga. Pigem on LHV seal tagapool. Kusjuures minu andmetel on LHV valitsemistasu 2% , mis on kõrgeim. Selle võib rahulikult aasta tootlusest maha lahutada , et saada reaalset tootlust (räägin 50/50 fondist). Võlakirja fond on olnud küll parima tootlusega. Aktsiafondi kohta võiks inimene ikka oma toodet tunda enne kui nii suuri valesid levitama hakkab. Ahjaa taisest tasust (väljalaske tasust) pole mõtet mulle jahuma hakata, tean väga hästi kui väike kaal sellel pikaajaliselt tegelikult on.
naaskel
Pensionikeskuse lehel toodud statistika sisaldab endas fondide hetke NAVi ja ajalooliste perioodide tootlusi.
Parim tootlus ja kõrgeim NAV mängivad aga fondide paremusjärjestuse määramisel rolli ainult sel juhul kui tegu on ühekordse rahapaigutusega kohe kogumisperioodi algul.
Tõepoolest, kui ma oleksin paigutanud ühekordse summa pensionifondidesse kohe süsteemi käivitumise hetkel, mil osak maksis 10 krooni, oleks minu jaoks parim valik hetke kõrgeima NAVi ja parima tootlusega fond.
Kuna aga enamiku pensionifondiga liitunute jaoks on tegu igakuiste regulaarsete rahapaigutustega, siis kujuneb osakute keskmine soetusmaksumus erinevaks.
Toome lihtsa näite - meil on 2 erinevate fondidega liitunud kodanikku ...
1 kodanik on liitunud fondiga, mille osaku NAV on 11.80 ja osakute keskmine soetusmaksumus kogu kogumisperioodi lõikes on 11.
2. kodanik on liitunud fondiga, mille NAV on 11.40 ja osakute keskmine soetusmaksumus on 10.50.
Isegi võhikul ei ole vist raske mõista, et 2. kodaniku raha on hoolimata tema poolt valitud fondi madalamast NAVist ja tootlusest 1 fondiga võrreldes rohkem kasvanud.
Kui mõlemad kodanikud on paigutanud perioodi lõikes regulaarsete sissemaksete summana täpselt 10 000 krooni, siis 2. kodanikul on 952 osakut (=10000/10.50) koguväärtusega 10852 krooni (=952*11.40)
1. kodanikul on 909 osakut (=10000/11) koguväärtusega 10726 krooni (=909*11.80).
Veel lihtsam on võhikul ilmselt mõista seda, et pensionile jääval kodanikule ei ole oluline ilmselt tema fondi edukus Pensionikeskuse statistika alusel, vaid rahasumma, mis ta fondist kätte saab.
Muide, Pensionikeskuse lehel toodud statistika alusel on LHV Aktsiapensionifondi tootlus tänahommikuse seisuga näiteks 12 kuu kohta parim, seega ka naaskli loogikat kasutades võiks LHV fond olla parim näiteks nende jaoks, kes alustasid kogumist aasta eest - antud juhul ei kattu see küll liitumisperioodiga.
Pikema perioodi lõikes ei ole loomulikult võimalik olukord, kus oluliselt madalama NAVi ja tootlusega fond suudab liitunute raha enim kasvatada, kuid hetkel on fondide tegevuse alustamisest möödas napilt üle 2 aasta ja paremusjärjestuse määramine NAVi ja tootluse alusel on sama hea kui maratonijooksus võitjaks pakkuda esimese paari kilomeetri järel juhtijat.
Eelnevalt mainitud arvutuskäik ei ole pealegi LHV väljamõeldis, vaid sarnast arvutust teostab kord kuus ja avaldab iga kuu viimasel reedel Äripäev. Kui kellegile peaks just Pensionikeskuse lehel paiknev info eriti usaldusväärne olema, siis Äripäeva fondide edetabel leiab samuti seal kajastamist, näiteks augusti lõpu seis siin.
Aga ikkagi, kumb on parem fondijuhtimise mõõdupuu, kas NAV või regulaarse investeerimise tulemus (ÄP metoodika)? Kas LHV fondide edu regulaarse investeerimise kriteeriumi alusel on juhus või oskusliku ajastuse tulemus? Ise pakun esimest varianti. Regulaarse investeerimise kriteerium annab edumaa fondidele, mis alguses langesid ja viimastel perioodidel tõusid. Minu arvates ei ole see parim viis edukuse hindamiseks ja tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Ka kõrgeim NAV ei ole lõplik tõde. Pikemas perspektiivis tuleks fonde reastada tulu/riski suhte alusel, kuid loomulikult on riskiarvutused paariaastase perioodi kohta veel pisut enneaegsed. Nende enneaegsete arvutuste tulemusena kerkib 50/50 fondidest esikohale hoopis Ergo Tuleviku fond.
Ühesõnaga, saan ma õigesti aru, et LHV uhkustab hetkel sellega, et nende fondiosak vahepeal ... läks?
Pensionifondide jaoks on oluline pikaajaline kindel ja stabiilne tootlus, mitte pole mõtet uhkeldada sellega et meie juhime ...
Paljalt mineviku numbreid vaadates ei saa muidugi tuleviku üle otsustada. Nubreid peab vaatama koos turu ajalooga. Minu arvates on suhteliselt selge see, et kui me eeldame, et aktsiad pikas perspektiivis tõusevad ja tõusevad rohkem kui võlakirjad siis võidab pikas perspektiivis see fond, mis omab aktsiaturu liikumistega suuremat korrelatsiooni. Seda me ka üritame saavutada - osaleda maksimaalselt aktsiaturu tõusus pikas perspektiivis.
Ja on suhteliselt selgelt viimasel ajal ka näha, et üldiselt kuudel, mis aktsiaturg on kukkunud on LHV APF olnud suurim kukkuja ja tõusukuudel suurim tõusja.
Loomulikult ei uhkusta me sellega, et meie osak vahepeal alla 10 oli kui aktsiaturud 1.5 aastat tagasi põhjas olid, küll aga on see põhjuseks, miks meie investoritel hetkel enim varasid on. Sellel järgnenud 12 kuulisel tõusuperioodil olime jällegi suurimad tõusjad. Hetke NAV on muidugi suhteliselt ebaoluline asi.
Pensionifondide jaoks ei ole oluline pikaajaline kindel ja stabiilne tootlus - see ei ole võimalik, sest tegemist ei ole hedge fondiga vaid 50% sunnitud aktsiainvesteeringutega ja aktsiaturu korrlatsioon on vältimatu. Teeme siis nii, et tegemist oleks tõesti parima võimaliku aktsiainvesteeringuga ja võimalused, mida seadus tootluse tõstmiseks lubab oleksid maksimaalselt ära kasutatud. Selles vallas arvame, et oleme olnud seni edukaimad ja tulemused seda ka näitavad. Kes tahavad seda vaadata need näevad.
Ja naaskel - miks sa ütled, et haldustasu tuleb maha lahutada tootlusest? Ei tule, NAV on juba pärast kõiki kulusid, haldustasu võetakse igapäevaselt NAVist maha.
JA me ei ole mingit valet levitanud, sel hetkel kui too pressiteade välja läks, millest pärit naaskli tsiteeritud lõik oli APF esimene nii 1-ses kui 2-ses perioodis. Täna oleme esimesed 2-ses perioodis ja napilt teised 1-ses.
Riski/tulu suhet võib vaadata aga jällegi on arukam vaadata reaalset investeerimisstrateegiat - oleme riskid nii globaalselt kui üle erinevate aktsiate hajutanud tõenäoliselt kõige paremini...
Ja Rick12 - On küll mõtet uhkeldada sellega, et juhime. Me tegeleme äriga mitte MTÜ runnimisega ja üritame võita uusi kliente. Kuna kahjuks sügavam investeerimistrateegia jms jutt paljusid ei huvita siis loomulikult peame kasutama senist tootlust argumendina:)
Ja on suhteliselt selgelt viimasel ajal ka näha, et üldiselt kuudel, mis aktsiaturg on kukkunud on LHV APF olnud suurim kukkuja ja tõusukuudel suurim tõusja.
Loomulikult ei uhkusta me sellega, et meie osak vahepeal alla 10 oli kui aktsiaturud 1.5 aastat tagasi põhjas olid, küll aga on see põhjuseks, miks meie investoritel hetkel enim varasid on. Sellel järgnenud 12 kuulisel tõusuperioodil olime jällegi suurimad tõusjad. Hetke NAV on muidugi suhteliselt ebaoluline asi.
Pensionifondide jaoks ei ole oluline pikaajaline kindel ja stabiilne tootlus - see ei ole võimalik, sest tegemist ei ole hedge fondiga vaid 50% sunnitud aktsiainvesteeringutega ja aktsiaturu korrlatsioon on vältimatu. Teeme siis nii, et tegemist oleks tõesti parima võimaliku aktsiainvesteeringuga ja võimalused, mida seadus tootluse tõstmiseks lubab oleksid maksimaalselt ära kasutatud. Selles vallas arvame, et oleme olnud seni edukaimad ja tulemused seda ka näitavad. Kes tahavad seda vaadata need näevad.
Ja naaskel - miks sa ütled, et haldustasu tuleb maha lahutada tootlusest? Ei tule, NAV on juba pärast kõiki kulusid, haldustasu võetakse igapäevaselt NAVist maha.
JA me ei ole mingit valet levitanud, sel hetkel kui too pressiteade välja läks, millest pärit naaskli tsiteeritud lõik oli APF esimene nii 1-ses kui 2-ses perioodis. Täna oleme esimesed 2-ses perioodis ja napilt teised 1-ses.
Riski/tulu suhet võib vaadata aga jällegi on arukam vaadata reaalset investeerimisstrateegiat - oleme riskid nii globaalselt kui üle erinevate aktsiate hajutanud tõenäoliselt kõige paremini...
Ja Rick12 - On küll mõtet uhkeldada sellega, et juhime. Me tegeleme äriga mitte MTÜ runnimisega ja üritame võita uusi kliente. Kuna kahjuks sügavam investeerimistrateegia jms jutt paljusid ei huvita siis loomulikult peame kasutama senist tootlust argumendina:)
Tonno, see lühiajaline edukus ei näita inimesele, kes üritab säästa pensioniks a la 30 aastat küll suurt midagi, pigem nt. Sampo pensionifondide lause. Elame näeme. Samas soovin edu Teile ja teistele pensionifondidelegi.
fun
vaata selle asjaga on nii ...
Kõigisse pensionifondidesse laekub igal kuul enamvähem samal ajavahemikul suurem kogus raha - üldjuhul juhtub see II samba sissemaksete süsteemist tulenevalt kuu keskpaigas paaril päeval.
Selle rahaga on nüüd fondijuhil vaja midagi ette võtta: lihtsustatult võttes on valikuid 2 - kas investeerida või jääda paremaid asju ootama (kui aktsiad on odavamad vms.).
LHV investeerib laekunud raha pea kohe lähtuvalt fondi loomise hetkel paika pandud investeerimisstrateegiast - enamuse ajast on LHV Aktsiapensionifondi vahendid üsna täpselt jagatud 50/50 võlakirjade ja aktsiate vahel, vaba raha paremateks päevadeks ei hoita.
Teistsugune lähenemine on üritada hoida fondi aktsiaosakaalu aegajalt alakaalus - a la 60% raha ja võlakirjad ning 40% aktsiad, või isegi 70/30 nagu mõned Eesti fondijuhid seda harrastanud on - seda siis hetkel kui fondijuhi arvates on aeg aktsiaturule sisenemiseks halb.
Teisena kirjeldatud fondijuhtimisstrateegiat võib mingis mõttes pidada ka investorite petmiseks, kuna välja reklaamitud 50/50 fondi asemel on tegu tegelikult 60/40 või mis iganes fondiga.
Ehk siis mitmete fondide osakud ei läinud p ... selle pärast, et maailma aktsiaturgude languse ajal ei paigutanud fondijuhid raha aktsiatesse vaid hoidsid suurt hulka vahenditest deposiidis.
Sellega loobusid nad ka võimalusest osta aktsiaid odavalt ja saada osa järgnevast tõusust, mis oleks võimaldanud ka investorite raha maksimaalselt kasvatada.
Arusaadavalt oli selline tegevus marketingi seisukohast kasulik kuna plusspoolel püsiv NAV lubas fondi uute liitujate jaoks edukana näidata - eelmiste perioodide liitunute arvelt, kelle rahast suur osa kasvas deposiidis.
Paraku ei suutnud need fondijuhid täpselt ajastada oma turule sisenemist, nagu ei suuda ka üle 80% fondijuhtidest mujal maailmas.
Tulemusena ongi LHV suutnud klientide raha rohkem kasvatada. Kui soovid põhjendust, miks teiste mitte p.... käinud osakutega fondidel pole nii hästi läinud, siis toimi nii:
1) vaata fondide ajaloolisi portfellide struktuure ja sealt vaba raha, võlakirjade ja aktsiate osakaalu
2) heida pilk maailma aktsiaturgude graafikutele
3) kui leiad et mõne fondi raha ja aktsiate osakaal on oluliselt aktsiate kasuks muutunud perioodi lõikes, mil tõus põhjadest oli kestnud juba mõnda aega ja ulatus 10-20%ni, siis ongi vastus käes
Ja eeltoodu taga ei ole tegelikult siis LHV täpne ajastamine põhja tabamisel, vaid just asjaolu, et LHV ei tegele ajastamisega, meie strateegia regulaarsete ostude näol kindlustab turu keskmise tootluse tabamise.
vaata selle asjaga on nii ...
Kõigisse pensionifondidesse laekub igal kuul enamvähem samal ajavahemikul suurem kogus raha - üldjuhul juhtub see II samba sissemaksete süsteemist tulenevalt kuu keskpaigas paaril päeval.
Selle rahaga on nüüd fondijuhil vaja midagi ette võtta: lihtsustatult võttes on valikuid 2 - kas investeerida või jääda paremaid asju ootama (kui aktsiad on odavamad vms.).
LHV investeerib laekunud raha pea kohe lähtuvalt fondi loomise hetkel paika pandud investeerimisstrateegiast - enamuse ajast on LHV Aktsiapensionifondi vahendid üsna täpselt jagatud 50/50 võlakirjade ja aktsiate vahel, vaba raha paremateks päevadeks ei hoita.
Teistsugune lähenemine on üritada hoida fondi aktsiaosakaalu aegajalt alakaalus - a la 60% raha ja võlakirjad ning 40% aktsiad, või isegi 70/30 nagu mõned Eesti fondijuhid seda harrastanud on - seda siis hetkel kui fondijuhi arvates on aeg aktsiaturule sisenemiseks halb.
Teisena kirjeldatud fondijuhtimisstrateegiat võib mingis mõttes pidada ka investorite petmiseks, kuna välja reklaamitud 50/50 fondi asemel on tegu tegelikult 60/40 või mis iganes fondiga.
Ehk siis mitmete fondide osakud ei läinud p ... selle pärast, et maailma aktsiaturgude languse ajal ei paigutanud fondijuhid raha aktsiatesse vaid hoidsid suurt hulka vahenditest deposiidis.
Sellega loobusid nad ka võimalusest osta aktsiaid odavalt ja saada osa järgnevast tõusust, mis oleks võimaldanud ka investorite raha maksimaalselt kasvatada.
Arusaadavalt oli selline tegevus marketingi seisukohast kasulik kuna plusspoolel püsiv NAV lubas fondi uute liitujate jaoks edukana näidata - eelmiste perioodide liitunute arvelt, kelle rahast suur osa kasvas deposiidis.
Paraku ei suutnud need fondijuhid täpselt ajastada oma turule sisenemist, nagu ei suuda ka üle 80% fondijuhtidest mujal maailmas.
Tulemusena ongi LHV suutnud klientide raha rohkem kasvatada. Kui soovid põhjendust, miks teiste mitte p.... käinud osakutega fondidel pole nii hästi läinud, siis toimi nii:
1) vaata fondide ajaloolisi portfellide struktuure ja sealt vaba raha, võlakirjade ja aktsiate osakaalu
2) heida pilk maailma aktsiaturgude graafikutele
3) kui leiad et mõne fondi raha ja aktsiate osakaal on oluliselt aktsiate kasuks muutunud perioodi lõikes, mil tõus põhjadest oli kestnud juba mõnda aega ja ulatus 10-20%ni, siis ongi vastus käes
Ja eeltoodu taga ei ole tegelikult siis LHV täpne ajastamine põhja tabamisel, vaid just asjaolu, et LHV ei tegele ajastamisega, meie strateegia regulaarsete ostude näol kindlustab turu keskmise tootluse tabamise.
ahaa, mul oli kommentaari kirjutamine pooleli ja vahepeal on Tõnno fondijuhina ka sõna võtnud, :)
Tõnno mainitud korrelatsioon aktsiaturuga on sama asi, millest ma natuke teises valguses kirjutasin ...
Tõnno mainitud korrelatsioon aktsiaturuga on sama asi, millest ma natuke teises valguses kirjutasin ...
:-) Nojah, teen järelduse, et fondi oskab valida iga ahv.
Kui ostad kõrge NAV-ga (ERGO), saad sama raha eest vähem osakuid, kui ostad väikese NAV-ga (Seesam), siis pole kindel kas osak üldse kunagi kasvab (halduri valed valikud), kui ostad kõrge tootlikkusega (LHV), siis äkki on kiire kasvuperiood juba möödas ja tootlikkus hakkab jälle vähenema, ...
Kui ostad kõrge NAV-ga (ERGO), saad sama raha eest vähem osakuid, kui ostad väikese NAV-ga (Seesam), siis pole kindel kas osak üldse kunagi kasvab (halduri valed valikud), kui ostad kõrge tootlikkusega (LHV), siis äkki on kiire kasvuperiood juba möödas ja tootlikkus hakkab jälle vähenema, ...