Fit, MSFT andis kasumihoiatuse, aga sinu prognoosi ei saanudki me kuulda:-)
See Elcoteqiga juhtunu oli teoreetiliselt prognoositav(ise kahjuks ei prognoosinud:)),sest
jutud Ericssoni moblade bisnesist loobumise kohta käisid juba ammu,
loogiline, et siis
lõppevad lepingud ka allhankijatega(Elcotq'iga).
Nagu Fit ütleb:praktilise kasuta, kuid hariv lugu
jutud Ericssoni moblade bisnesist loobumise kohta käisid juba ammu,
loogiline, et siis
lõppevad lepingud ka allhankijatega(Elcotq'iga).
Nagu Fit ütleb:praktilise kasuta, kuid hariv lugu
Samas, Elcoteqi peale mängimise võimalus pole veel läbi -- Elcoteq 50% kukkumine on raudselt uudise peale üle reageeritud. Kui tahad lühiajalise hinnakõikumise peale mängida, osta praegu Elcoteq'i, oota ära hinnatõus ja müü hiljemalt 15% tõusu järel (edasist tõusu ära enam ootama jää -- potentsiaali oleks tõusta 25%, aga see pole enam nii kindel).
Arutluskäik tuleb sellest, et uudiste kaudu saadud info põhjal (panen kogemata märgatud uudiste põhjal mälu järgi ja täpselt ma neid uudiseid jälginud pole, kuna antud case'is huvi puudub -- riskitaluvus on kehvapoolne -- seega enne tegutsemist kontrollitagu täpseid arve) moodustab Ericson 25% tellimustest (75% on mobiilid, millest kolmandik Ericson, seega 25%). Mis tähendab, et aktsia oleks fundamentaalselt pidanud langema 25%, et säilitada P/E. Aga raibe kukkus 50%. Mis tähendab, et sellele võiks järgneda 25%-ga piiratud tõus. Samas on oht, et investorid muutuvad mobiilinduse suhtes kartlikuks ja seetõttu ei pruugi see tõus nii suur olla. Seega, et mitte kukkuda tõusule järgneva languse sisse, tuleks asetada väljumise punkt kuhugi ohutusse kohta, mis võiks asuda kusalgi 10..15% kandis.
Kas see on see, millises stiilis soovitusi Sa, Fit , kuulda tahad?
--
Ps. ülaltoodu põhineb ainult minu diletantlikul intuitsioonil ja kui keegi selle soovituse järgi talitab, siis ainult omal vastutusel :).
Arutluskäik tuleb sellest, et uudiste kaudu saadud info põhjal (panen kogemata märgatud uudiste põhjal mälu järgi ja täpselt ma neid uudiseid jälginud pole, kuna antud case'is huvi puudub -- riskitaluvus on kehvapoolne -- seega enne tegutsemist kontrollitagu täpseid arve) moodustab Ericson 25% tellimustest (75% on mobiilid, millest kolmandik Ericson, seega 25%). Mis tähendab, et aktsia oleks fundamentaalselt pidanud langema 25%, et säilitada P/E. Aga raibe kukkus 50%. Mis tähendab, et sellele võiks järgneda 25%-ga piiratud tõus. Samas on oht, et investorid muutuvad mobiilinduse suhtes kartlikuks ja seetõttu ei pruugi see tõus nii suur olla. Seega, et mitte kukkuda tõusule järgneva languse sisse, tuleks asetada väljumise punkt kuhugi ohutusse kohta, mis võiks asuda kusalgi 10..15% kandis.
Kas see on see, millises stiilis soovitusi Sa, Fit , kuulda tahad?
--
Ps. ülaltoodu põhineb ainult minu diletantlikul intuitsioonil ja kui keegi selle soovituse järgi talitab, siis ainult omal vastutusel :).
BUY: kas Tamsalu tolm on igaveseks jalgelt pühitud :-)
analüütikud: tundub, et nüüd tuleb oma mudeleid pisut ringi keerata, et asjad taas õiges valguses paistaksid :-) (NAZ-i trendimuutuse foonil).
analüütikud: tundub, et nüüd tuleb oma mudeleid pisut ringi keerata, et asjad taas õiges valguses paistaksid :-) (NAZ-i trendimuutuse foonil).
Igaveseks, on palju öeldud. Kunagi ei maksa öelda mitte kunagi.
Sama võiks vast küsida Madagaskari kohta?
Sama võiks vast küsida Madagaskari kohta?
Huvilistele teadmiseks et NTT DoCoMo plaanib New Yorgil ennast juba selle aasta teisel poolel noteerida. Täpsemalt ei oska kompanii isegi öelda.
Lisaks: NTT DoCoMo teeb VÄGA TIHEDAT koostööd kõigi mobiilside valdkondade esindajatega (software, networks, applications, etc.). Üheks Jaapani wireless mobile communications (=internet) arengu põhjuseks loetaksegi NTT DoCoMo suurepärast tagasisidet klientide käest.
Lugesin kuskilt, et NTT DoCoMo lasi isegi mingile mobiiltelefonile spetsiaalse nupu teha, mille vajutamise korral kasutaja internet'i saab.
Lisaks: NTT DoCoMo teeb VÄGA TIHEDAT koostööd kõigi mobiilside valdkondade esindajatega (software, networks, applications, etc.). Üheks Jaapani wireless mobile communications (=internet) arengu põhjuseks loetaksegi NTT DoCoMo suurepärast tagasisidet klientide käest.
Lugesin kuskilt, et NTT DoCoMo lasi isegi mingile mobiiltelefonile spetsiaalse nupu teha, mille vajutamise korral kasutaja internet'i saab.
Nojah... minu ennustus läks täide osaliselt -- 15%-st suurema tõusu nägime nüüd ära, aga samas pole kuidagi teada, kui suur roll selles tõusus oli minu oletusel, et kukkumine üle reageeritud oli. Sest sellele tõusule eelnes uudis, et tegu on ainult Ericsoni poolse rõhuasetuse muutusega, mida mina ette ei näinud, aga mis on kah tõusu põhjuse kandidaat.
Mõtteke, mida pole jõudnud varem postida >
kuna 3G pärisstandardid, eelkõige UMTS Euroopas on karmi investeerimislävi taga (litsentsid, infrastruktuur+ aeg mis teostuseks ja kliendibaasi kogumiseks kulub) siis lähemate aastate perspektiivis käib sõda GPRS-i ümber, mis on tegelikult 2.5G standard.
NTT DoCoMo on hetkel ainuke massnäide nii GPRS-i rakendusest kui ka reaalselt toimivast mobiilinternetist/m-kommertsist. (GPRS-i puhul kasustatav 900Mhz infrastruktuur, UMTS-i puhul ainult backboned)
Selles kontekstis juhiks tähelepanu Ericssoni päris asjalikele väljatöötlustele GPRS handset'ide osas koos Bluetoothi rakendustega, olukorras, kus Nokia pakub ainult Bluetooth'i ga 'väärindatud' akusid olemasolevatele mudelitele. Handsettide tootmise outsource'mine - ett bra idé. Mis on järgmine outsource/spin-off?
Muidugi, Nokia vaatab 2 sammu ettepoole oma content providingu strateegia ning multimeediaterminaliga, küsimus aga kuidas digitaaltelevisiooni rakendamine (vt nt www.digitv.fi, brittide plaanid on sama agressiivsed, kuumad maad veel Rootsi, Hispaania, Prantsusmaa ja... Eesti) ja Nokia multimeedistrateegia omavahel kokku kõlavad.
kuna 3G pärisstandardid, eelkõige UMTS Euroopas on karmi investeerimislävi taga (litsentsid, infrastruktuur+ aeg mis teostuseks ja kliendibaasi kogumiseks kulub) siis lähemate aastate perspektiivis käib sõda GPRS-i ümber, mis on tegelikult 2.5G standard.
NTT DoCoMo on hetkel ainuke massnäide nii GPRS-i rakendusest kui ka reaalselt toimivast mobiilinternetist/m-kommertsist. (GPRS-i puhul kasustatav 900Mhz infrastruktuur, UMTS-i puhul ainult backboned)
Selles kontekstis juhiks tähelepanu Ericssoni päris asjalikele väljatöötlustele GPRS handset'ide osas koos Bluetoothi rakendustega, olukorras, kus Nokia pakub ainult Bluetooth'i ga 'väärindatud' akusid olemasolevatele mudelitele. Handsettide tootmise outsource'mine - ett bra idé. Mis on järgmine outsource/spin-off?
Muidugi, Nokia vaatab 2 sammu ettepoole oma content providingu strateegia ning multimeediaterminaliga, küsimus aga kuidas digitaaltelevisiooni rakendamine (vt nt www.digitv.fi, brittide plaanid on sama agressiivsed, kuumad maad veel Rootsi, Hispaania, Prantsusmaa ja... Eesti) ja Nokia multimeedistrateegia omavahel kokku kõlavad.
hotjug >
saaksid ehk paari sõnaga lähemalt rääkida, mis mõttes pead Eestit interactive TV teemal kuumaks maaks?
Soome arengutega olen pisut kursis (esialgne eetrilaunch peaks neil olema august '01; olen näinud Finnairi & Panasonicu interaktiivseid telereklaame, mis juba valmis, etc).
Rootsi puhul olen kuulnud põgusalt nende esimeste sammude hävingust (täpseid numbreid ei mäleta, aga suurusjärgud olid ca 380 lõppkasutajaseadet 4-kuulise müügi järel vmt, sisuliselt telekanali oma töötajad ja nende paar sõpra ;)).
Inglismaa häda on vist kolme eri huvigrupi poolt toetatavad kolm konkureerivat tehnoloogilist standardit. Mis pidurdab muidugi niigi problemaatilist lõppseadmelevikut.
Eestis vist möödunud suvel ühel arvukatest juhtimiskonverentsidest (EPL sünnipäeva meediakonverents?) oli Peeter Kerni presentatsioonis slaid, kus digi-TV mainitud oli, aga edasi on (eetri)vaikus olnud...
sC,
valdkonna suhtes täna üsna skeptiline, aga huvitatud sellegipoolest
saaksid ehk paari sõnaga lähemalt rääkida, mis mõttes pead Eestit interactive TV teemal kuumaks maaks?
Soome arengutega olen pisut kursis (esialgne eetrilaunch peaks neil olema august '01; olen näinud Finnairi & Panasonicu interaktiivseid telereklaame, mis juba valmis, etc).
Rootsi puhul olen kuulnud põgusalt nende esimeste sammude hävingust (täpseid numbreid ei mäleta, aga suurusjärgud olid ca 380 lõppkasutajaseadet 4-kuulise müügi järel vmt, sisuliselt telekanali oma töötajad ja nende paar sõpra ;)).
Inglismaa häda on vist kolme eri huvigrupi poolt toetatavad kolm konkureerivat tehnoloogilist standardit. Mis pidurdab muidugi niigi problemaatilist lõppseadmelevikut.
Eestis vist möödunud suvel ühel arvukatest juhtimiskonverentsidest (EPL sünnipäeva meediakonverents?) oli Peeter Kerni presentatsioonis slaid, kus digi-TV mainitud oli, aga edasi on (eetri)vaikus olnud...
sC,
valdkonna suhtes täna üsna skeptiline, aga huvitatud sellegipoolest
Milleks üldse interactive TV, kui meil internet on. Interactive TV on pigem neile, kes internetist midagi kuulnud ei ole ja need jutud olid kunagi vanasti popid. Nüüd on pigem nii, et saad lihtsalt netist kõige muu hulgas ka TVd vaadata ja thats it. (kui ma threadi pointile pihta ei saanud siis vabandust)