Ei ole küll päris minu eriala, aga väike vihje kõigile rahalaeva ootajatele - venture capitali raha saab ikkagi eelkõige töötav lahendus.
Peaks olema hea idee, meeskond ja selge plaan edasiseks (täiendava raha kasutamiseks). Väike arvutus näitab, et on 3 tingimust. Kui nendest ainult üks täidetud on e. Teil on mingi vahva mõte, siis raha saada lootust Teil praktiliselt pole.
Ei taha küll liiga skeptiline olla ja inimeste loovaid mõtteid pärssida, kuid elu on ka näidanud, et enamus vahvaid mõtteid on juba kellegil teisel varem pähe tulnud.
venture capitalist ei tea ka midagi, lihtsalt kergelennuliselt üritasin illustreerida tommy olukorra võimalikku lahendust. aga arvata on, et venture capital sihib sisenemisfaasiks just seda momenti kui üldine R&D on firmal tehtud ja valmistutakse toote või teenuse lansseerimiseks suuremal tasandil.
olen suhteliselt tihedalt seotud ideede genereerimisega. arvan, et paljud ideed saab teostada peaaegu 0-krooni baasil (välja arvatud iseenda halduskulud). see pole küll lihtne, sest nad peavad olema raudselt originaalsed. enamus originaalseid ideid pole jällegi automaatselt sotsiaalselt väärtuslikud. niisuguse lähenemise juures tekib üks probleem - miks kaasata, anda osalus või müüa projekt 1 sendi eest, kui selle teostamisega teeniks ise 10 senti. selleks peaks jällegi ise raha ja energiavarud investeerima. üks tähtsamaid momente on minu meelest valik - mis idee lükata aastake edasi, millisesse investeerida oma energia täna ja millisele ideele otsida koostööpartnerid ning dirigeerida teostamine mujale. edasi andmisega väheneb oodatav tulu päris palju. selekteerimisel ei aita matemaatika karvavõrdki, üksnes inuitsioon, kui seda haruldast sõnajalaõit sinus leidub. head visioneermisvõimet kohtab kordades vähem kui aine suhet tumedasse energiasse ja antiainesse universumis.
on tohutu vahe, kas vaadata ärile investori või ettevõtja pilguga. investor mõtleb kuhu panna teatav raha hulk ja ettevõtja mõtleb kust saada ideid. ettevõtlus kõrgemal tasandil on pooleldi teaduslik. raha on siis R&D faasis nägematus ulatuses sillerdav lõpppunkt. väga riskantne mängumaa, õnnestub vähestel ja kui teostub - Big Bang.
loeb ainult üks asi - kui palju sul on ajusid. kobe EQ on liivakastimäng enesekriisis vaevlevatele ja redelipulki lugevatele inimestele. tutvused äri ajamiseks on ajaraisk. tutvused ajukantsis hea investeering. peab olema ülikõva IQ või kreatiivsus või mõlemad. kui neid pole, külasta septembris Peep(s) Vainu koolitust ja sära 10% palgakasvu pärast, sest asja sinust nagunii ei saa.
Raha leiab ajud ja ajud raha nagunii.
olen suhteliselt tihedalt seotud ideede genereerimisega. arvan, et paljud ideed saab teostada peaaegu 0-krooni baasil (välja arvatud iseenda halduskulud). see pole küll lihtne, sest nad peavad olema raudselt originaalsed. enamus originaalseid ideid pole jällegi automaatselt sotsiaalselt väärtuslikud. niisuguse lähenemise juures tekib üks probleem - miks kaasata, anda osalus või müüa projekt 1 sendi eest, kui selle teostamisega teeniks ise 10 senti. selleks peaks jällegi ise raha ja energiavarud investeerima. üks tähtsamaid momente on minu meelest valik - mis idee lükata aastake edasi, millisesse investeerida oma energia täna ja millisele ideele otsida koostööpartnerid ning dirigeerida teostamine mujale. edasi andmisega väheneb oodatav tulu päris palju. selekteerimisel ei aita matemaatika karvavõrdki, üksnes inuitsioon, kui seda haruldast sõnajalaõit sinus leidub. head visioneermisvõimet kohtab kordades vähem kui aine suhet tumedasse energiasse ja antiainesse universumis.
on tohutu vahe, kas vaadata ärile investori või ettevõtja pilguga. investor mõtleb kuhu panna teatav raha hulk ja ettevõtja mõtleb kust saada ideid. ettevõtlus kõrgemal tasandil on pooleldi teaduslik. raha on siis R&D faasis nägematus ulatuses sillerdav lõpppunkt. väga riskantne mängumaa, õnnestub vähestel ja kui teostub - Big Bang.
loeb ainult üks asi - kui palju sul on ajusid. kobe EQ on liivakastimäng enesekriisis vaevlevatele ja redelipulki lugevatele inimestele. tutvused äri ajamiseks on ajaraisk. tutvused ajukantsis hea investeering. peab olema ülikõva IQ või kreatiivsus või mõlemad. kui neid pole, külasta septembris Peep(s) Vainu koolitust ja sära 10% palgakasvu pärast, sest asja sinust nagunii ei saa.
Raha leiab ajud ja ajud raha nagunii.
abesiki, nüüd pole muud, kui tekst välja trükkida ja mööda koole jagama minna :-)
See, et raha pole võimalik hea projekti jaoks leida ei pea küll paikka. palju oleneb ka sinu enda oskusest õiged inimesed leida ja neile seda ideed niimoodi serveerida ,et see isuäratav tunduks.See ei ole sugugi kerge ja sada korda ennem tahaks juba loobuda. võib tekkida isegi tunne et su idee ei olegi nii hea kui alguses näis.Aga nii see käib ja lollikindlaid asju ei ole olemas. Risk tuleb viia miinimumini ja just sellega et endal on väga selge nägemus asjast. see nagu pusle , kui viimnegi osa pole paigas siis pilti pole. See võib olla just see osa tänu millele asi ei toimi.Ainuke mis loeb on tegutsemine. Siis tuleb ka edu, ühel päeval:) Räägin oma kogemusest. Firma sai tehtud nullist ja ka oma raha oli null. Vähemalt 20 korda sai mõeldud ,et ei tule sest midagi kuid just see ,et ületasid ennast ja otsisid uusi lahendusi viis selleni et mul on oma firma soomes mis toimib ja mitte halvasti. Natuke on osa ka õnnel:)
20 000 000 kr. saada....... selline summa investeeritakse alles siis kui on näha juba tulemusi.... tuleks natuke ratsionaalsemalt mõelda........