100L per capita?! Eestis ei joo ju miljon inimest õlut. Naised, lapsed, vanurid, haiged, karsklased jne ei joo ju õlut pool liitrit päevas!
Käsitööõlu kui mõiste on jah vananenud. Alguses tehti jah kõik käsitsi, aga suurte koguste puhul ei ole mõeldav, et inimene peseb ükshaaval pudelid ära, villib õlle sisse ja vajutab korgi peale. Selle jaoks on masinad. Samas, craft beeri austajatel on suhteliselt ükskõik, kuipalju seal käsitööd oli. Loeb ikkagi retsept, õlle välimus, lõhn ja mekk. Kui see pakub mäekõrguse elamuse suurtootja margiõlle kõrval, siis ostujõuline klient enam tagasi ei vaata, eeldusel, et ta on piisavalt antud valdkonnas haritud ja treenitud, et seda mäekõrgust vahet üldse osata pudelist välja lasta ja hinnata.
Eesti parimate käsitööõlle tootjate tase on maailma tippklassile viimastel aastatel ligidale jõudnud ja toodangut eksporditakse isegi juba USA-sse. Tanker võitis hiljuti Soome alkomonopoli hanke ja võit polnud juhuslik. Läti, Leedu, Soome ja isegi Rootsi õlletootjate tase on Eestist juba kaugel maas. Venemaal on see teema alles suhteliselt uus ja sealt kindlasti tuleb mõni hea tulemus kunagi. Aga craft beer võiks olla Eesti Nokia küll, meil pole mitte midagi häbeneda.
"...millest paljud ongi ühekordsed pruulid pakkumaks tarbijatele uudseid ja erakordseid maitseid."
Selles lauses peitub tegelikult ülioluline ärimudeli nüanss - craft beeri austajad ei taha terve elu juua üht ja sama õlut vaid just risti vastupidi - nad tahavad alati midagi uut proovida ja just seda tuleb neile võimaldada, et sellel turul püsida. Kõige kiirem viis väikepruulija pankrotiks on püsida paari-kolme väljatöötatud retsepti juures ja toota ainult neid.
Need kes loodavad et ostujõu kasvades võtab craft beer A Le Coq-i ja Saku käest automaatselt turuosa ära, on eksiteel. Need on täiesti erinevad sihtgrupid ja esimesest teise üleminek eeldab soovi tekkimist õllest elamust saada mitte pelgalt purju jääda või kuumal päeval janu kustutada. Eestis puudub õllekultuur, aga kui see peaks kunagi tekkima, läheb väikepruulijatel hästi. Veinikultuuri on püütud siia tuua, mingil määral vist kergelt edu on saavutatud. Aga nüüd tuleb siider jõuliselt kallale sellele sektorile. Õlut ei ohusta kumbki.
Eesti parimate käsitööõlle tootjate tase on maailma tippklassile viimastel aastatel ligidale jõudnud ja toodangut eksporditakse isegi juba USA-sse. Tanker võitis hiljuti Soome alkomonopoli hanke ja võit polnud juhuslik. Läti, Leedu, Soome ja isegi Rootsi õlletootjate tase on Eestist juba kaugel maas. Venemaal on see teema alles suhteliselt uus ja sealt kindlasti tuleb mõni hea tulemus kunagi. Aga craft beer võiks olla Eesti Nokia küll, meil pole mitte midagi häbeneda.
"...millest paljud ongi ühekordsed pruulid pakkumaks tarbijatele uudseid ja erakordseid maitseid."
Selles lauses peitub tegelikult ülioluline ärimudeli nüanss - craft beeri austajad ei taha terve elu juua üht ja sama õlut vaid just risti vastupidi - nad tahavad alati midagi uut proovida ja just seda tuleb neile võimaldada, et sellel turul püsida. Kõige kiirem viis väikepruulija pankrotiks on püsida paari-kolme väljatöötatud retsepti juures ja toota ainult neid.
Need kes loodavad et ostujõu kasvades võtab craft beer A Le Coq-i ja Saku käest automaatselt turuosa ära, on eksiteel. Need on täiesti erinevad sihtgrupid ja esimesest teise üleminek eeldab soovi tekkimist õllest elamust saada mitte pelgalt purju jääda või kuumal päeval janu kustutada. Eestis puudub õllekultuur, aga kui see peaks kunagi tekkima, läheb väikepruulijatel hästi. Veinikultuuri on püütud siia tuua, mingil määral vist kergelt edu on saavutatud. Aga nüüd tuleb siider jõuliselt kallale sellele sektorile. Õlut ei ohusta kumbki.
Käsitööõlu on lihtsalt "craft beer" konarlik otsetõlge, mis on sellel tegevusalal jäädavalt kanda kinnitanud. Koguste või reaalse käsitöö osakaaluga õlle valmimisprotsessis pole sellel mitte midagi pistmist. Iseasi muidugi see, et kes näiteks Tankeris on kohal käinud, saab aru küll, mis vahe on n-ö päris õlletehasel ja väiketootmisel. Osalt on see tõesti käsitöö ja teisalt just see meisterlikkus tehnoloogia valdamisel ja maitsete timmimisel, milles tegelikult peitub sõna "craft" essents.
Kes keda õlle(väikepruuli)turul kartma peaks, näitab ehk hiljutine mäng alkoholiresgitri kannetega: KURIOOSUM: Eesti suurõlletootja tegi alkoholiregistrisse kummalise kande, millest peagi taganes
Õlleturu kahanemisel on mitmeid põhjuseid, nt inimeste eluviiside tervislikumaks muutumine. Aga craft beer´de joojad lahkuvad ka pöördumatult suurtootjate juurest.
Mida rohkem inimesi ostab väiksemate pruulikodade toodangut, seda rohkem suurtel maht ära kukub. Väikesed enda äri pärast eriti kartma ei pea, sest saavad eksportida välismaa gurmaanidele ja pakuvad nii unikaalset toodet, et pigem on pudelikael tootmisvõimsuse laiendamises kui klientuuri puuduses.
4. juunil registreeriti veterinaar- ja toiduameti hallatavas alkoholiregistris toode nimega „Tanker 5,2".
…
Delfi uuris A Le Coq'ilt, et millega on tegemist ja sai üllatava vastuse. Toote nime kajastaval tabelireal ei ole mitte nimi „Tanker 5,2" vaid hoopis midagi muud.
„Tegemist on tankeris eksporditava õllega. Tegemist ei ole kaubamärgiga, vaid lihtsalt kirjeldusega, mille sees õlu välja liigub, mistõttu nimetuse väljal figureerib sõna tanker," teatas A. Le Coq'i turundusjuht Katrin Vernik. Samas on näha, et alkoholiregistris ei ole selline asi sugugi tavaline. Lahtist õlut on seal nii A Le Coqil kui teistelgi tootjatel, aga nime all on ikkagi toote nimi mitte see, mille sees õlu liigub.
…
„Ma tahaks teada, miks nii tehti ja öelda, et ärme ikka nii tee. Eesti õlleturg küll kahaneb, aga saame siin ilusti koos hakkama," ütles Tammela lõpetuseks.
Õlleturu kahanemisel on mitmeid põhjuseid, nt inimeste eluviiside tervislikumaks muutumine. Aga craft beer´de joojad lahkuvad ka pöördumatult suurtootjate juurest.
Mida rohkem inimesi ostab väiksemate pruulikodade toodangut, seda rohkem suurtel maht ära kukub. Väikesed enda äri pärast eriti kartma ei pea, sest saavad eksportida välismaa gurmaanidele ja pakuvad nii unikaalset toodet, et pigem on pudelikael tootmisvõimsuse laiendamises kui klientuuri puuduses.
Väikesed enda äri pärast eriti kartma ei pea, sest saavad eksportida välismaa gurmaanidele ja pakuvad nii unikaalset toodet, et pigem on pudelikael tootmisvõimsuse laiendamises kui klientuuri puuduses.
Kas need ekspordimahud ikka katavad ettevõtte püsikulud? Tööjõukulu Eestis aina kasvab, uusi konkurente tuleb muudkui juurde, pruulimisest on saanud kinnisvaraarenduse kõrval teine rahvussport Eestis...Kui jätkussuutlik see tegevus on?
Kunagi põletati viina siinsetes mõisades ja veeti suurele Venemaa turule, aga praeguste õlletootjate tulevikuväljavaated küll nii roosilised ei paista. Muidugi, vanad õllemaad proovivad uusi tulijaid, aga kas nendest saavad ka pikaajalised lojaalsed kliendid on iseküsimus.
Kas need ekspordimahud ikka katavad ettevõtte püsikulud? Tööjõukulu Eestis aina kasvab, uusi konkurente tuleb muudkui juurde, pruulimisest on saanud kinnisvaraarenduse kõrval teine rahvussport Eestis...Kui jätkussuutlik see tegevus on?
Kunagi põletati viina siinsetes mõisades ja veeti suurele Venemaa turule, aga praeguste õlletootjate tulevikuväljavaated küll nii roosilised ei paista. Muidugi, vanad õllemaad proovivad uusi tulijaid, aga kas nendest saavad ka pikaajalised lojaalsed kliendid on iseküsimus.
msr
Kas need ekspordimahud ikka katavad ettevõtte püsikulud? Tööjõukulu Eestis aina kasvab, uusi konkurente tuleb muudkui juurde, pruulimisest on saanud kinnisvaraarenduse kõrval teine rahvussport Eestis...Kui jätkussuutlik see tegevus on?
Sellised küsimused peaks iga investor enda jaoks selgeks tegema enne raha Tankerisse paigutamist.
Esimesed pankrotid on juba olnud, mitmed on tootmise lõpetanud. Kas ei võtnud õllesõbrad toodangut hästi vastu või oli müügitöö kesine või midagi muud, põhjuseid on erinevaid. Selge on see, et konsolideerumine tuleb, terad eraldatakse sõkaldest ja kõigile turul kohta ei jätku. Tankeri julgeks asetada Eesti väikepruulide TOP 5 sekka, keda läbikukkumine tõenäoliselt ees ei oota.
Kuulsaim ühisrahastatud crafti tootja on kindlasti Brewdog. Neil juba viies ühisrahastusvoor käimas £1,8 miljardilt ja praeguseks üle £19 miljoni tõstetud selle hinna pealt, kokku üle 80 000 investori. Esimene voor tehti 2009. £23 miljoni pealt, ehk tundub, et esimese raundi investorid on suurusjärgus 50x (korda, mitte %) tootlust saanud? Seda siis sõltuvalt kui palju vahepeal veel lahjendatud on, eelmine aasta müüdi 23% ettevõttest €213 miljoni eest. Iseküsimus on muidugi, kas kultusettevõte suudaks börsil ka sama hinnataset õigustada. Tesla näitel võib suuta. Esmapilgul samas ei tundu, et Tankeri asutajatel oleks eesmärk sellisteks Brewdogi tüüpi rokkstaar-kultusettevõtjateks saada.
https://www.brewdog.com/equityforpunks
https://www.brewdog.com/lowdown/blog/equity-for-punks-by-numbers
https://www.brewdog.com/about/history
On edukaid näiteid olemas küll, kuidas sellise ühisrahastusega hästi on teenitud ja see ongi ideaalne valdkond ühisrahastuse kaasamiseks, kuidas kliendid omanikeks saada ja ettevõttega püsivalt siduda. Olekski huvitav näha, kuidas Tankeril see õnnestub. Ise käisin eile Tankeri üritusel ja väga mõnus oli nende kulul 6-9 erinevat õlle ära proovida ja asutajatega juttu puhuda.
Disclaimer: plaanin omada
https://www.brewdog.com/equityforpunks
https://www.brewdog.com/lowdown/blog/equity-for-punks-by-numbers
https://www.brewdog.com/about/history
On edukaid näiteid olemas küll, kuidas sellise ühisrahastusega hästi on teenitud ja see ongi ideaalne valdkond ühisrahastuse kaasamiseks, kuidas kliendid omanikeks saada ja ettevõttega püsivalt siduda. Olekski huvitav näha, kuidas Tankeril see õnnestub. Ise käisin eile Tankeri üritusel ja väga mõnus oli nende kulul 6-9 erinevat õlle ära proovida ja asutajatega juttu puhuda.
Disclaimer: plaanin omada
msr
Vastavalt eelnevale semantilisele diskursusele, küsime siis nii: "Kas väikepruulikodade toodang ei ole juba tänaseks kohaliku turu küllastanud?" Ja vaadates ringi, mida toitlustuskohtades tarbitakse, siis enamasti ikka suurtootjate õlut...
Nõustun msr'iga - tundub tõesti,et väikepruulikodade toodangut on Eesti turg kõik kohad täis ning tekib juba küllastumise hetk, vähemalt tundub seda moodi. Eestis on tore testida aga reaalselt teenitakse raha välismaal - 2017 müüdi ca 140k EUR (30% käibest) teistesse riikidesse, seetõttu vara öelda kas suudavad välismaal ka läbi lüüa. Valuatsioon on suhteliselt ulmeline muidugi, aga see crowdfundingu puhul suhteliselt tavaline, kuid kas investoril ka võimalik seal raha teenida? Ettevõte toodab miljon erinevat sorti õlut, kas nii lai valik on mõistlik - pigem tundub, et pole kindlat high-flying toodet veel leitud - nt Brewdogil teeb üks õlle 60% käibest, top 3 teeb 80% käibest - brewdog annual report.
Downside on suhteliselt suur - 2017 lõpuga oli firmal bilansis ca 80k EUR laenu LHVst, nüüd annab LHV juurde 400k EUR ja priast tuleb 300k EUR ja crowd finantseerib omakapitali osa. Pank võtab tagatised endale ja investoritel on tühjad pihud.
Pigem elustiili investeering vms - rüüpad patriotismist õlu, kunagi võib-olla saad ka divikat aga suur exit siit? Pigem saavutatakse teatud stabiilne käive 2-3 M EUR juures, ja kui hästi läheb ning ettevõttel on üks/mõni särav toode, siis ehk mõni kohalik õlletööstur ostab ettevõtte ära ja investor saab oma raha tagasi - kas ka mõne kordselt, see juba teine küsimus. Eeldades, et keegi ostab ettevõtte ära 10x kordajaga, mis tähendab 430k EUR EBITDAt, mis 15% marginaali juures tähendab 2.9 M EUR müüki. Raha teenimise koht? Jääb igalühel endal mõistatada..
Tere ka Tankeri poolt!
Esiteks, on hea näha, et on tekkinud korralik arutelu. Proovin enda nägemust ka siin edasi anda.
Käsitööõlu või väiketootja õlu on laen inglise keelsest craft beer'st ning kuniks paremat ei ole, kasutame neid termineid. Kohe kast õlut sellele, kes parema nime välja käib!
Eesti turg on hetkel kaduvväike - makstud aktsiiside järgi tagasi arvutades 1,3% õlleturu mahust eelmisel aastal. Siin mängib natuke rolli ka see, et suurtootjate müük Eestis vähenes kokkuvõttes (liikus piirikaubandusse) peale aktsiide järsku tõstmist. Samas väiketootjate mahtude tõus Eestis oli 18%. Muide, Tanker müüs Eestis 2017 pea 30% rohkem kui 2016.
Ei saa öelda, et Tankeril high-flying toodet ei ole. Enim müüdud õlu on "Sauna Session" mis 2017 moodustas üle 40% põhivalikus olevatest õlledest. Teine oli "Reloaded" mis moodustas umbes 21%.
Kindlasti pole mingit kahtlust, et Eesti turg on ülimalt küllastunud ning uute pruulikodade lisandumine on raugenud. Samas on see 1,3% turust selline suurus, kus võib prognoosida turu osakaalu olulist suurenemist lähima 5 aasta jooksul. Ise pean reaalseks 8-10% turuosa. Selleks peab vähenema väikepruulikodade kulubaas ühiku kohta ning minu arvates peavad tooted olema joodavamad s.t. mitte nii ekstreemsed kui oleme seni harjunud.
Hinnast ka. Võrdluseks oleme ise kasutanud PledgeMe platformilt ParrotDog (2016, 2017) ja Yeasty Boys, Funderbeam platformilt Medvedgrad ning Crowdcube pealt Hiver Beers Ltd ja Brewdog (2013, 2016) andmeid. Täpsema arvutuskäigu avalikustame koos pakkumisega investoritele.
77KEUR laenukohustusi bilansis LHV ees on ettemaks uue pruulikoja tarnijale. Koos PRIA toetuse ja LHV laenuga saame selle projekti igal juhul lõpule viia. Muul juhul poleksime julgenud seda tellimust eelmise aasta lõpus vormistada. Ilma ühisrahastuse abita jääme ilmselt natuke hätta rahavoogudega, sest PRIA raha laekub alles peale seadmete installeerimist ja üle andmist. See tähendaks, et vajame lisaks investeerimislaenule PRIA osa katvat lühiajalist laenu.
Kokkuvõtteks. Soovime oma klientidele pakkuda isikupärast, maitsvat ja kergelt joodavat käsitööõlut. Investeerime automatiseerimisse, et tõsta kvaliteeti ja vähendada püsikulusid. Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.
Esiteks, on hea näha, et on tekkinud korralik arutelu. Proovin enda nägemust ka siin edasi anda.
Käsitööõlu või väiketootja õlu on laen inglise keelsest craft beer'st ning kuniks paremat ei ole, kasutame neid termineid. Kohe kast õlut sellele, kes parema nime välja käib!
Eesti turg on hetkel kaduvväike - makstud aktsiiside järgi tagasi arvutades 1,3% õlleturu mahust eelmisel aastal. Siin mängib natuke rolli ka see, et suurtootjate müük Eestis vähenes kokkuvõttes (liikus piirikaubandusse) peale aktsiide järsku tõstmist. Samas väiketootjate mahtude tõus Eestis oli 18%. Muide, Tanker müüs Eestis 2017 pea 30% rohkem kui 2016.
Ei saa öelda, et Tankeril high-flying toodet ei ole. Enim müüdud õlu on "Sauna Session" mis 2017 moodustas üle 40% põhivalikus olevatest õlledest. Teine oli "Reloaded" mis moodustas umbes 21%.
Kindlasti pole mingit kahtlust, et Eesti turg on ülimalt küllastunud ning uute pruulikodade lisandumine on raugenud. Samas on see 1,3% turust selline suurus, kus võib prognoosida turu osakaalu olulist suurenemist lähima 5 aasta jooksul. Ise pean reaalseks 8-10% turuosa. Selleks peab vähenema väikepruulikodade kulubaas ühiku kohta ning minu arvates peavad tooted olema joodavamad s.t. mitte nii ekstreemsed kui oleme seni harjunud.
Hinnast ka. Võrdluseks oleme ise kasutanud PledgeMe platformilt ParrotDog (2016, 2017) ja Yeasty Boys, Funderbeam platformilt Medvedgrad ning Crowdcube pealt Hiver Beers Ltd ja Brewdog (2013, 2016) andmeid. Täpsema arvutuskäigu avalikustame koos pakkumisega investoritele.
Downside on suhteliselt suur - 2017 lõpuga oli firmal bilansis ca 80k EUR laenu LHVst, nüüd annab LHV juurde 400k EUR ja priast tuleb 300k EUR ja crowd finantseerib omakapitali osa. Pank võtab tagatised endale ja investoritel on tühjad pihud.
77KEUR laenukohustusi bilansis LHV ees on ettemaks uue pruulikoja tarnijale. Koos PRIA toetuse ja LHV laenuga saame selle projekti igal juhul lõpule viia. Muul juhul poleksime julgenud seda tellimust eelmise aasta lõpus vormistada. Ilma ühisrahastuse abita jääme ilmselt natuke hätta rahavoogudega, sest PRIA raha laekub alles peale seadmete installeerimist ja üle andmist. See tähendaks, et vajame lisaks investeerimislaenule PRIA osa katvat lühiajalist laenu.
Kokkuvõtteks. Soovime oma klientidele pakkuda isikupärast, maitsvat ja kergelt joodavat käsitööõlut. Investeerime automatiseerimisse, et tõsta kvaliteeti ja vähendada püsikulusid. Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.
Kas valuatsioon on ulmeline või mitte sõltub ettevõtte kasvupotentsiaalist. Kui eeldada, et jääbki sinna €2-3 miljoni kanti käive, siis ta võib, aga ei pruugi olla kallis. Kui eeldada, et suudab senist 50% või suuremat kasvu jätkata, siis on igati okei hinnatase.
Ja seda mitte ühisrahastuse kontekstis, vaid kasvuettevõtete kontekstis. Eestis ollakse harjunud, et avalikult kauplevad ettevõtted on sellised OEG ja Tallinna Vee tüüpi ostan-hoian-kahetsen ei ela ega sure tegevused.Selline kahjuks meie börs on, üks Baltika ja Arco kõik, polegi põhjust olla kasvuettevõtetega harjunud. Päris maailmas leidub ka teistsuguseid ettevõtteid. Kasvuettevõtteid hinnataksegi teiste kordajate järgi, kasvukiirusest ja muudest aspektidest sõltuvate käibekordajate järgi. Nii suurematel börsidel, startuppides kui ka craft beeri tehingutes. Ettevõte, mis kasvatab käivet üle 50% aastas jätkusuutlikult on mõne aasta pärast hoopis teine elukas. Selline 5-7x jooksva aasta käivet on vägagi tavaline hinnatase kasvuettevõtetel nii börsil kui enne seda. Väga varases faasis kõrgemgi, kuna esimestel aastatel on mitusada % käibekasv ka täiesti tavaline nähtus.
Mõned näited Craftist, väga raske on numbreid leida:
Camden Town Brewery, käive 2015 oli £15,3 miljonit, AB InBev ostis samal aastal ära £85 miljoni eest
Lagunitasest ostis Heineken 2015. aastal pool ära $500 miljoni eest kui käive jäi $100-200 miljoni vahele, täpseid numbreid ei suutnud leida. 2014. aasta käive oli $50 miljonit.
Goose Island 2011 käive $13,9 miljonit, osteti $38,8 eest AB InBevi poolt (oli üks esimesi, mis pani käima hinnaralli crafti tootjatel. Siis alles hakkas maailmale kohale jõudma crafti kiire kasv. Kasumitest ei leidnud kusagil jälgegi, ju seda veel polnud).
Ülevõtjad on enamuses suured õlletootjad ja neil on vägagi mõtet üle maksta käsitöötootja eest. Suudavad kohe investeerida, mahud üles, kulud alla viia ja enda jaotuskanalite kaudu oluliselt suurema tarbijaskonnani viia. Ja selliseid tehinguid tundub toimub aastas üle kümne.
Võib ju öelda, et tegu on välismaa ettevõtetega, siin selliseid kordajaid ei ole. Tasub siis üle vaadata näiteks Taxify, Pipedrive'i või Skeletoni kvartalikäibed, on täitsa olemas sellised käibekordajad ka meil. Funderbeamis kaasas LeapIn samuti sügisel €1,2 miljonit €6 miljoniselt premoney'lt kui viimane kvartalikäive oli alles €131 000. On selliseid näiteid ka Funderbeamis olemas. Kui Eesti tehnoloogiaettevõtte eest makstakse välismaa omaga sarnast hinda, siis maailmamastaabis igati häid õllesi tootva craft brewery eestvõiks ka samamoodi maksta maailmahinda. Nüüd jääbki üle välja selgitada, kui suured laienemisplaanid ja kui hea strateegia selle saavutamiseks on ning kas neid peaks hindama Tallinki kordajate või craft beeri kordajate järgi. Ise pakuks viimast, aga võin ka eksida. Tasub ka meeles pidada, et me pole kasvuettevõtete maailmas mitte Elboonia, vaid üks tuntud tegijatest, üks omadest poistest.
.
Kummaline lugu on ainult see, et siin ei saa craft beeri eestikeelset väljendit kasutada, ilma et momentum ja co ketserluses, korruptsioonis või seitsmes surmapatus jälle süüdistama ei hakkaks. Tsensuur LHV foorumis töötab, tampimisharjumus on siin populaarsete teemade järgi vist esimene refleks.
Ja seda mitte ühisrahastuse kontekstis, vaid kasvuettevõtete kontekstis. Eestis ollakse harjunud, et avalikult kauplevad ettevõtted on sellised OEG ja Tallinna Vee tüüpi ostan-hoian-kahetsen ei ela ega sure tegevused.Selline kahjuks meie börs on, üks Baltika ja Arco kõik, polegi põhjust olla kasvuettevõtetega harjunud. Päris maailmas leidub ka teistsuguseid ettevõtteid. Kasvuettevõtteid hinnataksegi teiste kordajate järgi, kasvukiirusest ja muudest aspektidest sõltuvate käibekordajate järgi. Nii suurematel börsidel, startuppides kui ka craft beeri tehingutes. Ettevõte, mis kasvatab käivet üle 50% aastas jätkusuutlikult on mõne aasta pärast hoopis teine elukas. Selline 5-7x jooksva aasta käivet on vägagi tavaline hinnatase kasvuettevõtetel nii börsil kui enne seda. Väga varases faasis kõrgemgi, kuna esimestel aastatel on mitusada % käibekasv ka täiesti tavaline nähtus.
Mõned näited Craftist, väga raske on numbreid leida:
Camden Town Brewery, käive 2015 oli £15,3 miljonit, AB InBev ostis samal aastal ära £85 miljoni eest
Lagunitasest ostis Heineken 2015. aastal pool ära $500 miljoni eest kui käive jäi $100-200 miljoni vahele, täpseid numbreid ei suutnud leida. 2014. aasta käive oli $50 miljonit.
Goose Island 2011 käive $13,9 miljonit, osteti $38,8 eest AB InBevi poolt (oli üks esimesi, mis pani käima hinnaralli crafti tootjatel. Siis alles hakkas maailmale kohale jõudma crafti kiire kasv. Kasumitest ei leidnud kusagil jälgegi, ju seda veel polnud).
Ülevõtjad on enamuses suured õlletootjad ja neil on vägagi mõtet üle maksta käsitöötootja eest. Suudavad kohe investeerida, mahud üles, kulud alla viia ja enda jaotuskanalite kaudu oluliselt suurema tarbijaskonnani viia. Ja selliseid tehinguid tundub toimub aastas üle kümne.
Võib ju öelda, et tegu on välismaa ettevõtetega, siin selliseid kordajaid ei ole. Tasub siis üle vaadata näiteks Taxify, Pipedrive'i või Skeletoni kvartalikäibed, on täitsa olemas sellised käibekordajad ka meil. Funderbeamis kaasas LeapIn samuti sügisel €1,2 miljonit €6 miljoniselt premoney'lt kui viimane kvartalikäive oli alles €131 000. On selliseid näiteid ka Funderbeamis olemas. Kui Eesti tehnoloogiaettevõtte eest makstakse välismaa omaga sarnast hinda, siis maailmamastaabis igati häid õllesi tootva craft brewery eestvõiks ka samamoodi maksta maailmahinda. Nüüd jääbki üle välja selgitada, kui suured laienemisplaanid ja kui hea strateegia selle saavutamiseks on ning kas neid peaks hindama Tallinki kordajate või craft beeri kordajate järgi. Ise pakuks viimast, aga võin ka eksida. Tasub ka meeles pidada, et me pole kasvuettevõtete maailmas mitte Elboonia, vaid üks tuntud tegijatest, üks omadest poistest.
.
Kummaline lugu on ainult see, et siin ei saa craft beeri eestikeelset väljendit kasutada, ilma et momentum ja co ketserluses, korruptsioonis või seitsmes surmapatus jälle süüdistama ei hakkaks. Tsensuur LHV foorumis töötab, tampimisharjumus on siin populaarsete teemade järgi vist esimene refleks.
" Tsensuur LHV foorumis töötab"
Mis tsensuurist sa räägid? Kas siin ei lubata arvamust avaldada või oma positsioone promoda sul? Minu meelst lubatakakse ja midagi pole ära kustutatud su postitustest või tohib sulle ainult takka kiita ja küsimusi ei tohi esitada?
Mis tsensuurist sa räägid? Kas siin ei lubata arvamust avaldada või oma positsioone promoda sul? Minu meelst lubatakakse ja midagi pole ära kustutatud su postitustest või tohib sulle ainult takka kiita ja küsimusi ei tohi esitada?
Sisuliselt Crafti osakaal on tõenäolislet (oluliselt?) suuremgi kui 12% USAs:
"Craft beer makers increased volume output by 1.4 million barrels to 24.6 million barrels. That accounts for about 12.3% of U.S. beer production, up slightly from the 12.2% craft brewers had last year.
But the loss of craft breweries acquired by major beer makers such as Anheuser-Busch resulted in 1.2 million fewer barrels in the craft beer segment, the association said.
"Many of those fast-growing breweries are now no longer in the data set, and pulling them out slows the category," said Bart Watson, chief economist for the association. Beyond that, as major beer makers acquire craft breweries they gain better shelf space for those new acquisitions' products. "Those breweries are now gaining advantages in the marketplace and displacing independent breweries," he said."
https://eu.usatoday.com/story/money/business/2017/03/28/big-beer-acquisitions-slows-craft-beer-growth/99728192/
Pahurik, siin foorumis tehnoloogia või kasvuettevõtete teemal rääkimise puhul on lajatamine esimene refleks olnud nii pikalt kui siin kasutaja olen olnud, alates 2006. aastast. Keegi ikka on olematu kodutöö pealt lohku tõmmatud või mõni idu kõrbenud ja see peaks olema argument. Börsil on sama juhtunud, asju juhtubki. Mul mingit seost Tankeriga pole ja ei oma ka seda, aga mõte on märkida. Lihtsalt kopp on väga ees, et vanad torisejad kogu aeg jaurama hakkavad nii kui kellegil midagi positiivset öelda on. Ise pole tõenäoliselt valdkonda kunagi näppinud ega uurinudki, puhtalt ühise tampimismälu pealt. Selles mõttes ei erine LHV foorum küll Delfist. Sisusse süübimata ja null kodutöö pealt käib lahmimine nagu põhikoolis. Pole ju arutlus kui isegi näpuotsaga ei viitsi teemat uurida ja ülialgelise common sense'i pealt vajutatakse. Võiks sellest stereotüübist juba üle saada, et peab alati eestlaslikult nii negatiivne ja pahur olema. Kasvuettevõtetest räägin rohkem kuna 1) siinne negatiivsus nende suhtes on üle piiride ja 2) olen väga head tootlust nendega saanud, äkki on minu kogemus foorumi sisule kasuks. Mul on ainult hea meel lugeda edukate investorite mõtteid, tühja tampimist mitte niiväga. Eeldasin, et enamus investoreid võiks ka samamoodi mõelda. Kas eksisin? Või las jäädagi see foorum pahurike tampimiskohaks?
"Craft beer makers increased volume output by 1.4 million barrels to 24.6 million barrels. That accounts for about 12.3% of U.S. beer production, up slightly from the 12.2% craft brewers had last year.
But the loss of craft breweries acquired by major beer makers such as Anheuser-Busch resulted in 1.2 million fewer barrels in the craft beer segment, the association said.
"Many of those fast-growing breweries are now no longer in the data set, and pulling them out slows the category," said Bart Watson, chief economist for the association. Beyond that, as major beer makers acquire craft breweries they gain better shelf space for those new acquisitions' products. "Those breweries are now gaining advantages in the marketplace and displacing independent breweries," he said."
https://eu.usatoday.com/story/money/business/2017/03/28/big-beer-acquisitions-slows-craft-beer-growth/99728192/
Pahurik, siin foorumis tehnoloogia või kasvuettevõtete teemal rääkimise puhul on lajatamine esimene refleks olnud nii pikalt kui siin kasutaja olen olnud, alates 2006. aastast. Keegi ikka on olematu kodutöö pealt lohku tõmmatud või mõni idu kõrbenud ja see peaks olema argument. Börsil on sama juhtunud, asju juhtubki. Mul mingit seost Tankeriga pole ja ei oma ka seda, aga mõte on märkida. Lihtsalt kopp on väga ees, et vanad torisejad kogu aeg jaurama hakkavad nii kui kellegil midagi positiivset öelda on. Ise pole tõenäoliselt valdkonda kunagi näppinud ega uurinudki, puhtalt ühise tampimismälu pealt. Selles mõttes ei erine LHV foorum küll Delfist. Sisusse süübimata ja null kodutöö pealt käib lahmimine nagu põhikoolis. Pole ju arutlus kui isegi näpuotsaga ei viitsi teemat uurida ja ülialgelise common sense'i pealt vajutatakse. Võiks sellest stereotüübist juba üle saada, et peab alati eestlaslikult nii negatiivne ja pahur olema. Kasvuettevõtetest räägin rohkem kuna 1) siinne negatiivsus nende suhtes on üle piiride ja 2) olen väga head tootlust nendega saanud, äkki on minu kogemus foorumi sisule kasuks. Mul on ainult hea meel lugeda edukate investorite mõtteid, tühja tampimist mitte niiväga. Eeldasin, et enamus investoreid võiks ka samamoodi mõelda. Kas eksisin? Või las jäädagi see foorum pahurike tampimiskohaks?
madis, mulle jälle asjaarmastajast investorina meeldib see, et LHV foorumis mõnda sellist teemat lugedes kus erinevate kasutajate postitustest tuleb kiiresti ühel lehel välja kogu investeerimisobjekti pealiskaudne SWOT.
edasi on selle järgi lihtsam otsustada, kas tahan oma varbad selle supi sisse kasta või mitte ja kui plaan on endiselt tugev, siis vähemalt tean, millele ettevõtte enda numbrite kõrval veel tähelepanu pöörata.
edasi on selle järgi lihtsam otsustada, kas tahan oma varbad selle supi sisse kasta või mitte ja kui plaan on endiselt tugev, siis vähemalt tean, millele ettevõtte enda numbrite kõrval veel tähelepanu pöörata.
madis43
Võib ju öelda, et tegu on välismaa ettevõtetega, siin selliseid kordajaid ei ole. Tasub siis üle vaadata näiteks Taxify, Pipedrive'i või Skeletoni kvartalikäibed, on täitsa olemas sellised käibekordajad ka meil. Funderbeamis kaasas LeapIn samuti sügisel €1,2 miljonit €6 miljoniselt premoney'lt kui viimane kvartalikäive oli alles €131 000. On selliseid näiteid ka Funderbeamis olemas. Kui Eesti tehnoloogiaettevõtte eest makstakse välismaa omaga sarnast hinda, siis maailmamastaabis igati häid õllesi tootva craft brewery eestvõiks ka samamoodi maksta maailmahinda. Nüüd jääbki üle välja selgitada, kui suured laienemisplaanid ja kui hea strateegia selle saavutamiseks on ning kas neid peaks hindama Tallinki kordajate või craft beeri kordajate järgi. Ise pakuks viimast, aga võin ka eksida. Tasub ka meeles pidada, et me pole kasvuettevõtete maailmas mitte Elboonia, vaid üks tuntud tegijatest, üks omadest poistest.
Siin võrdled sa õunu apelsiinidega. Taxify, Pidedrive ja Skeleton on globaalsed ettevõtted (kes vähem, kes rohkem) ning suutnud ennast juba tõestada välisturgudel + suurem osa nende käibest tuleb väljaspoolt Eestit. Nii kaua kuni ettevõte on Eesti põhine, siis maailmahinnad, siin küll kehtida ei tohiks. Okei võtad hindamise aluseks maailmakordajad aga siis tuleks rakendada vähemalt 10-20% diskontot - nagu USA vs Balti aktsiad.
Väga reaalne näide lähiajaloost. Üks tubli ja kiiresti kasvav mitme miljonise käibega Balti start-up tõstis raha UK-st/USA-st. Ettevõtte oodatav pre-money valuatsioon oli ütleme 10 M EUR ja 7-8x käivet. Ettevõte käive oli 80% Baltikumi põhine ning tagasiside suurtelt fondidelt oli, et valuatsioon on liiga kõrge, reaalne on pigem 4-5x käivet. Peamiseks põhjuseks oli liiga Baltikumi keskne käive, lisaks kõrgemaid kordajaid väärivad: 1.) turuliidrid 2.) 10+ M EURise käibega ja 50+% aastase kasvuga ettevõtted.
Madis, sinu juttu on alati huvitav lugeda. Sa postitad hästi argumenteeritud juttu. See on optimistide puhul pigem erandlik nähtus. Kui isegi mitte sinule isiklikult, siis igal juhul sinu mõtteviisiga inimestele kuulub tulevik. Jätka samas vaimus.
Ka mõnda inimest, kes sulle vastu vaidleb, on huvitav lugeda. Väärtus tekib sellest erinevate seisukohtade kokkupõrkest.
Carry on.
PS Uuendatud kasutustingimustes on kirjas, et kui keegi kurdab "miinuste" pärast, hakatakse kohe distaalsetest sõrmelülidest pihta. Kuni 4 rikkumiseni on veel võimalik 2 käega trükkida, sealt edasi...
Ka mõnda inimest, kes sulle vastu vaidleb, on huvitav lugeda. Väärtus tekib sellest erinevate seisukohtade kokkupõrkest.
Carry on.
PS Uuendatud kasutustingimustes on kirjas, et kui keegi kurdab "miinuste" pärast, hakatakse kohe distaalsetest sõrmelülidest pihta. Kuni 4 rikkumiseni on veel võimalik 2 käega trükkida, sealt edasi...
pahurik
" Tsensuur LHV foorumis töötab"
Mis tsensuurist sa räägid? Kas siin ei lubata arvamust avaldada või oma positsioone promoda sul? Minu meelst lubatakakse ja midagi pole ära kustutatud su postitustest või tohib sulle ainult takka kiita ja küsimusi ei tohi esitada?
See meenutab ühte juhust, kui mulle väideti, et tänapäeval pole mingit sõnavabadust - nii kui sa midagi, mida sa arvad, kõva häälega välja ütled, hakatakse oma sellest erineva arvamusega ründama ja tuleb välja, et midagi ei tohi arvata.
Lasin huvi pärast osaluspõhise ühisrahastuse teema ajaloost pilgu üle. Vaatan, et olen ise ka kriitiline olnud osade projektide suhtes, kas põhjendamatult? Kuidas neil lux koerakuutide, tortide, keraamika tegijatel ka läheb. Seda suurepärast koerakuudi näidist nägin hiljuti ostas 300 euroga oksionil. Minumeelest peaks kriitika olema edasiviiv jõud ja aitama projektide nõrku kohti lihvida, ega inimestel küsimused ikka päris ilmaasjata ei teki tavaliselt.
Mis seda tsensuuri juttu puudutab, siis Mlindepuu on asja hästi kokku võtnud, tundub, et madis arvab ka, et tsensuur on kui keegi midagi muud arvab:)
PS sellest konkreetsest projekti kohta mul kriitika puudub, ei joo ise õlut ja kui eksportida suudavad, siis miks mitte, pria raha aitab suurelt ja see on juba ise suur pluss.Minumeelest ei ole foorumis nii, et keegi midagi ei tohi teha, kohe saad kriitika kaela, vastupidi, mul on küll hea meel kui keegi midagi toodab ja ekspordib.
Mis seda tsensuuri juttu puudutab, siis Mlindepuu on asja hästi kokku võtnud, tundub, et madis arvab ka, et tsensuur on kui keegi midagi muud arvab:)
PS sellest konkreetsest projekti kohta mul kriitika puudub, ei joo ise õlut ja kui eksportida suudavad, siis miks mitte, pria raha aitab suurelt ja see on juba ise suur pluss.Minumeelest ei ole foorumis nii, et keegi midagi ei tohi teha, kohe saad kriitika kaela, vastupidi, mul on küll hea meel kui keegi midagi toodab ja ekspordib.
Sellest foorumist kahjuks ei saa härrasmeeste klubi ja Vaba teema suhtumine kleepub näritud nätsuna ka Investeerimise teemade külge. Foorumi õhkkonna kujundavad selle liikmed ja tilk tõrva rikub meeleolu terves meepotis. Meepoti omanikuks on siin talveunes mõmmik, kes ei viitsigi käpaga kärbseid ja muud risu pealt ära riibuda.
Seega - uju või upu. Ja kui enam ei viitsi, siis uks on seal.
Seega - uju või upu. Ja kui enam ei viitsi, siis uks on seal.
jaanis_tanker
Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.
See tähendab siis seda, et ma enne teen oma investeerimisotsuse ära ja indikeerin summa ja alles siis saan info mille alusel teha investeerimisotsus ja et kui suure summa ma investeerida tahan?
Vabandan, keesin üle enne veidi. Viimasel ajal päris palju puid alla saanud kasvuettevõtete teemadel sõna võtmise pärast. Olen lähtunud eeldusest, et foorumis päris eurobürokraadi unistuste järgi käituma ei pea, võib rääkida ka enda positsioonide teemal ja veidi positiivset tooni on äkki ka okei. Et ei pea eeldama foorumlastelt haugimälu, et 5 vastust ülevalpool positsiooni avaldamise kohta tehtud info on juba ununenud ja peab iga kord disclaimima. Viimast muuta ei kavatse, üle korra lehekülje jooksul ära mainimist vajalikuks ei pea. Proovin positiivsust ka natuke vähendada. Aga ainult natuke!
Nii ta umbes on jah. Kui kogu info oleks kohe väljas, siis läheks avaliku pakkumise alla ja oleks vaja 100lk+ prospekt teha, mis nii varases staadiumis on selge overkill. Selle tõttu ongi indikatsiooniperiood ja investeerimisperiood, mil huvi üles näidanud näevad rohkem infot. Umbes nagu oleks ikkagi suletud raund. Indikatsiooniperiood ei kohusta millekski, võib vabalt katkestada enda huvi, aga investeeringu huvi suuruse osas ollakse mõnevõrra jäigemad. Pole kindel praeguse vooru jäikusega selles osas, tasub Lead Investorilt üle küsida.
Baltikumi discoundi koha pealt täiesti õigus, tasub kohaliku käibe pealt pigem 20-35% discounti isegi eeldada, nagu börsilgi. See võib mingi hetk muutuda kui kohalikud startupid ja kasvuettevõtted peaksid veel suuremat edu saavutama, aga ei pruugi ja aeg ei ole ka kindel. (ise olen ilmselgelt optimistlik selle koha pealt :P )
MLindepuujaanis_tanker
Finantseesmärgid ja prognoosid avaldame koos pakkumisega investoritele Funderbeam platformil.
See tähendab siis seda, et ma enne teen oma investeerimisotsuse ära ja indikeerin summa ja alles siis saan info mille alusel teha investeerimisotsus ja et kui suure summa ma investeerida tahan?
Nii ta umbes on jah. Kui kogu info oleks kohe väljas, siis läheks avaliku pakkumise alla ja oleks vaja 100lk+ prospekt teha, mis nii varases staadiumis on selge overkill. Selle tõttu ongi indikatsiooniperiood ja investeerimisperiood, mil huvi üles näidanud näevad rohkem infot. Umbes nagu oleks ikkagi suletud raund. Indikatsiooniperiood ei kohusta millekski, võib vabalt katkestada enda huvi, aga investeeringu huvi suuruse osas ollakse mõnevõrra jäigemad. Pole kindel praeguse vooru jäikusega selles osas, tasub Lead Investorilt üle küsida.
Baltikumi discoundi koha pealt täiesti õigus, tasub kohaliku käibe pealt pigem 20-35% discounti isegi eeldada, nagu börsilgi. See võib mingi hetk muutuda kui kohalikud startupid ja kasvuettevõtted peaksid veel suuremat edu saavutama, aga ei pruugi ja aeg ei ole ka kindel. (ise olen ilmselgelt optimistlik selle koha pealt :P )