ning Olümpicu asemel ongi uus koht loodud, kus kasiinot teha ja adrenaliini üleval hoida
ja aktsia liigub avapäeval üles mis kolinal - no mis on uuel väikeaktsionäril üks sent juurde pakkuda 2 eurise hinna juures. Ja juba omadki sadamast 2 korda suuremat osa. Sõida kohale ja imetle, milles sa nüüd omanik oled.
Eile nägin telekas juba reklaami. On vist aeg taksojuhid ostma panna ? St ehk on parem ostuhetk veel tulemas ja ma ei mõtle ipot :P
SideKick
Kaubamahtudega on neil juba suht tuuga ja nüüd kukub ka Soome alkoturistide number kolinal. Vanalinnas pidi juba peris nukker meeleolu olema.
Nii et kui ma praegu sean sammud Raekoja platsi poole, siis kohalejõudes kuulen ma tuule vihinat ja näen tühjasid toole ja laudasid ning virelevaid teenindajaid? How about ma ei leia isegi vaba kohta kuhu maha istuda?
Aga noh, eks lõukoer Kadõrov ka kohe-kohe hammustab oma toitjal kätt ja kohe-kohe tuleb suur sisekonflikt ja Putin kukub
Reisijate osas on see pigem prognoos, et Soomest kallim alkohol ei too siia enam nii palju alkoturiste.
Pean tunnistama, et ma ei saa aru. Postimees 10.05: 
Soome reisijaid kaotavad laevafirmad loodavad Aasia turistide peale
https://www.err.ee/831253/soome-reisijaid-kaotavad-laevafirmad-loodavad-aasia-turistide-peale
https://www.err.ee/831253/soome-reisijaid-kaotavad-laevafirmad-loodavad-aasia-turistide-peale
Priit Rum
Arutelu aktsia võimaliku hinna üle kogub hoogu https://www.err.ee/831318/analuutikud-tallinna-sadama-ipo-eel-hinnaga-ei-tohi-eksida.
Investor Toomas käis Tallinna Sadamas külas: https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2018/05/12/investor-toomas-raha-ei-ole-elus-koige-tahtsam.
Arutelu aktsia hinna üle kogub hoogu: https://www.err.ee/831318/analuutikud-tallinna-sadama-ipo-eel-hinnaga-ei-tohi-eksida
Arutelu aktsia hinna üle kogub hoogu: https://www.err.ee/831318/analuutikud-tallinna-sadama-ipo-eel-hinnaga-ei-tohi-eksida
IPO hind 1.9.. siis saab iga Olympicu aktsia kaotanud investor hankida sama koguse Tallinna sadama näol ja ruum psühholoogiliseks ülesostmiseks +5% kuni +10% on kenasti laual
Kas Tallinna sadam Eestist väljas pool ka IPOt reklaamib ja kas märkida väljas pool ka saab või on ainult Eesti residentidele, nagu LHV oli? Huvitav kas huvi on sama suur kui LHVga oli?
ReneK.
Kas Tallinna sadam Eestist väljas pool ka IPOt reklaamib ja kas märkida väljas pool ka saab või on ainult Eesti residentidele, nagu LHV oli? Huvitav kas huvi on sama suur kui LHVga oli?
Siis oleks küll päris jamasti kui huvi oleks ainult sama suur kui LHV puhul oli.
Ümberringi vaadates entusiasmi ei ole näha, kusagil 6-7% divikatootluse kandis hakkab veidi suurem huvi tekkima.
madis43ReneK.
Kas Tallinna sadam Eestist väljas pool ka IPOt reklaamib ja kas märkida väljas pool ka saab või on ainult Eesti residentidele, nagu LHV oli? Huvitav kas huvi on sama suur kui LHVga oli?
Siis oleks küll päris jamasti kui huvi oleks ainult sama suur kui LHV puhul oli.
Ümberringi vaadates entusiasmi ei ole näha, kusagil 6-7% divikatootluse kandis hakkab veidi suurem huvi tekkima.
Hmm, miski pärast ma mäletasin, et LHV vastu oli just suur huvi?
Entusiasmi pole muidugi näha, keegi ei julge tunnistada, et tegelt veits huvitab küll :) Mind küll huvitab, aga ei tea veel, kas see ainult huviks jääbki. Ja 25. maini on veel aega ka, eks siis näha ole kui hind on välja hõigatud. Hetkel arvan, et tark ei torma ja ootan kuni aktsiad börsil on..
Täna õhtul on Tallinna Sadam LHV kliendikontoris külas ja neljapäeval Tartus.
15.05.2018 kell 17.30 Investor kohtub: Tallinna Sadam (Tallinnas, LHV kliendikontoris)
17.05.2018 kell 17.30 Investor kohtub: Tallinna Sadam (Tartus, Dorpati konverentsikeskuses)
15.05.2018 kell 17.30 Investor kohtub: Tallinna Sadam (Tallinnas, LHV kliendikontoris)
17.05.2018 kell 17.30 Investor kohtub: Tallinna Sadam (Tartus, Dorpati konverentsikeskuses)
Investeerimisraadioga plaanime samuti Tallinna Sadama külla kutsuda ja juttu teha eesolevast IPOst. Oma küsimused võite saata info[at]investeerimisraadio.ee
http://ekspress.delfi.ee/kuum/minister-simson-pigistab-tallinna-sadama-tuhjaks-nagu-sidruni?id=82096609
Huvitav kirjatükk. Lugemiseks tuleb küll maksta, aga üldisele vaimustusele mingi vastukaal kah.
Huvitav kirjatükk. Lugemiseks tuleb küll maksta, aga üldisele vaimustusele mingi vastukaal kah.
Ekspressi artiklis on selline (ropendav) lause: "Lisaks saabusid masu, täpe ja pupu." :-)
Minister Simson pigistab Tallinna Sadama tühjaks nagu sidruni
 Peagi algava aktsiamüügi rahast lõviosa kulub kohe riigile dividendi maksmiseks.
 Sadama majandustulemused kukkusid mullu.
 Ettevõte on seotud mitme väga kalli ja piinliku kohtuasjaga.
Tallinna Sadama puhaskasum kukkus möödunud aastal kolmandiku võrra. 2016. aastal oli puhaskasum 40 miljonit eurot, mullu 26 miljonit eurot.
See oli päris kõva pauk.
Müügitulud kasvasid kenasti 18 protsendi võrra, kuid ärikasumit tabas sama suur langus. Kasumimarginaalid kahanesid kõigis olulisemates ärivaldkondades. Varade tootlus sulas kolmandiku võrra. Rahavood vähenesid. Sadama mullune aastaaruanne märgib ka EVA ehk majandusliku lisandväärtuse kahanemist.
Needki pole rõõmusõnumid.
Kaubaveo hiilgeajad jäävad pronksiöö eelsesse aega. Õnnelikul 2006. aastal läbis Tallinna Sadamat 41 miljonit tonni kaupa, mullu vaid 19 miljonit.
Täitsa piinlik – eriti, kui arvestada, et Balti merd pidi veetavate kaupade kogused ei kahanenud sel ajavahemikul, vaid paisusid 38 protsendi võrra. Need kaubavood nuumavad konkureerivaid sadamaid Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal.
Balti mere idakalda suuremate sadamate pingereas kukkus Tallinn möödunud aastal üheksandaks. Kehvem tulemus kui Elina Netšajeval Eurovisionil. Aga kümme aastat tagasi oli Tallinn uhkelt kolmas…
Transiidiäri mõõn on suuresti pronksiöö ettekäändel alanud poliitilise kiusu tulemus.
Aga kõigest sellest ei räägita viimase aja uudistes. Põhjus on lihtne: järgmise nädala lõpus algab sadama aktsiate müük rahvale. Oodatud on roosilised teated, mitte sünged faktid.
Kuidas hullutada rahvast
Tallinna Sadamast 30 protsendi suuruse osaluse müümine on Jüri Ratase valitsuse uhkeim erastamisplaan, rõõmusõnum kohalikele investeerimishuvilistele ja ühtlasi katse Tallinna börsile uut hingust sisse puhuda. Pärast kasiinoketi Olympic lahkumiskavatsust on börsil seis õige nutune.
Nii kuulemegi mesijutte. Delfi õpetas eelmisel nädalal: „Tallinna Sadam pakub korralikku dividendi. Kuidas aktsiaid osta?“ Postimees püsis samal lainel: „Sadam lubab korralikku dividendi.“
Sadama finantsjuht Marko Raid lubas nende artiklite aluseks olnud pressikonverentsil, et eesmärk on järgmisel kahel aastal maksta dividendideks vähemalt 30 miljonit eurot ja edaspidi vähemalt 70 protsenti kasumist.
Majandusminister Kadri Simsoni soov oli (või on) veidi suurem. Dokumendis „Riigi peamised eesmärgid seoses osalusega ASis Tallinna Sadam“ väljendab minister soovi, et sadam „seaks eesmärgiks maksta aktsionäridele neto dividende summas 35 miljonit eurot aastas.“ (Neto tähendab puhtalt kätte ehk sealt on maksud juba maha võetud.)
Kuid garanteeritud dividende pole olemas. Nende miljonite lubamise kõrvale käib jutt, et sellises mahus dividende makstakse vaid siis, kui see on võimalik. Ametlik hoiatus kõlab: „Eeltoodu ei võta arvesse mis tahes ühekordseid mõjusid ning sõltub turutingimustest, kasvust ja arenguplaanidest, samuti vajadusest säilitada mõistlik likviidsus.“
Klientide rahulolu näitab sadam kuuepallisüsteemis (mullune tase 4,76 palli). Aastaaruandes tuuakse välja „korrigeeritud kasum“ ehk puhaskasum koos tulumaksuga. Siis on vastavad tulbad joonistel kõrgemad, jättes lugejatele tulemustest kenama mulje.
Sadam vajab lisakapitali? Aga milleks?
Tuleva nädala reedel pannakse müüki kaks portsu väärtpabereid. Esiteks müüb riik osa olemasolevatest aktsiatest. Raha saab müüja ehk riik.
Teiseks pannakse letti uued aktsiad, mille sadam välja laseb. Nende emiteerimisel kasvab firma aktsiakapital 40 protsendi võrra, müügisumma laekub sadamale.
Selliseid kapitalisüste tehakse tavaliselt siis, kui ettevõte vajab laienemiseks lisaraha.
Tallinna Sadama puhul pole aga räägitud ühestki uuest suurest ideest. Jah, kinnisvara arendamine ootab ees, maailmakuulsa Zaha Hadidi arhitektuuribüroolt hangiti Tallinna kesklinna sadamat ümbritsevate maatükkide arendamise kavand. Kuid projekti nimi „Vanasadam 2030+“ näitab, millistest ajahorisondist käib jutt.
Söeterminali riismed
Varasemad suured ideed on üksteise järel seebimullidena lõhkenud. Saaremaa süvasadam osutus naljanumbriks. Avamise ajal räägiti, et seda külastab aastas 30–40 ristluslaeva, kuid tänavu oodatakse sinna vaid 9 alust. Isegi hästi – kaks suve tagasi käis Saaremaal üksnes kaks ristluslaeva.
Tunamullu hinnatigi Saaremaa sadama väärtus kümme korda alla.
Samamoodi vaadati üle hiigelkalli söeterminali väärtus, mis jäi pärast pronksiööd tühjaks ja läks mullu lõpuks pankrotti. Pankrotihaldurid andsid sadamale tagasi teed, raudteed, ladustamisalad, konveiersüsteemi, laadimisseadmed, elektri- ja veevõrgu ning palju muud. Talvel pani sadam söeterminali ala müüki, kuid ei saanud ühtegi pakkumist. Seejärel müüdi oksjonil maha seadmed ja rajatised. Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro teatas Ekspressile, et läbirääkimised võitjaga alles käivad ja „enne lepingu sõlmimist me ei saa täpsemaid detaile avaldada“. Väidetavalt viiakse kogu kupatus Lätti.
Veel vussi läinud asju
Hiinlastega konteineräri tegemisest ei tulnud midagi välja, sest Aasias partneriks valitud Ningbo sadam polnud kauba omanik ega vedaja. Lisaks saabusid masu, täpe ja pupu. Vaid Tartu linn sai Ningbo kujul endale ühe nn partnerlinna juurde ja sadama juhtkonnale jäid mälestuseks hiinakeelsed nimekaardid, mida nad lasid teha. Aga ärksad eestlased jõudsid juba muretseda, et konteineritega täidetud autod hakkavad ummistama meie põhimaanteid.
2011. aastal konteinerterminali laiendamiseks välja valitud Vene firma Rail Garant osutus samuti pettumuseks, kuigi peamine konkurent Transiidikeskus hoiatas, et tegemist on kahtlase ettevõttega.
Suure hurraaga ostetud jäälõhkuja Botnica pole juba mitu suve tööd leidnud – naftaplatvormide teenindamine Kara meres kukkus ära, kui nafta hind hakkas langema ning Euroopa Liit ja USA kuulutasid Venemaale sanktsioonid. Küll aga peab sadam töö puudumise tõttu alla hindama jäämurdja väärtust: mullu kahanes sadama tulu seetõttu peaaegu kuue miljoni euro võrra.
Nagu tuntud skeemis: värske rahaga tasutakse varasem võlg
Uhketest arendusplaanidest vaikimine ei tähenda, et aktsiamüügist saadav raha jääb sadama pangaarvele kopitama. Ei, see kulub kohe ära.
Nimelt pigistab minister Simson enne sadama börsilejõudmist firma tühjaks nagu sidruni. Ta kavatseb ettevõttest dividendina välja võtta koguni 105 miljonit eurot. Sellele lisandub veel tulumaks ligikaudu 26 miljonit eurot.
Riigi rahanälja leevendamiseks kulubki suur osa rahast, mida uued investorid aktsiate eest maksavad.
Seda kinnitab ka möödunud nädalal sadama veebiküljele pandud teade „Tallinna sadam teatab kavatsusest noteerida aktsiad Nasdaq Tallinna börsil“.
Sadam hoiab teavet kinni
Sadama börsile viimise üks kummalisemaid eesmärke on läbipaistvuse suurendamine – seda ei keelanud teha keegi ka praegu, kui sadam oli riigi omanduses.
Juhtus aga vastupidi. Sadama veebiküljel pole enam alajaotust finantsinfo ja statistika. Varem sadam seda teavet ei varjanud (või ei häbenenud).
Kui sadamat kamandasid veel Ain Kaljurand ja Allan Kiil, koostati strateegia aastateks 2013–2020. Too paber oli kõigile kättesaadav ja sisaldas konkreetseid mõõdikuid: kui palju peab ühel või teisel aastal liikuma kaupa ja reisijaid, kui suurt kasumit ja dividendi oodatakse.
Detsembris 2016 võttis sadama nõukogu vastu uue strateegia, kus eesmärgid on märksa madalamad. 2021. aastaks peaks kaubavoo maht stabiliseeruma 21 miljoni tonni juures (Kaljurannalt-Kiililt sooviti 2020. aastaks 43 miljonit). Uue strateegia kohta ilmus lühike uudis sadama veebiküljel. Seal on üleval strateegilised eesmärgid, kuid arvulised sihid pole enam avalikkusele kättesaadavad.
Alkoholiaktsiis ja sadamaäri võlud
Eelnev ei tähenda, nagu oleks sadam omadega täiesti läbi. Ei, see on täiesti toimiv, kasumit tootev ettevõte.
Transiidiäri kuivab küll kokku, kuid seda korvab reisijate arvu kasv. Reisijate arv suureneb veidi kiiremini, kui eelmainitud strateegias 2013–2020 arvati. Aga vahe pole väga suur, vaid kolm protsenti (mullu läbis sadamat 10,56 miljonit reisijat).
Kuid siingi peitub oht. Riik loodab ühe käega sadamast suurt tulu teenida, ent teise käega tõstis alkoholiaktsiisi, mis peletab eemale vodkaturiste.
Õnneks käivad ristluslaevad Tallinnas tihedamini kui eales varem. Mullu külastas sadamat 316 ristluslaeva. Tänavu oodatakse 341 alust.
Uue tuluallikana lisandus tunamullu parvlaevaliiklus mandri ja suursaarte vahel. Kuid tolle äri kasumimarginaal on peaaegu kaks korda väiksem kui tavapärasel sadamabisnisel.
Dividendiallikana on sadam suurepärane. Viimase viie aastaga maksis ettevõte riigile 182 miljonit eurot dividende (keskmiselt üle 35 miljoni euro aastas). Seda arvestades on finantsdirektor Raidi jutt 30 miljoni euro suurusest aastadividendist või minister Simsoni soov 35 miljonist eurost igati asjakohane.
Mitu vägevat rahanõuet
Värske aastaaruanne ütleb, et sadam on seotud mitme kohtuasjaga. Näiteks esitati mullu sügisel sadama tütarfirmade TS Laevad ja TS Shipping vastu „konfidentsiaalse teabe põhjendamatu kasutamise tõttu“ 28 miljoni euro suurune kahjutasunõue. Nõude taga on Vjatšeslav Leedo, kellelt riik ja sadam parvlaevaäri üle lõid. Sadam eitab oma süüd ja on kohtuvõidus nii kindel, et ei moodustanud selle katteks isegi vastavat eraldist.
Küll aga pani sadam 300 000 eurot kõrvale seoses teise vaidlusega, kus sadama pikaajaline klient Transiidikeskus nõudis kaubamahtude vähenemise tõttu koostöölepingute teatavate punktide tühistamist. Transiidikeskus pidi nende kohaselt maksma sadamale kaubatasu vähemalt 1,6 miljonit eurot aastas.
Lisaks on sadamal pooleli kohtuasi eksdirektor Allan Kiiliga, kes altkäemaksuafääri sattudes astus ise juhatusest tagasi, kuid ei saanud lubatud konkurentsikeelu tasu.
Poliitiline bisnis ei kao kuhugi
Börsile viimine ei taga iseenesest korruptsiooni puudumist. Näiteks Eesti tuntuim korruptsioonijuhtum – mäletate veel maadevahetuse afääri? – toimus börsifirma Merko äri huvides.
Samuti pole õigus neil, kes usuvad, et pärast börsile minekut pole Tallinna Sadam enam poliitiline ettevõte. On ikka. Aktsionäride koosolekut ei saa tõesti enam korraldada majandusministri kabinetis, kuid kang on endiselt tema pihus, sest riigile jääb 70 protsenti aktsiatest.
Praegune olukord, kus sadama nõukogu eesotsas vandeadvokaat Aare Targaga koosneb parteitutest tegelastest, on pigem erandlik. Riigil on alati võimalus nad parteisõduritega asendada. Näiteks teises börsiettevõttes Tallinna Vesi esindavad Tallinna linna kolm meest, kellest kaks on ustavad keskerakondlased.
Simson võib nii võita kui ka kaotada
Riiklikud ootused on seoses aktsiamüügiga suured. Sadama peadirektor Valdo Kalm vastas möödunud nädalal Postimehe küsimusele, kas ta kavatseb ise aktsiaid osta: „Olen selle ettevõtte fänn ja ma kindlasti märgin aktsiaid.“
Müügi eest vastutav minister Kadri Simson võib sadama börsile viimisest palju võita, kuid ka valusalt kaotada.
Ta võidab siis, kui huvi aktsia vastu osutub suureks ja aktsia hind hakkab korralikult kosuma. Siis on aktsionärid rahul ja need, kes ei soetanud aktsiaid, tunnevad pettumust või isegi kadedust.
Kui aga huvi on leige või aktsia osutub liiga kalliks, võib see Simsoni positsiooni hoopis õõnestada.
Samamoodi juhtub, kui aktsia hind peaks väga kiiresti kosuma – siis algavad süüdistused, et Simson kinkis aktsiad ära.
- PISITEKST -
● Tallinna Sadamast 30 protsendi suuruse osaluse müümine on Jüri Ratase valitsuse uhkeim erastamisplaan, rõõmusõnum kohalikele investeerimishuvilistele ja ühtlasi katse Tallinna börsile uut hingust sisse puhuda.
● Praegune olukord, kus sadama nõukogu eesotsas vandeadvokaat Aare Targaga koosneb parteitutest tegelastest, on pigem erandlik. Riigil on alati võimalus nad parteisõduritega asendada.
 Peagi algava aktsiamüügi rahast lõviosa kulub kohe riigile dividendi maksmiseks.
 Sadama majandustulemused kukkusid mullu.
 Ettevõte on seotud mitme väga kalli ja piinliku kohtuasjaga.
Tallinna Sadama puhaskasum kukkus möödunud aastal kolmandiku võrra. 2016. aastal oli puhaskasum 40 miljonit eurot, mullu 26 miljonit eurot.
See oli päris kõva pauk.
Müügitulud kasvasid kenasti 18 protsendi võrra, kuid ärikasumit tabas sama suur langus. Kasumimarginaalid kahanesid kõigis olulisemates ärivaldkondades. Varade tootlus sulas kolmandiku võrra. Rahavood vähenesid. Sadama mullune aastaaruanne märgib ka EVA ehk majandusliku lisandväärtuse kahanemist.
Needki pole rõõmusõnumid.
Kaubaveo hiilgeajad jäävad pronksiöö eelsesse aega. Õnnelikul 2006. aastal läbis Tallinna Sadamat 41 miljonit tonni kaupa, mullu vaid 19 miljonit.
Täitsa piinlik – eriti, kui arvestada, et Balti merd pidi veetavate kaupade kogused ei kahanenud sel ajavahemikul, vaid paisusid 38 protsendi võrra. Need kaubavood nuumavad konkureerivaid sadamaid Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal.
Balti mere idakalda suuremate sadamate pingereas kukkus Tallinn möödunud aastal üheksandaks. Kehvem tulemus kui Elina Netšajeval Eurovisionil. Aga kümme aastat tagasi oli Tallinn uhkelt kolmas…
Transiidiäri mõõn on suuresti pronksiöö ettekäändel alanud poliitilise kiusu tulemus.
Aga kõigest sellest ei räägita viimase aja uudistes. Põhjus on lihtne: järgmise nädala lõpus algab sadama aktsiate müük rahvale. Oodatud on roosilised teated, mitte sünged faktid.
Kuidas hullutada rahvast
Tallinna Sadamast 30 protsendi suuruse osaluse müümine on Jüri Ratase valitsuse uhkeim erastamisplaan, rõõmusõnum kohalikele investeerimishuvilistele ja ühtlasi katse Tallinna börsile uut hingust sisse puhuda. Pärast kasiinoketi Olympic lahkumiskavatsust on börsil seis õige nutune.
Nii kuulemegi mesijutte. Delfi õpetas eelmisel nädalal: „Tallinna Sadam pakub korralikku dividendi. Kuidas aktsiaid osta?“ Postimees püsis samal lainel: „Sadam lubab korralikku dividendi.“
Sadama finantsjuht Marko Raid lubas nende artiklite aluseks olnud pressikonverentsil, et eesmärk on järgmisel kahel aastal maksta dividendideks vähemalt 30 miljonit eurot ja edaspidi vähemalt 70 protsenti kasumist.
Majandusminister Kadri Simsoni soov oli (või on) veidi suurem. Dokumendis „Riigi peamised eesmärgid seoses osalusega ASis Tallinna Sadam“ väljendab minister soovi, et sadam „seaks eesmärgiks maksta aktsionäridele neto dividende summas 35 miljonit eurot aastas.“ (Neto tähendab puhtalt kätte ehk sealt on maksud juba maha võetud.)
Kuid garanteeritud dividende pole olemas. Nende miljonite lubamise kõrvale käib jutt, et sellises mahus dividende makstakse vaid siis, kui see on võimalik. Ametlik hoiatus kõlab: „Eeltoodu ei võta arvesse mis tahes ühekordseid mõjusid ning sõltub turutingimustest, kasvust ja arenguplaanidest, samuti vajadusest säilitada mõistlik likviidsus.“
Klientide rahulolu näitab sadam kuuepallisüsteemis (mullune tase 4,76 palli). Aastaaruandes tuuakse välja „korrigeeritud kasum“ ehk puhaskasum koos tulumaksuga. Siis on vastavad tulbad joonistel kõrgemad, jättes lugejatele tulemustest kenama mulje.
Sadam vajab lisakapitali? Aga milleks?
Tuleva nädala reedel pannakse müüki kaks portsu väärtpabereid. Esiteks müüb riik osa olemasolevatest aktsiatest. Raha saab müüja ehk riik.
Teiseks pannakse letti uued aktsiad, mille sadam välja laseb. Nende emiteerimisel kasvab firma aktsiakapital 40 protsendi võrra, müügisumma laekub sadamale.
Selliseid kapitalisüste tehakse tavaliselt siis, kui ettevõte vajab laienemiseks lisaraha.
Tallinna Sadama puhul pole aga räägitud ühestki uuest suurest ideest. Jah, kinnisvara arendamine ootab ees, maailmakuulsa Zaha Hadidi arhitektuuribüroolt hangiti Tallinna kesklinna sadamat ümbritsevate maatükkide arendamise kavand. Kuid projekti nimi „Vanasadam 2030+“ näitab, millistest ajahorisondist käib jutt.
Söeterminali riismed
Varasemad suured ideed on üksteise järel seebimullidena lõhkenud. Saaremaa süvasadam osutus naljanumbriks. Avamise ajal räägiti, et seda külastab aastas 30–40 ristluslaeva, kuid tänavu oodatakse sinna vaid 9 alust. Isegi hästi – kaks suve tagasi käis Saaremaal üksnes kaks ristluslaeva.
Tunamullu hinnatigi Saaremaa sadama väärtus kümme korda alla.
Samamoodi vaadati üle hiigelkalli söeterminali väärtus, mis jäi pärast pronksiööd tühjaks ja läks mullu lõpuks pankrotti. Pankrotihaldurid andsid sadamale tagasi teed, raudteed, ladustamisalad, konveiersüsteemi, laadimisseadmed, elektri- ja veevõrgu ning palju muud. Talvel pani sadam söeterminali ala müüki, kuid ei saanud ühtegi pakkumist. Seejärel müüdi oksjonil maha seadmed ja rajatised. Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro teatas Ekspressile, et läbirääkimised võitjaga alles käivad ja „enne lepingu sõlmimist me ei saa täpsemaid detaile avaldada“. Väidetavalt viiakse kogu kupatus Lätti.
Veel vussi läinud asju
Hiinlastega konteineräri tegemisest ei tulnud midagi välja, sest Aasias partneriks valitud Ningbo sadam polnud kauba omanik ega vedaja. Lisaks saabusid masu, täpe ja pupu. Vaid Tartu linn sai Ningbo kujul endale ühe nn partnerlinna juurde ja sadama juhtkonnale jäid mälestuseks hiinakeelsed nimekaardid, mida nad lasid teha. Aga ärksad eestlased jõudsid juba muretseda, et konteineritega täidetud autod hakkavad ummistama meie põhimaanteid.
2011. aastal konteinerterminali laiendamiseks välja valitud Vene firma Rail Garant osutus samuti pettumuseks, kuigi peamine konkurent Transiidikeskus hoiatas, et tegemist on kahtlase ettevõttega.
Suure hurraaga ostetud jäälõhkuja Botnica pole juba mitu suve tööd leidnud – naftaplatvormide teenindamine Kara meres kukkus ära, kui nafta hind hakkas langema ning Euroopa Liit ja USA kuulutasid Venemaale sanktsioonid. Küll aga peab sadam töö puudumise tõttu alla hindama jäämurdja väärtust: mullu kahanes sadama tulu seetõttu peaaegu kuue miljoni euro võrra.
Nagu tuntud skeemis: värske rahaga tasutakse varasem võlg
Uhketest arendusplaanidest vaikimine ei tähenda, et aktsiamüügist saadav raha jääb sadama pangaarvele kopitama. Ei, see kulub kohe ära.
Nimelt pigistab minister Simson enne sadama börsilejõudmist firma tühjaks nagu sidruni. Ta kavatseb ettevõttest dividendina välja võtta koguni 105 miljonit eurot. Sellele lisandub veel tulumaks ligikaudu 26 miljonit eurot.
Riigi rahanälja leevendamiseks kulubki suur osa rahast, mida uued investorid aktsiate eest maksavad.
Seda kinnitab ka möödunud nädalal sadama veebiküljele pandud teade „Tallinna sadam teatab kavatsusest noteerida aktsiad Nasdaq Tallinna börsil“.
Sadam hoiab teavet kinni
Sadama börsile viimise üks kummalisemaid eesmärke on läbipaistvuse suurendamine – seda ei keelanud teha keegi ka praegu, kui sadam oli riigi omanduses.
Juhtus aga vastupidi. Sadama veebiküljel pole enam alajaotust finantsinfo ja statistika. Varem sadam seda teavet ei varjanud (või ei häbenenud).
Kui sadamat kamandasid veel Ain Kaljurand ja Allan Kiil, koostati strateegia aastateks 2013–2020. Too paber oli kõigile kättesaadav ja sisaldas konkreetseid mõõdikuid: kui palju peab ühel või teisel aastal liikuma kaupa ja reisijaid, kui suurt kasumit ja dividendi oodatakse.
Detsembris 2016 võttis sadama nõukogu vastu uue strateegia, kus eesmärgid on märksa madalamad. 2021. aastaks peaks kaubavoo maht stabiliseeruma 21 miljoni tonni juures (Kaljurannalt-Kiililt sooviti 2020. aastaks 43 miljonit). Uue strateegia kohta ilmus lühike uudis sadama veebiküljel. Seal on üleval strateegilised eesmärgid, kuid arvulised sihid pole enam avalikkusele kättesaadavad.
Alkoholiaktsiis ja sadamaäri võlud
Eelnev ei tähenda, nagu oleks sadam omadega täiesti läbi. Ei, see on täiesti toimiv, kasumit tootev ettevõte.
Transiidiäri kuivab küll kokku, kuid seda korvab reisijate arvu kasv. Reisijate arv suureneb veidi kiiremini, kui eelmainitud strateegias 2013–2020 arvati. Aga vahe pole väga suur, vaid kolm protsenti (mullu läbis sadamat 10,56 miljonit reisijat).
Kuid siingi peitub oht. Riik loodab ühe käega sadamast suurt tulu teenida, ent teise käega tõstis alkoholiaktsiisi, mis peletab eemale vodkaturiste.
Õnneks käivad ristluslaevad Tallinnas tihedamini kui eales varem. Mullu külastas sadamat 316 ristluslaeva. Tänavu oodatakse 341 alust.
Uue tuluallikana lisandus tunamullu parvlaevaliiklus mandri ja suursaarte vahel. Kuid tolle äri kasumimarginaal on peaaegu kaks korda väiksem kui tavapärasel sadamabisnisel.
Dividendiallikana on sadam suurepärane. Viimase viie aastaga maksis ettevõte riigile 182 miljonit eurot dividende (keskmiselt üle 35 miljoni euro aastas). Seda arvestades on finantsdirektor Raidi jutt 30 miljoni euro suurusest aastadividendist või minister Simsoni soov 35 miljonist eurost igati asjakohane.
Mitu vägevat rahanõuet
Värske aastaaruanne ütleb, et sadam on seotud mitme kohtuasjaga. Näiteks esitati mullu sügisel sadama tütarfirmade TS Laevad ja TS Shipping vastu „konfidentsiaalse teabe põhjendamatu kasutamise tõttu“ 28 miljoni euro suurune kahjutasunõue. Nõude taga on Vjatšeslav Leedo, kellelt riik ja sadam parvlaevaäri üle lõid. Sadam eitab oma süüd ja on kohtuvõidus nii kindel, et ei moodustanud selle katteks isegi vastavat eraldist.
Küll aga pani sadam 300 000 eurot kõrvale seoses teise vaidlusega, kus sadama pikaajaline klient Transiidikeskus nõudis kaubamahtude vähenemise tõttu koostöölepingute teatavate punktide tühistamist. Transiidikeskus pidi nende kohaselt maksma sadamale kaubatasu vähemalt 1,6 miljonit eurot aastas.
Lisaks on sadamal pooleli kohtuasi eksdirektor Allan Kiiliga, kes altkäemaksuafääri sattudes astus ise juhatusest tagasi, kuid ei saanud lubatud konkurentsikeelu tasu.
Poliitiline bisnis ei kao kuhugi
Börsile viimine ei taga iseenesest korruptsiooni puudumist. Näiteks Eesti tuntuim korruptsioonijuhtum – mäletate veel maadevahetuse afääri? – toimus börsifirma Merko äri huvides.
Samuti pole õigus neil, kes usuvad, et pärast börsile minekut pole Tallinna Sadam enam poliitiline ettevõte. On ikka. Aktsionäride koosolekut ei saa tõesti enam korraldada majandusministri kabinetis, kuid kang on endiselt tema pihus, sest riigile jääb 70 protsenti aktsiatest.
Praegune olukord, kus sadama nõukogu eesotsas vandeadvokaat Aare Targaga koosneb parteitutest tegelastest, on pigem erandlik. Riigil on alati võimalus nad parteisõduritega asendada. Näiteks teises börsiettevõttes Tallinna Vesi esindavad Tallinna linna kolm meest, kellest kaks on ustavad keskerakondlased.
Simson võib nii võita kui ka kaotada
Riiklikud ootused on seoses aktsiamüügiga suured. Sadama peadirektor Valdo Kalm vastas möödunud nädalal Postimehe küsimusele, kas ta kavatseb ise aktsiaid osta: „Olen selle ettevõtte fänn ja ma kindlasti märgin aktsiaid.“
Müügi eest vastutav minister Kadri Simson võib sadama börsile viimisest palju võita, kuid ka valusalt kaotada.
Ta võidab siis, kui huvi aktsia vastu osutub suureks ja aktsia hind hakkab korralikult kosuma. Siis on aktsionärid rahul ja need, kes ei soetanud aktsiaid, tunnevad pettumust või isegi kadedust.
Kui aga huvi on leige või aktsia osutub liiga kalliks, võib see Simsoni positsiooni hoopis õõnestada.
Samamoodi juhtub, kui aktsia hind peaks väga kiiresti kosuma – siis algavad süüdistused, et Simson kinkis aktsiad ära.
- PISITEKST -
● Tallinna Sadamast 30 protsendi suuruse osaluse müümine on Jüri Ratase valitsuse uhkeim erastamisplaan, rõõmusõnum kohalikele investeerimishuvilistele ja ühtlasi katse Tallinna börsile uut hingust sisse puhuda.
● Praegune olukord, kus sadama nõukogu eesotsas vandeadvokaat Aare Targaga koosneb parteitutest tegelastest, on pigem erandlik. Riigil on alati võimalus nad parteisõduritega asendada.
Oot, kus see üldine vaimustus on? 6% div yield ei ole ka mingi vaimustumise koht. See on koht, kus öelda, et OK, otseselt täiesti õudne ei ole.
Saan aru, et üldiselt ei ole ilus täistekste lehtedest siia postitada, kuid kuna Tallinna Sadam on hetkel kõrgendatud avaliku huvi objekt, IPO tõttu, siis võiks kõik informatsioon kõigile osapooltele üheselt kättesaadav olla. Seega palun LHVl seekord artikkel täismahus alles jätta.