Minuarust on korduvalt räägitud oma valdkonna spetside poolt, et tarbijate tavaolmest ei tulegi piisavalt “kvaliteetset jäätmetooret”, isegi kui me kõik 100% ära sorteeriks ja lõhnaseebiga läbi keedaks. Lihtsalt liiga kirju on see pilt, liiga palju komposiitpakendeid, liiga palju erinevat plasti läbisegi. Palju sellist kraami mis ei sobi nagunii toormeks, ükskõik kui hästi see eraldi sorditud on. Tootjad vajavad hiigelsuures koguses võimalikult ühesugust materjali. Seda olmetarbijalt ei tule, ükskõik kui hoolas ta on.
9 Likes
To: netcat
See tarbijate poolt hoolsalt puhtaks pestud pakendi- ja plastmassijäätme edasi käitlemise esimene reegel peaks olema see, et neid ei pressitaks prügiautos kokku. Et pakendid oleks võimalikult terved.
Teine reegel, et see jääde satuks seejärel sorteerimislindile, kus hoolsad ja oskuslikud inimkäed selle kõik ära sordivad, automaadid ei saa sortimisega tõenäoliselt hakkama.
Näiteks igasugused piima- ja jogurtipakendid tuleks välja korjata, ma ei kujuta ette mismoodi seda papi-kile kraami saaks taaskasutada.
Isegi pakendiks olevatel kilematerjalidel on väga erinevad omadused ja olen kuulnud spetsialiste rääkimast, et erinevaid puhtaks pestud kilepakendeid ei tohi omavahel segada, et seda segu hiljem saaks sulatada ja sealt mingit uut plastmasstoodet teha.
Mul on näiteks mahult need piimapakid ja erinevad plastmass- või kilepakendid põhiline maht prügist, lisaks veel vanad ajalehed ja postkasti saabuvad igasugused reklaamid. Viimased on omavahel kleeplintidega kokku kleebitud.
Ajalehti ja reklaame ahjus ei põleta, sest need sageli ei põle, aga olmepaber, papist munakarbid ja muu säärane kraam läheb kohapeal põletamisele.
Tüüpiline. Eurokraadid mõtlevad välja eesmärgi “taaskasutame kõike” ja ignoreerivad täielikult reaalsust, mis seab piirangud sellele, mida üldse on mõistlik/võimalik püüda taaskasutada.
Nagu seltsimees ülalpool ütleb: juustutehas pandi püsti ilma huvi tundmata, kuskohast piima saadakse. Siis saadetakse rannakalurite juurde külvivolinik käsuga “piim olgu olla”. Kui külarahvas siis seletada püüab, et need paar lehma, kes siin rannakarjamaal ennast suudavad ära toita, annavad parasjagu nii palju et omadele kohvivalguseks jätkub, kõlab vastuseks “mis, kas teile ei meeldi nõukogude võim?!”
8 Likes
Uudisväljend - pärtlisse keerama.
Liivalaia tramm keeraks kogu Tallinna kesklinna liikluse täielikult pärtlisse!
14 Likes
Supervinguja Vene äri läks karjerismi nimel tuksi.
Eelmise postituse lisaks - nii amoraalne tüüp võib muidugi Tallinna Lasnamäele maha müüa: Tallinna järgmise linnapea Peeter Raudsepa plaanile ajada äri inimestega, kes seni harjunud käsi lööma venelastega, tõmbas kriipsu peale linnapeakandidaadiks saamine.
Seetõttu asus ta kibekiirelt oma osalusi teiste nimele kirjutama. Ühel puhul see õnnestuski. Teises ettevõttes on Peeter Raudsepp aga tänini ametlikult osanik, kuigi ta ütleb, et on juba alustanud osalusest loobumist ning tegu on formaalsusega.
„Neid kandeid pole tehtud lihtsalt. See ei ole tegevust alustanud ja kuivõrd ei alustanud, soovisin äripartnerile palju edu, et tee seda edasi, mul aega enam ei ole,“ sõnab Raudsepp
Raudsepp läheb sabinasse
Raudsepa osalusel asutati eelmise kahe aasta jooksul kaks ettevõtet: Niles Organic Group OÜ ja Extrafert OÜ.
Kui esimesest kuulub Raudsepale 15 protsenti, siis teisest kuulus kuni möödunud nädala alguseni suisa pool – sellest osalusest ongi Raudsepp loobunud. Tulevane linnapea ise kirjeldab Õhtulehele, et need on seotud plaaniga asuda „arendama üht tehnoloogiat“.
Küsimusest, mis tehnoloogia see on, ilmselgelt kohkunud Raudsepp selgitab Õhtulehele: „See on üks rohetehnoloogiate valdkonda minev asi ja tegemist on väetiste, vabandust, orgaaniliste väetiste mehaanilise granuleerimise tehnoloogia arendamisega.“
1 Like
Reffide majanduses esilekutsud superfopaade kritiseerimine on vingumine. Nojah…
4 Likes
Ma ei saa aru, milles probleem?
Sisuliselt midagi tegema hakkava OÜ omamine on Eestis nüüd häbiasi? Kõik peaks kas OÜ-tama, uuemal ajal MTÜ-tama, või siis riigi nisa otsas istuma?
Ma saan aru, et viimane Venemaaga seotud äri oli 2018. Praegu ta loobub osalustest, kuna ta ei tegele enam nende asjadega aktiivselt ja hakkab hoopis poliitikuks. Minu arvates nii ärimehena kui ka poliitikuna on see just kõige austusväärsem käitumine - ei ole passiivselt kellegi teise äris, ning vabastab ka end poliitiliste hüvede kahtlustustest oma äride suhtes.
7 Likes
Mul on küll hea meel selle üle mis ´Tallinnas on pärast valimisi toimunud. Ma saan jälle aru, mida abilinnapead ja ametite juhid räägivad. Kõik oleks nagu mingist nõidusunest ärganud. Inimesed räägivad mõistlikku juttu kuhugi on kadunud sõgedad kliimahullud ja ratta entusiastide pröökamine , lihtsalt uskumatu.
Ainult riigi tasandil jätkub napakuste peale vool ja jaburduste tootmine Made by Kliimaministeerium.
Tallinnlase ja valijana olen valimiste superrahul.
20 Likes
Kusagil fb gruppides neid rohehulle ja lamemaalasi liigub. Alles oli kutse plakatitega Liivalaia tn liikluse tuksikeeramise toetuseks nv protest korraldada.
3 Likes
jagan arvamust.
3 Likes
2 abilinnapead ei kuulugi parteidesse - huvitav.
Latt on päris madal, kui valija on rahul sellega, et nende esindajad ei tee midagi.
SMDH
Kui nad midagi teeksid - teeksid näiteks Liivalaiast trammitee ja seal enam autoga sõita ei saaks - siis on tõesti parem kui nad mitte midagi ei teeks. Absoluutselt mitte midagi.
7 Likes
Mis mõttes ei tee? Teevad oma igapäevast tööd, mida neilt oodatakse.
Lükkavad lund, puhastavad tänavaid, niidavad muru , korjavad prügi kokku.
Loodetavasti hakkavad menetlema ka uuesti planeeringuid , ehituslubasid ja kasutuslubasid. Mille btw, sm. sotsialist Madle Lippus põhimõtteliselt täiesti seiskas.
Lõpetavad tänavate puhtast õelusest kitsaks ehitamise ja nende värdjalike postide ja lillepottide toppimise ristmikele, et liiklust takistada.
Ütlesin juba ennem, et täna jääda ajalukku hea linnapeana Tallinnas ei pea väga palju tegema. Lihtsalt lõpetatakse inimeste halduskius ja lõputu takistamine ja terroriseerimine kõikvõimaliku bürokraatliku bläustiga.
Pärast mida saab Linn jälle areneda.
11 Likes
On kummaline, kuidas sotsid ja refid iroonitsevad, et uus linnavalitsus on “muru niitmise ja lume lükkamise” linnavalitsus. Nad ise ei saanud sellega hakkama või jätsid ideoloogilistel põhjustel tegemata. Ökohullud välja jätta, siis valdav osa inimestest seda ootavadki, et linn tegeleks heakorraga. Inimesi ei taha näha linnas vohamas rakvere raibet.
Ise nad ajasid lati nii madalale, et inimeste rahuloluks piisab elementaarsete asjade tegemisest. Möönan, et see on kummaline.
13 Likes
rant
nagu mida juttu lihtsalt, et autojuhte kiusatakse ja liiklust takistatakse?!?! disclaimer: ma olen ise täiesti paduautope** ja ei salli rattaterroriste - eriti neid kes ei kasuta teid mis neile ehitatud.
ummikud? kulla mehed kas te olete vähemalt üks kord elus sõitnud autoga suuremas linnas kui Tallinn?? see siin on taskusuurune linn. see, mida teie nimetate ummikuks, on mujal maailmas “liikuv liiklus”. mingi teid ehitatakse ümber ja see on mure? sa jõuad summa summarum täpselt samal ajal koju. sinu keskmine kiirus linnas on nagunii naeruväärne, vahet pole kas sul on 1 või 2 rida.
aja oma rasvunud tagumik diivanilt üles ja planeeri oma elu. ma tean nüüd tuleb mingi vend kes ütleb kuidas ta ei suuda 10 min poodi jalutada ja siis 2 kilekotti koju tuua kuna oi muret - tal on 5 last, 2 naist ja 1 kass ja kindlasti on vaja just täna õhtul külmkapp täis osta. sinu s*tt logistika ei ole linna planeerimise probleem.
ainukesed vennad kes kiusavad autojuhte on teised autojuhid. kui ma liigun kell 5 ja vaatan seda liiklust kus vennad signaalitavad, närveerivad, ei lase teisi vahele, sõidavad punastega risti kinni – peeglist leiad autoliikluse peavalude süüdlase…
täiesti pekkis on mul lugeda ikka seda hala kuidas liivalaia ummik on mingi kõige suurem mure. see mingi mõni kilomeeter teed. peak delirium…
ma lausa huviga ootan kui uus linnavalitsus tuleb välja oma võidukate kommentaaridega kuidas nad on teinud autoliikluse paremaks linnas samal ajal kui kõik istuvad ikka samamoodi sama kaua samades ummikutes.
/rant
6 Likes
Kõnniteede lumest puhastamise linna ülesandeks võtmise otsuse tegi just Ossinovski linnavalitsus. Kõlvart on kogu aeg seletanud, et seda pole võimalik teha (ja ega Lasnamäelt sellega hääli juurde ei saa ka). Kui Isamaa nüüd paari aasta jooksul ei lase asja tagasi keerata, siis vast uus kord kinnistub ja seda saab olema raskem muuta.
Esimene loogiline ja tõsiseltvõetav hinnang Tallinna võimalikule uuele trammiliinile.
Tramm tasub end ära ainult seal, kus igapäevane korduv liikumine toimub pikal distantsil.
Liivalaia on hea näide sellest, kuidas tugev lokaalsete liikumiste hulk võib jätta eksliku mulje. Inimesed liiguvad seal tõepoolest palju: minnakse jalgsi tööle, kooli, poodi, sõidetakse mõni peatus või tehakse ümberistumisi. Kuid need lühikesed liikumised ei moodusta mitmekilomeetrist pidevat liikumisvoogu, millele tramm peaks toetuma. Liivalaiale kavandatud trammiliin ei suudaks tagada vajalikku pikamaavoogu, sest see ei ühendaks omavahel kaugemaid linnaosi.
Pelgurannas on olukord seevastu teistsugune. Puhangu ja Madala tänava koridoris tekib iga päev selgelt mõõdetav, tugev ja korduv pikipidine liiklusvoog. Piirkonna bussid veavad iga päev ligikaudu 6000 reisijat. Kui elamistihedus on ligi 10 000 inimest ruutkilomeetri kohta ja töökohti on alla 1000, tekib klassikaline pendelvoog: hommikuti suundutakse massiliselt kesklinna ja õhtuti tagasi. See ei ole potentsiaalne, vaid juba realiseerunud nõudlus – just selline, mille alusel valitakse sobiv transpordisüsteem.
Trammi kasuks räägib ka asjaolu, et kavandatav liin haakub Balti jaama juures olemasoleva trammivõrguga. Sealt edasi on oluliste transpordisõlmedeni vähem kui kaks kilomeetrit, samas läbivad bussid 35 ja 40 kesklinna jõudmiseks ligi viis kilomeetrit. Kui osa reisijatevoost saab bussiliiklusest üle viia trammile, vabaneb märkimisväärne bussimaht liinidele, kus seda rohkem vaja on.
Seetõttu ei ole tramm Põhja-Tallinnas linnaruumiline ilu, vaid selgelt tuvastatud vajadus. Rööbastranspordi eelis on omaette koridor, mis tagab stabiilse kiiruse ja regulaarsuse sõltumata autoliikluse koormusest. See on ainus võimalus tagada piirkonnale usaldusväärne ja prognoositav ühistransport olukorras, kus nõudlus on suur, voog kasvab ja taristu laiendamise võimalused on oluliselt piiratud.
Aruteludes on esile kerkinud kolm võimalikku trassivarianti: Putukaväila koridor, Puhangu tänav ja Pelguranna tänava ringvariant. Liiklusvoo seisukohalt on kõik kolm varianti üsna sarnased, sest voog tekib kogu Pelguranna ja kesklinna vahelise liikumise tulemusena.
Putukaväila koridor on tõenäoliselt tehniliselt kõige sobivam: see on laiem, maa-aluseid kommunikatsioone on hinnanguliselt vähem ja piirkonna planeering võimaldab rajada ka trammijuhtide töökorralduseks vajaliku ajavaru koha, mida Põhja-Tallinnas peaaegu ei ole. Lisaks loob see realistliku võimaluse pikendada liini tulevikus mööda endist kitsarööpmelise raudtee trassi Haaberstisse.
5 Likes
ma ei ole küll insener aga ma ei saa aru, miks me ehitame tramme nö. lipsuna ja mitte ringina?
see sama pelguranna/stroomi trammitee saaks edasi pikenda kas paldiski/endla ristmiku suunas või õismäe/mustamäe suunda ning siis kas sõpaka või endla tänava kaudu tuua tagasi keskklinna …
10 aastat tagasi oleks selleks saanud paremaid koridore säilitada aga noh, varakapitalistlikus ühiskonnas ongi põhifookus kiirele rikakssaamisele, mite pikemaaegse kasuteenimine. pealegi enne raudteetransprodi üleshaipimise teket oli pigem trend et trammid ja trollid on tolleaegse/uueks saava linnaruumi ikaldus.