Minu kogemused Eesti ja Iseseisvuse ajaga (v.a. ehk esimesed 10+ aastat) ütlevad, et KUI midagi liikuma hakkab, siis ainult halvemuse suunas. Minu jaoks oleks täna parim KOV selline, kus üldse mitte midagi ei tehta. Mitte! Midagi!.
Siis vähemalt ei ole karta “kollaseid täppe” või “punaseid plätserdusi” või muid idiootsusi.
Ja jah, ma oleks nõus maksumaksjana selle oma rahakotist kinni maksma. PALUN! Istuge tagumikku laiaks. ÄRGE tehke mitte midagi. Ja jumala eest, ärge püüdke midagi “paremaks” teha.
Ma olen nõus, esimese osaga. Teise osa kohta ütleks, et ära seda küll taha - bürokraadid, nagu kõik parasiidid, kui nad leiavad mõnusa koha kus istuda, siis nad hakkavad sigima.
Seda saaks ehk kuidagi eelarvepoliitkaga reguleerida. Eelarve on X. Parasiite on N. Tasu on X/N. Kui N kahekordistub siis igaühe tasu on X/2N. See võiks ehk takistada. sm. Stalin ju suutis kenasti “ämblikud purgis” olukorra tekitada – kunstnikud-kirjanikud-loovisikud nuhkisid-kaebasid ise teineteise järel ja valvasid hoolega.
Võiks sisse seada “tulemustasud” igale bürokraadile vend-bürokraadi “ära õgimise” eest
Kui neil mitte midagi teha ei ole, siis võiks nad teineteise kallale ässitada.
Sellele saab vastuse ainult siis kui kusagilt arhiivist ülesse otsida tolleaegsed eskiisid, projektid, kaardid, detailplaneeringud. See on tõesti huvitav, millised plaanid siis olid, kui võeti sellise unikaalse tee ehitamine ette.
Tallinn: prügivedu on ebanormaalselt odav. Ettevõtjad: ähvardab varjatud maksˇ
Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhataja Rita Jürmann ei lükka ümber plaani hindu korrigeerida, vaid nimetab praegust olukorda jätkusuutmatuks. „Praegune jäätmeveoteenuse hind on väga madal – võrreldav ühe postipaki saatmise kuluga –, see ei kata teenuse omahinda ega ole jätkusuutlik,“ ütleb Jürmann otsekoheselt. Tema sõnul on senine odavaima hinna hankimine viinud teenuse kvaliteedi alla.
Jürmann kinnitab, et Tallinn soovib suuremat kontrolli. „Jäätmereform annab kohalikule omavalitsusele võimaluse kliendihaldus ise korraldada – selle võime puudumine on seni olnud üheks takistuseks turule sisenemisel. Jäätmeveo teenuse jätkusuutlikuks kujundamine eeldab, et veohanke hind tõuseb ka ilma jäätmereformita.“
Huvitav, et mis teenused on Jürmanni arvates veel liiga odavad ja vajavad sekkumist?
Ka kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo kaitseb reformi, väites, et praegune turg ei toimi. „Probleemid algavad kvaliteetse jäätmetoorme nappusest. Kujutage ette juustutöösturit, kes rajab tehase paika, kus piima ei ole. Ringlussevõtutööstuse arenguks on vaja jäätmeid liigiti koguda,“ selgitab Jaanisoo, miks ametnikud peavad sekkuma. Tema sõnul on praegu neljandik Eesti plasti ringlussevõtu võimest kasutamata, sest erasektor ei saa materjali kätte.
Ma seda juustutööstust kujutan endale täitsa ette aga see on mulle suhteliselt võõras mure.
Ma mäletan, mis juhtus viimati kui linn hakkas prügivedu korraldama. Täna prügivedu toimib, toona oli asi ikka väga hull.
Minuarust on korduvalt räägitud oma valdkonna spetside poolt, et tarbijate tavaolmest ei tulegi piisavalt “kvaliteetset jäätmetooret”, isegi kui me kõik 100% ära sorteeriks ja lõhnaseebiga läbi keedaks. Lihtsalt liiga kirju on see pilt, liiga palju komposiitpakendeid, liiga palju erinevat plasti läbisegi. Palju sellist kraami mis ei sobi nagunii toormeks, ükskõik kui hästi see eraldi sorditud on. Tootjad vajavad hiigelsuures koguses võimalikult ühesugust materjali. Seda olmetarbijalt ei tule, ükskõik kui hoolas ta on.
To: netcat
See tarbijate poolt hoolsalt puhtaks pestud pakendi- ja plastmassijäätme edasi käitlemise esimene reegel peaks olema see, et neid ei pressitaks prügiautos kokku. Et pakendid oleks võimalikult terved.
Teine reegel, et see jääde satuks seejärel sorteerimislindile, kus hoolsad ja oskuslikud inimkäed selle kõik ära sordivad, automaadid ei saa sortimisega tõenäoliselt hakkama.
Näiteks igasugused piima- ja jogurtipakendid tuleks välja korjata, ma ei kujuta ette mismoodi seda papi-kile kraami saaks taaskasutada.
Isegi pakendiks olevatel kilematerjalidel on väga erinevad omadused ja olen kuulnud spetsialiste rääkimast, et erinevaid puhtaks pestud kilepakendeid ei tohi omavahel segada, et seda segu hiljem saaks sulatada ja sealt mingit uut plastmasstoodet teha.
Mul on näiteks mahult need piimapakid ja erinevad plastmass- või kilepakendid põhiline maht prügist, lisaks veel vanad ajalehed ja postkasti saabuvad igasugused reklaamid. Viimased on omavahel kleeplintidega kokku kleebitud.
Ajalehti ja reklaame ahjus ei põleta, sest need sageli ei põle, aga olmepaber, papist munakarbid ja muu säärane kraam läheb kohapeal põletamisele.
Tüüpiline. Eurokraadid mõtlevad välja eesmärgi “taaskasutame kõike” ja ignoreerivad täielikult reaalsust, mis seab piirangud sellele, mida üldse on mõistlik/võimalik püüda taaskasutada.
Nagu seltsimees ülalpool ütleb: juustutehas pandi püsti ilma huvi tundmata, kuskohast piima saadakse. Siis saadetakse rannakalurite juurde külvivolinik käsuga “piim olgu olla”. Kui külarahvas siis seletada püüab, et need paar lehma, kes siin rannakarjamaal ennast suudavad ära toita, annavad parasjagu nii palju et omadele kohvivalguseks jätkub, kõlab vastuseks “mis, kas teile ei meeldi nõukogude võim?!”
Uudisväljend - pärtlisse keerama.
Liivalaia tramm keeraks kogu Tallinna kesklinna liikluse täielikult pärtlisse!
Supervinguja Vene äri läks karjerismi nimel tuksi.
Eelmise postituse lisaks - nii amoraalne tüüp võib muidugi Tallinna Lasnamäele maha müüa: Tallinna järgmise linnapea Peeter Raudsepa plaanile ajada äri inimestega, kes seni harjunud käsi lööma venelastega, tõmbas kriipsu peale linnapeakandidaadiks saamine.
Seetõttu asus ta kibekiirelt oma osalusi teiste nimele kirjutama. Ühel puhul see õnnestuski. Teises ettevõttes on Peeter Raudsepp aga tänini ametlikult osanik, kuigi ta ütleb, et on juba alustanud osalusest loobumist ning tegu on formaalsusega.
„Neid kandeid pole tehtud lihtsalt. See ei ole tegevust alustanud ja kuivõrd ei alustanud, soovisin äripartnerile palju edu, et tee seda edasi, mul aega enam ei ole,“ sõnab Raudsepp
Raudsepp läheb sabinasse
Raudsepa osalusel asutati eelmise kahe aasta jooksul kaks ettevõtet: Niles Organic Group OÜ ja Extrafert OÜ.
Kui esimesest kuulub Raudsepale 15 protsenti, siis teisest kuulus kuni möödunud nädala alguseni suisa pool – sellest osalusest ongi Raudsepp loobunud. Tulevane linnapea ise kirjeldab Õhtulehele, et need on seotud plaaniga asuda „arendama üht tehnoloogiat“.
Küsimusest, mis tehnoloogia see on, ilmselgelt kohkunud Raudsepp selgitab Õhtulehele: „See on üks rohetehnoloogiate valdkonda minev asi ja tegemist on väetiste, vabandust, orgaaniliste väetiste mehaanilise granuleerimise tehnoloogia arendamisega.“
Reffide majanduses esilekutsud superfopaade kritiseerimine on vingumine. Nojah…
Ma ei saa aru, milles probleem?
Sisuliselt midagi tegema hakkava OÜ omamine on Eestis nüüd häbiasi? Kõik peaks kas OÜ-tama, uuemal ajal MTÜ-tama, või siis riigi nisa otsas istuma?
Ma saan aru, et viimane Venemaaga seotud äri oli 2018. Praegu ta loobub osalustest, kuna ta ei tegele enam nende asjadega aktiivselt ja hakkab hoopis poliitikuks. Minu arvates nii ärimehena kui ka poliitikuna on see just kõige austusväärsem käitumine - ei ole passiivselt kellegi teise äris, ning vabastab ka end poliitiliste hüvede kahtlustustest oma äride suhtes.
Mul on küll hea meel selle üle mis ´Tallinnas on pärast valimisi toimunud. Ma saan jälle aru, mida abilinnapead ja ametite juhid räägivad. Kõik oleks nagu mingist nõidusunest ärganud. Inimesed räägivad mõistlikku juttu kuhugi on kadunud sõgedad kliimahullud ja ratta entusiastide pröökamine , lihtsalt uskumatu.
Ainult riigi tasandil jätkub napakuste peale vool ja jaburduste tootmine Made by Kliimaministeerium.
Tallinnlase ja valijana olen valimiste superrahul.
Kusagil fb gruppides neid rohehulle ja lamemaalasi liigub. Alles oli kutse plakatitega Liivalaia tn liikluse tuksikeeramise toetuseks nv protest korraldada.
jagan arvamust.
2 abilinnapead ei kuulugi parteidesse - huvitav.
Latt on päris madal, kui valija on rahul sellega, et nende esindajad ei tee midagi.
SMDH
Kui nad midagi teeksid - teeksid näiteks Liivalaiast trammitee ja seal enam autoga sõita ei saaks - siis on tõesti parem kui nad mitte midagi ei teeks. Absoluutselt mitte midagi.
Mis mõttes ei tee? Teevad oma igapäevast tööd, mida neilt oodatakse.
Lükkavad lund, puhastavad tänavaid, niidavad muru , korjavad prügi kokku.
Loodetavasti hakkavad menetlema ka uuesti planeeringuid , ehituslubasid ja kasutuslubasid. Mille btw, sm. sotsialist Madle Lippus põhimõtteliselt täiesti seiskas.
Lõpetavad tänavate puhtast õelusest kitsaks ehitamise ja nende värdjalike postide ja lillepottide toppimise ristmikele, et liiklust takistada.
Ütlesin juba ennem, et täna jääda ajalukku hea linnapeana Tallinnas ei pea väga palju tegema. Lihtsalt lõpetatakse inimeste halduskius ja lõputu takistamine ja terroriseerimine kõikvõimaliku bürokraatliku bläustiga.
Pärast mida saab Linn jälle areneda.