(Vana link vist päris pikk ja vahel aeglane sisse laadida)
Homme peaks minu arusaamisel olema viimane päev kui Tallinki aktsia kaubeldakse koos õigusega osaleda emissioonil. Huvitav kas börs kavatseb sellest informeerida kuigi mingi üldkoosolek pole veel sellist otsust vastu võtnud.
Märkimisõiguste eraldumine tähendab teoreetiliselt 56 EEK kursi juures, et iga märkimisõiguse väärtus oleks 0,17 EEK ja iga aktsia väärtus langeks 55,83 EEKni.
Kaudselt võiks tänane uudis Ryanairi järjekordsest katsest kokku leppida Lennujaamaga Tallinkit mõjutada. Eelkõige võiks kiirlaevaliiklust konkurentsi saada Tal-Tampere liinilt, ma arvan. Pealegi, kui Tartu mnt on valmis ongi lendamine Tallinna, ja minek lennujaamast kesklinna erakordselt mugav. Teatud mõju ka Rootsi liinidel, kuigi seal nagu Soomeski on Ryanairi lennujaam päris kaugel pealinnast väljas.
Suurim mõju Ryanairilt oleks aga palju rohkem turiste Tallinnas, mis toetaks näiteks hotelliäri ja seega ka Tallinki oma. Samuti, mida kõrgem hinnatase Tallinnas ( ja tööjõupuudus->palgatõus), seda kiiremini kaob vana ärimudel kus sai ära kasutada hinna- ja palgavahe Eesti ja Soome vahel, et soomlasi Eestisse meelitada, ja odav Eesti tööjõudu tööle võtta.
Arvan et erineval moel oleks Ryanairi tulek päris suur majanduslik sündmus.
Suurim mõju Ryanairilt oleks aga palju rohkem turiste Tallinnas, mis toetaks näiteks hotelliäri ja seega ka Tallinki oma. Samuti, mida kõrgem hinnatase Tallinnas ( ja tööjõupuudus->palgatõus), seda kiiremini kaob vana ärimudel kus sai ära kasutada hinna- ja palgavahe Eesti ja Soome vahel, et soomlasi Eestisse meelitada, ja odav Eesti tööjõudu tööle võtta.
Arvan et erineval moel oleks Ryanairi tulek päris suur majanduslik sündmus.
mis Ryanairi teemasse puutub, siis riik võiks teha hea regionaalpoliitilise otsuse ning korraldada Pärnu või Tartu lennujaama infra arenduse ning Ryanairi hoopis sinna lennutada. Viimati kui sama teema jutuks oli, kaalutigi Pärnu lennujaama, kuid puuduliku infra tõttu jäi asi katki
No mis mõte oleks Ryanairi Tartusse lennutada? Ega lennufirma pole regionaalpoliitiline instrument, ta tahab ikka kliente ka sõidutada. Miks peaks keegi soovima aiamaale lennukiga sõita? Kui selleks on soov, siis seda rolli transpordis täidavad ikka buss ja rong.
Jah, jutt on vana, aga arvan et Pärnu oli mõistlikum tollal, kui Ryanair polnud veel hakkanud Riiga lendama.
Pärnu oleks suvekuurordina kindlasti üsna edukas kui seda ka sellisena promoda. Tallinn on brittide hulgas juba suhteliselt tuntuks saanud (tahame me siis seda või mitte), miks siis mitte ka Pärnu, eriti suvel
ja Pärnu võiks Ryaniril asendada Tallinnat sihtkohana Eestis, jääb ka ära poleemika lennujaamamaksude ümberkujundamise teemal Tallinna Lennujaamas
ja Pärnu võiks Ryaniril asendada Tallinnat sihtkohana Eestis, jääb ka ära poleemika lennujaamamaksude ümberkujundamise teemal Tallinna Lennujaamas
Pärnu on kahtlemata väga tore ja hea suvekuurort, seda ilma promomatagi, kuid reisijate arvu määrab asjaolu, et Tallinn on siiski vaid Helsingi linnaosa ning Pärnu, paraku-paraku, vaid seda ümbritseva aiamaa osa.
sulatõsi, kuid minuteada oli Ryanairil ka endal huvi Pärnu kui sihtkoha vastu. Kui mälu ei peta, jäi asi katki lennujaama puuduliku infra tõttu, mille arendust riik ette võtta ei tahtnud. Siinkohal võtan aga endale õiguse ka valesti mäletada ning teema Ryanair & Pärnu võib minugi poolest ka lõppenuks lugeda :)
Helsingi inimestel tekib siis kaks võimalust Ryanairiga lennata - Tallinnast või Tamperest - äkki mõtlesin hoopis valesti ja kiirlaevadel tekib uus turg...
viriseks ka veidi 3Q aruande kallal enne kui see ajalukku kaob
kõigepealt vormi kallal.
täna on lõpuks ilmunud ka eestikeelne variant (ingl.k ilmus juba 14.7). eriti arvestades tuhandeid väikeaktsionäre, loodan et see on juhuslik ja ei näita suhtumist nendesse.
inglise keel ise on väga hüpliku tasemega ja kohati ei kannata üldse kriitikat. arvestades kavandatavat lisamärkimist ja selles osalejaid oleks paljudel seda korralikus inglise keeles olnud kindlasti parem lugeda.
nt ships/vessels; numbrite kirjutamine thousands või th või 000; võrdlusandmete puudumine; laevade nimed koos M/s või ilma; kroon, euro vs EEK, EUR; kümnendkohana koma/punkt; vorm: "meie ootame" / "juhtkond ootab" jne jne. Sellise mastaabiga ettevõttest eeldaks natuke korrektsemat aruandlust. detailid loomulikult, aga mingit üldist suhtumist näitavad.
mõnes kohas veab loogika alt: (lk 9) "In the context of the current situation _and growing results_, the Group is .."
"results" all mõistetakse traditsiooniliselt ikkagi kasumit, mis ei kasvanud.
selles mõttes võiks aruandele lisada märke: "unaudited and unreviewed because everybody was on holiday" :)
sama tuleks lisada ka eestikeelse aruande juurde, milles on väga palju keele- ja õigekirja- ja terminite vigu ja sõnastus lonkab päris paljudes kohtades. ei oska arvata mis sundis tallinki teda sellisena avaldama, kas keegi läbi ei lugenud või ongi see nende meelest nii ok?
tõlkija ja korrektor peaksid küll aktsionäridele raha tagasi maksma. sooviks tallinki inimestele julgust ka tõlkida antud aruanne ise kriitiliselt läbi lugeda.
samas - üheski seaduses ei öelda et aruandeid tuleks esitada korralikus eesti keeles. nii et juriidiliselt on kõik ok!
ja numbritest:
rõhutatakse et osa kulusid on ühekordse iseloomuga, nõus. ja et nende puudumisel ületanuks kasum eelmist aastat (lk4). sellest loogikast ma ei saa aru. kuidas saanuks tallink olla see kes ta homme tahab olla ILMA nende kuludeta (ilma silja, superfastide, riia liinita). mis mõte on sel juhul rääkida mis ILMA nende kuludeta OLEKS... tallink ei oleks ka see kes ta on. aga samas on juhtkond uhke saavutuste üle. siis pole ka mõtet rääkida, et kui neid kulusid poleks olnud..
diskussiooni teema oleks pigem see, kuivõrd "ühekordne" on selline tegevus kui laevafirma uusi laevu liinile toob, liine reklaamib või laevu ümber suunab. ka järgmistel perioodidel tuleb neid ühekordseid asju jälle ja jälle teha.
samuti kui nendest ühekordsete kulude mõjust EBITDA-le juba räägiti, siis oleks võinud neid veidi täpsustada. öeldakse vaid et Superfasti + Läti liini avamise kulud kokku olid 63 meek, Galaxy ja Romantika kulud kokku olid 15 meek. mingi hea tava oleks selle 63 ka kahe reana näidanud, nagu reisijate arvu ja kaubaveo mahud saksa ja läti liinidel.
sageli, kui midagi ei soovita näidata, võib see tähendada et tulemus oli ootamatu või kummaline, näiteks et läti liini avamise kulu oli väga kõrge, enamik sellest 63-st vms. kui näiteks võrreldava Tal-Sto liini 9 kuu tulem langes 6.5 -> 1.2 meur siis seda annaks tagasi teenida. spekulatsioon..
kütusekulude mõjust libisetakse ikka väga kergelt üle. kui mainitakse et praktiliselt kõige suurem kuluartikkel tõusis 40% yoy, väärinuks see kindlasti veel paari lauset. praegu jääb teadmata juhtkonna hinnang väljavaadete ja plaanide osas. juhtkonna optimism, mida mitmes kohas demonstreeritakse paistab pigem selline hurraa-optimism (nt. käive ja kasum kolmekordistuvad, Silja EBITDA kasvab 30->60 meur), ootaks rohkem põhjendusi või arvestusi. nt kust see 30 meur võetakse nii et reisijatele pettumust ei valmista ja töötajad laiali ei jookse. selles osas ennustan krõbedamat pähklit juhtkonnale. usun et nad tajuvad mida tähendab börsile lubamine..
viimasel lehel Lisas 13 nimetatakse, et tallink on võtnud kohustuse tasuda kokku 56 meur (20% maksumusest) uute laevade ehituse jooksul, s.t. enne 2008. aastat. arvestades selle mõju cash flow'le võinuks tähtaegu ja selle summa allikaid avaldada.
ja muidugi Infortari aruannet nägemata on raske täispildi kohta midagi arvata. ja eriti teadmata Infortari juhtkonna hinnangut Infortari konsolideeritud tulemustele, kas sealt võib ka midagi selles stiilis leida: "on loodud tugevad eeldused ettevõtte kasvuks" "oodatakse tulevikus suurt tulemust", "oleme väga optimistlikud ....", "juhatus on eriti rahul...", "pärast 3.kvartalit on juhatus väga rahul ... ja väljavaated on head", "nagu tabelist näha näitas käive meeldivat kasvu... ", samuti hinnangut kasumiprognooside osas.
Tallinki ja Infortari EBITDA on ju nullsummamäng.
kõigepealt vormi kallal.
täna on lõpuks ilmunud ka eestikeelne variant (ingl.k ilmus juba 14.7). eriti arvestades tuhandeid väikeaktsionäre, loodan et see on juhuslik ja ei näita suhtumist nendesse.
inglise keel ise on väga hüpliku tasemega ja kohati ei kannata üldse kriitikat. arvestades kavandatavat lisamärkimist ja selles osalejaid oleks paljudel seda korralikus inglise keeles olnud kindlasti parem lugeda.
nt ships/vessels; numbrite kirjutamine thousands või th või 000; võrdlusandmete puudumine; laevade nimed koos M/s või ilma; kroon, euro vs EEK, EUR; kümnendkohana koma/punkt; vorm: "meie ootame" / "juhtkond ootab" jne jne. Sellise mastaabiga ettevõttest eeldaks natuke korrektsemat aruandlust. detailid loomulikult, aga mingit üldist suhtumist näitavad.
mõnes kohas veab loogika alt: (lk 9) "In the context of the current situation _and growing results_, the Group is .."
"results" all mõistetakse traditsiooniliselt ikkagi kasumit, mis ei kasvanud.
selles mõttes võiks aruandele lisada märke: "unaudited and unreviewed because everybody was on holiday" :)
sama tuleks lisada ka eestikeelse aruande juurde, milles on väga palju keele- ja õigekirja- ja terminite vigu ja sõnastus lonkab päris paljudes kohtades. ei oska arvata mis sundis tallinki teda sellisena avaldama, kas keegi läbi ei lugenud või ongi see nende meelest nii ok?
tõlkija ja korrektor peaksid küll aktsionäridele raha tagasi maksma. sooviks tallinki inimestele julgust ka tõlkida antud aruanne ise kriitiliselt läbi lugeda.
samas - üheski seaduses ei öelda et aruandeid tuleks esitada korralikus eesti keeles. nii et juriidiliselt on kõik ok!
ja numbritest:
rõhutatakse et osa kulusid on ühekordse iseloomuga, nõus. ja et nende puudumisel ületanuks kasum eelmist aastat (lk4). sellest loogikast ma ei saa aru. kuidas saanuks tallink olla see kes ta homme tahab olla ILMA nende kuludeta (ilma silja, superfastide, riia liinita). mis mõte on sel juhul rääkida mis ILMA nende kuludeta OLEKS... tallink ei oleks ka see kes ta on. aga samas on juhtkond uhke saavutuste üle. siis pole ka mõtet rääkida, et kui neid kulusid poleks olnud..
diskussiooni teema oleks pigem see, kuivõrd "ühekordne" on selline tegevus kui laevafirma uusi laevu liinile toob, liine reklaamib või laevu ümber suunab. ka järgmistel perioodidel tuleb neid ühekordseid asju jälle ja jälle teha.
samuti kui nendest ühekordsete kulude mõjust EBITDA-le juba räägiti, siis oleks võinud neid veidi täpsustada. öeldakse vaid et Superfasti + Läti liini avamise kulud kokku olid 63 meek, Galaxy ja Romantika kulud kokku olid 15 meek. mingi hea tava oleks selle 63 ka kahe reana näidanud, nagu reisijate arvu ja kaubaveo mahud saksa ja läti liinidel.
sageli, kui midagi ei soovita näidata, võib see tähendada et tulemus oli ootamatu või kummaline, näiteks et läti liini avamise kulu oli väga kõrge, enamik sellest 63-st vms. kui näiteks võrreldava Tal-Sto liini 9 kuu tulem langes 6.5 -> 1.2 meur siis seda annaks tagasi teenida. spekulatsioon..
kütusekulude mõjust libisetakse ikka väga kergelt üle. kui mainitakse et praktiliselt kõige suurem kuluartikkel tõusis 40% yoy, väärinuks see kindlasti veel paari lauset. praegu jääb teadmata juhtkonna hinnang väljavaadete ja plaanide osas. juhtkonna optimism, mida mitmes kohas demonstreeritakse paistab pigem selline hurraa-optimism (nt. käive ja kasum kolmekordistuvad, Silja EBITDA kasvab 30->60 meur), ootaks rohkem põhjendusi või arvestusi. nt kust see 30 meur võetakse nii et reisijatele pettumust ei valmista ja töötajad laiali ei jookse. selles osas ennustan krõbedamat pähklit juhtkonnale. usun et nad tajuvad mida tähendab börsile lubamine..
viimasel lehel Lisas 13 nimetatakse, et tallink on võtnud kohustuse tasuda kokku 56 meur (20% maksumusest) uute laevade ehituse jooksul, s.t. enne 2008. aastat. arvestades selle mõju cash flow'le võinuks tähtaegu ja selle summa allikaid avaldada.
ja muidugi Infortari aruannet nägemata on raske täispildi kohta midagi arvata. ja eriti teadmata Infortari juhtkonna hinnangut Infortari konsolideeritud tulemustele, kas sealt võib ka midagi selles stiilis leida: "on loodud tugevad eeldused ettevõtte kasvuks" "oodatakse tulevikus suurt tulemust", "oleme väga optimistlikud ....", "juhatus on eriti rahul...", "pärast 3.kvartalit on juhatus väga rahul ... ja väljavaated on head", "nagu tabelist näha näitas käive meeldivat kasvu... ", samuti hinnangut kasumiprognooside osas.
Tallinki ja Infortari EBITDA on ju nullsummamäng.
Rainer.i
võiks ka oodata info laenude tähtaegadest ja intressidest. Minu arust on see hea tava, ja eriti kui laenukoormus on nii suur nagu Tallinki oma. Tallink on varem rääkinud et fikseeritakse 30% laenudest, ja Siljaostu kohta anti hea info, aga tervikpilt ebaselgem.
Nõus Silja EBITDA-tõusu kohta. Mina oletaksin et tõus on võimalik kuna läinud aasta on olnud erakordselt nõrk, ent samuti vaadates kütusehinnatõusu, siis jah, kuidas selline paranemine oleks võimalik...
võiks ka oodata info laenude tähtaegadest ja intressidest. Minu arust on see hea tava, ja eriti kui laenukoormus on nii suur nagu Tallinki oma. Tallink on varem rääkinud et fikseeritakse 30% laenudest, ja Siljaostu kohta anti hea info, aga tervikpilt ebaselgem.
Nõus Silja EBITDA-tõusu kohta. Mina oletaksin et tõus on võimalik kuna läinud aasta on olnud erakordselt nõrk, ent samuti vaadates kütusehinnatõusu, siis jah, kuidas selline paranemine oleks võimalik...
Hei
pean äärmiselt ebatõenäoliseks Tallinn-Tampere lennuliini.
Hea kui RA siit 1-2-3 sihtkohta lendama hakkab.
Hämmastavaid reisijanumbreid lubab RA.
0.5 MIO reisijat lisaks miljonile kes eelmine aasta reisis.
Ja meil on ainult kaks turvavärvat mis kella 13-14 paiku juba praegu tekitavada 30-40 min järjekordi...
Tallink2 teema võib vist ümber nimetada Ryanair Tallinna :)
pean äärmiselt ebatõenäoliseks Tallinn-Tampere lennuliini.
Hea kui RA siit 1-2-3 sihtkohta lendama hakkab.
Hämmastavaid reisijanumbreid lubab RA.
0.5 MIO reisijat lisaks miljonile kes eelmine aasta reisis.
Ja meil on ainult kaks turvavärvat mis kella 13-14 paiku juba praegu tekitavada 30-40 min järjekordi...
Tallink2 teema võib vist ümber nimetada Ryanair Tallinna :)
Rainer.i, kerge kriitika sinu mõttekõigule, mis toodud lõigus .. ja numbritest. Leian, et antud ühekordsete kulude mainimine ja võrdlus on igati vajalik. Eristame ikka kahte asja, minevik ja tulevik. Mineviku tegevust kajastab antud aruanne, ilma kuludeta oleks aruanne olnud teistsuguse ilmega, mis tähendab, et äri on rohkem tulu toonud. Sõna ühekordne ära mainimine vajalik seepärast, et karvakal ei tekiks mõtet, et tüübid on vabsee laristama hakanud.
Täna peaks siis Tallink olema noteeritud börsil ex-märkimisõigus (äkki juba eile). Kahjuks pole mitte börs ega Tallink sellest teavitanud. Arvestades et uued aktsiad (28,3 milj) on viiendik vanadest aktsiatest k.a SeaContainersi omad (141,5 milj) mis SeaContainers eile märkis, võiks arvata et ka eile soetatud aktsiad omavad õiguse märkida.
Uute aktsiate märkimise õigus on neil aktsionäridel, kes on 24.juuli 2006.a. hommiku kell 8.00 seisuga kantud aktsionäride nimekirja.
T+3 reegli alusel 24. juulil kell 8.00 on aktsionäride nimekirjas need, kes soetasid aktsiad hiljemalt teisipäeval 18. juulil, seega Tallinki aktsia kaupleb märkimisõiguseta alates 19. juulist
T+3 reegli alusel 24. juulil kell 8.00 on aktsionäride nimekirjas need, kes soetasid aktsiad hiljemalt teisipäeval 18. juulil, seega Tallinki aktsia kaupleb märkimisõiguseta alates 19. juulist
ok aitäh Henno, siis tehti äkki SeaContainersiga tehing näiteks T+1...
suffiks
jah bilanss pärast Q4 võiks olla umbes 16 mdr laene ja 6 mdr omakapital, ehk laevade ja muu varade väärtus 22 mdr. Probleem selles, et laevade väärtus on subjektiivne hinnang. Galaxy reisijate võit võiks olla Silja reisijate kaotus jne.
Selge see jah et Infortar ei märki sellepärast et 55 EEK on odav, vaid sellepärast et nii on kokku lepitud pankadega. Huvitavam saab olla vaadata kas juhtkond märgib oma eraisiku nimel omavate aktsiate eest.
Hind 55 EEK ongi päris õiglane ja vastab viimaste nädalate turuhinnale, kuigi oleks muidugi olnud veel ilusam väiksaktsionäridele kui oleks pandud 60 EEK, ja emiteeritud aktsiate arv oleks vastavalt väiksem.
jah bilanss pärast Q4 võiks olla umbes 16 mdr laene ja 6 mdr omakapital, ehk laevade ja muu varade väärtus 22 mdr. Probleem selles, et laevade väärtus on subjektiivne hinnang. Galaxy reisijate võit võiks olla Silja reisijate kaotus jne.
Selge see jah et Infortar ei märki sellepärast et 55 EEK on odav, vaid sellepärast et nii on kokku lepitud pankadega. Huvitavam saab olla vaadata kas juhtkond märgib oma eraisiku nimel omavate aktsiate eest.
Hind 55 EEK ongi päris õiglane ja vastab viimaste nädalate turuhinnale, kuigi oleks muidugi olnud veel ilusam väiksaktsionäridele kui oleks pandud 60 EEK, ja emiteeritud aktsiate arv oleks vastavalt väiksem.
Nüüd on siis kuu aega Tallinkiga rahu majas. Vähemasti tõusta hind ei saa- kui siis ainult Kukkuda.
Jah, sisuliselt on arvatavasti hetkel varjatud 10 miljonit aktsiat müügiorder 55 EEK. Kui aktsia hind millegipärast tõuseb nt 60 EEKni lähinädalatel, siis arvatavasti müügihuvi väheneb, vähemalt väikeaktsionäride seas, kes siis rohkem märkivad. Ma arvan siiski, et fondide (+ uus suuromanik Sea Containers) müügihuvi on nii suur, et aktsia vaevalt tõuseb praeguselt hinnatasemelt. Ehk, nad müüvad augustis oma märkimisõigusi, või müüvad juba praegu osa oma aktsiatest hinnaga 56 EEK, et märkida uued tagasi augustis 55 EEK.
Sea Containers ei saa 12 kuu jooksul oma aktsiaid müüa