Soome teede ja sideminister Kimmo Sasi leiab, et Euroopa (eriti saksa) UMTS oksjonid olid Teise Maailmasõja järgsed kõige suuremad majanduspoliitilised vead. Mobiilitehnoloogia on olnud üks vähestest aladest, kus Euroopa edestab USA-d, kuid oksjonid ja sellega korjatud raha on seda eelist hävitamas.Artikkel Kauppalehtis, lühendatuna Arvopaperionline`s.
nomida!
jälle on riik syydi?
riik on vist suur veli kelle käest saab alati k6ike.
sest riigil on alati k6ike.
ma arvan samuti et umtsi oksjonid olid overkill, kuid seda mitte riigi vaid telekomide endi syy t6ttu. tegemist on ju turumajandusega - myyakse selle hinnaga millega ollakse n6us ostma.
kui telekomid ei teinud oma tööd ehk siis arvutanud, on nende oma viga. meenutab kangesti ikaldustoetust.
nyyd on riigil mure kuidas teletehnoloogia liidrirolli säilitada?
väga lihtne! selle asemel et maksta telekomi firmadele raha tagasi voiks riik telekomifirmasid endid tagasi osta. ja jalule aidata. saaks väga odavalt. ja keegi ei saaks riiki raiskamises syydistada. lopuks ometi mängiks riik turu reeglite järgi.
see soome pekka möla on m6istetav vaadates sonerat ja selle poliitilist tausta..
umbes nagu vähi ja savisaar juba!
kapitalism ongi vist see et kui hasti laheb siis saame meie raha endale ja kui halvastio siis peab keegi selel kinni maksma. fcukit :)
jälle on riik syydi?
riik on vist suur veli kelle käest saab alati k6ike.
sest riigil on alati k6ike.
ma arvan samuti et umtsi oksjonid olid overkill, kuid seda mitte riigi vaid telekomide endi syy t6ttu. tegemist on ju turumajandusega - myyakse selle hinnaga millega ollakse n6us ostma.
kui telekomid ei teinud oma tööd ehk siis arvutanud, on nende oma viga. meenutab kangesti ikaldustoetust.
nyyd on riigil mure kuidas teletehnoloogia liidrirolli säilitada?
väga lihtne! selle asemel et maksta telekomi firmadele raha tagasi voiks riik telekomifirmasid endid tagasi osta. ja jalule aidata. saaks väga odavalt. ja keegi ei saaks riiki raiskamises syydistada. lopuks ometi mängiks riik turu reeglite järgi.
see soome pekka möla on m6istetav vaadates sonerat ja selle poliitilist tausta..
umbes nagu vähi ja savisaar juba!
kapitalism ongi vist see et kui hasti laheb siis saame meie raha endale ja kui halvastio siis peab keegi selel kinni maksma. fcukit :)
st selle asemel et tagasi maksta summasid voiks ta osta nende firmade aktsiaid kes litsentsi ostsid.
Aga oli vaja riikidel litsentsid oksjonile panna. Oleks võinud ju oodata või siis mõstliku hinnaga seda teha.
See, et riik litsentsid oksjonile pani ja maksimum raha tahtis saada on ju mitte ainult selle sektori vaenulik vaid ka tarbija (kodaniku - kuna kasutavad peaaegu kõik) vaenulik. Lõpuks peab ikka tarbija (kodanik) selle kinni maksma. Kas siis teenuse kallima hinna või nagu Saksas maksude näol.
See, et riik litsentsid oksjonile pani ja maksimum raha tahtis saada on ju mitte ainult selle sektori vaenulik vaid ka tarbija (kodaniku - kuna kasutavad peaaegu kõik) vaenulik. Lõpuks peab ikka tarbija (kodanik) selle kinni maksma. Kas siis teenuse kallima hinna või nagu Saksas maksude näol.
ega aktsiate turult ostmine pappi firmasse ei vii.
riq, Sinu pakutu oleks omal kohal, kui telcod teeksid suunatud emissiooni riigile.
riq, Sinu pakutu oleks omal kohal, kui telcod teeksid suunatud emissiooni riigile.
Tegelt on riik ikkagi ämbrisse astunud jäädes uskuma 3G tehnoloogiat pakkuvate firmade lubadusi. Vaesed telekomid pidid muidugi üksteist üle pakkuma, et üldse turule alles jääda (see muidugi ei õigusta Sonera sisenemist Saksa turule).
riq: Riikide syydistamine Sonera kontekstis on natuke kahtlase väärtusega ettevõtmine, sest mõlemad osapooled olid riigid: Soome Sonera omaniku ja raha maksjana ning Saksa riik lubade myyja ja raha saajana.
Aga igatahes on riigi syydistamine antud juhul lollikindel, sest kui syydlane leidub, siis milline osapool selleks ka poleks, on ikka tegemist õige väitega.
Aga igatahes on riigi syydistamine antud juhul lollikindel, sest kui syydlane leidub, siis milline osapool selleks ka poleks, on ikka tegemist õige väitega.
arvata on, et ajaloos pole see mitte esimene mastaapne majanduspoliitiline põrumine kui seda nii nimetada võib. fakt on see, et mobiilside areneb sellest hoolimata omasoodu edasi ja vahet pole kas tulevikus kutsutakse seda 3G või 7.5G vms. "kooliraha" maksmine käib vahel asja juurde ehk siis mastaapsete projektide "kooliraha" on ka esmapilgul ehmatavalt suur samas kui pikemal ajateljel vba polegi tegemist teab mis suure hävinguga. ainuüksi wireless kiirused ja accessibility on täna ikka masendavalt õhukesed, kuigi reaalne nõudlus kraabib juba ust. 10 aastat tagasi olid ABS ja elektriaknad autolisavarustuse nimekirkas. :-)
Saksamaal oli see kooliraha 50 miljardit eurot. Samal ajal lapsed Aafrikas nälgivad.
Tegelikult läks see raha arvatavasti lihtsalt sotsiaalhoolekandesse - pensionireformi oli taas võimalik aasta paar edasi lükata.
Tegelikult läks see raha arvatavasti lihtsalt sotsiaalhoolekandesse - pensionireformi oli taas võimalik aasta paar edasi lükata.
ei usu, et ilma nende konkurssideta oleks see raha Aafrika lastele läinud või kulutatud.
vahel on lihtsalt vaja "raha maha visata", et product/industry cycle curve paremini tunnetada. olelusvõitlus muidugi roogib sellise tegevuse käigus väetimad ja uljaspäid üsna karmilt kuid pikemas perspektiivis oleks nad ikka rudimendiks või tagurlikuks teenusepakkujaks muutunud.
tühi kõht on kõige parem kokk! :-)
vahel on lihtsalt vaja "raha maha visata", et product/industry cycle curve paremini tunnetada. olelusvõitlus muidugi roogib sellise tegevuse käigus väetimad ja uljaspäid üsna karmilt kuid pikemas perspektiivis oleks nad ikka rudimendiks või tagurlikuks teenusepakkujaks muutunud.
tühi kõht on kõige parem kokk! :-)
sellepärast et lapsed aafrikas putru ei söö jomikuti,
ei saa nad j6uludeks ka uusi 3g moblasid..
raha lihtsalt t6steti ahnete investorite taskust ymber riigi taskusse, kes myys piiratud loodusvara - eetrit. p6him toimus nö telekomifirmade maksustamine, raha ju kuskile ei kadunud. ytleks isegi et raha läks tagasi rahvale. kui nyyd selle raha eest osta needsamad telcod ära ja hakata edasi arendama siis kuidas rahvas kannatab? riigil pole ju v6lgu! ja telcode market cap on ka niipalju vahenenud. riik voib ju telco pankrotti lasta.. see oleks oppetund lollidele.
see on täpselt sama jutt mis p6llumeestele miljonite maksmine et nad ostaks traktoreid et saaksid totoa stuffi (jalle hea v66rkeelne s6na) mida keegi ei vaja..
ei saa nad j6uludeks ka uusi 3g moblasid..
raha lihtsalt t6steti ahnete investorite taskust ymber riigi taskusse, kes myys piiratud loodusvara - eetrit. p6him toimus nö telekomifirmade maksustamine, raha ju kuskile ei kadunud. ytleks isegi et raha läks tagasi rahvale. kui nyyd selle raha eest osta needsamad telcod ära ja hakata edasi arendama siis kuidas rahvas kannatab? riigil pole ju v6lgu! ja telcode market cap on ka niipalju vahenenud. riik voib ju telco pankrotti lasta.. see oleks oppetund lollidele.
see on täpselt sama jutt mis p6llumeestele miljonite maksmine et nad ostaks traktoreid et saaksid totoa stuffi (jalle hea v66rkeelne s6na) mida keegi ei vaja..
kusjuures miskis newsweekis v6i businesweekis oli artikkel sellest et eurooplased on lollid et usa crashi yle irvitavad. etnoh euroopklased ei lainud buumiga nii kaasa. et tegelt tuleb euroopas suurem krash, kuna usas olid dotkomid yleval tänu aktsiatururahadele, euroopas aga pangalaenudele. seega kui eurotsoonis kräshitakse siis t6mmatakse vee alla ka pangad. usas kaotavad aga investorid och penskarid.
mine v6ta kinni, kumb on hullem..
mine v6ta kinni, kumb on hullem..
Mulle meeldib selline versioon, kuigi ma ei tea kas see õige on:
Paar aastat tagasi, kui pankadel veel palju pappi oli ja telekomiäri näis olevat 100% garantiiga äri, oli pankadel vaja raha kuhugi ära paigutada, kuid telekomidel olid investeerimisplaanid täis.
Siis tõmbasidki pangad riigid mängu, kelle kaudu lüpsti telkodelt litsentsiraha, mida pangad said telkodele laenata.
Praegusel hetkel näib, et mängu lõppfaas võib kujuneda traagiliseks mitte ainult telkodele, vaid ka pankadele.
Paar aastat tagasi, kui pankadel veel palju pappi oli ja telekomiäri näis olevat 100% garantiiga äri, oli pankadel vaja raha kuhugi ära paigutada, kuid telekomidel olid investeerimisplaanid täis.
Siis tõmbasidki pangad riigid mängu, kelle kaudu lüpsti telkodelt litsentsiraha, mida pangad said telkodele laenata.
Praegusel hetkel näib, et mängu lõppfaas võib kujuneda traagiliseks mitte ainult telkodele, vaid ka pankadele.
võib-olla oli asi hoopis selles, et pangad kartsid, et jäävad m-pangandusest eemale, kui ei kurameeri telkodega. keda huvitab...
Graafik,
tegu on tüüpilise vandenõuteooriaga. Antud juhul mina seda ei usu.
Minu meelest on tegu lihtsalt inimliku lolluse ja ahnuse kombinatsiooniga :-) hästi suures mahus ja kõrgel tasemel, muud midagi.
tegu on tüüpilise vandenõuteooriaga. Antud juhul mina seda ei usu.
Minu meelest on tegu lihtsalt inimliku lolluse ja ahnuse kombinatsiooniga :-) hästi suures mahus ja kõrgel tasemel, muud midagi.
soren,
väga hea lugemine, kuid kas kurameerimine tähendab silmuse kaelapanemist ja siis laua alt tõmbamist
Pnkade ja telkode huvid on ristunud nii siin kui seal ja pangad on ennegi kartnud et telkud võtavad neilt osa businessi lihtsalt käest ära.
väga hea lugemine, kuid kas kurameerimine tähendab silmuse kaelapanemist ja siis laua alt tõmbamist
Pnkade ja telkode huvid on ristunud nii siin kui seal ja pangad on ennegi kartnud et telkud võtavad neilt osa businessi lihtsalt käest ära.
l6puks on ikka nii et infrastrukuuri valdaja keelab käsib poob ja laseb.
huvitav kas kunagi tuleb aeg kus telekomi teenus on v6rreldav
maanteedega - riik ehitab juhtmed ja s6iduki pead ise ostma :)
huvitav kas kunagi tuleb aeg kus telekomi teenus on v6rreldav
maanteedega - riik ehitab juhtmed ja s6iduki pead ise ostma :)
riq, vastupidi,
mitte telkod ei hakka järgima maanteede mudelit vaid hoopis:
riik ehitab maanteed, privab ära rootslastele ja siis hakkab maanteeoperaator pankadega vägikaigast vedama, kas, kes ja kuidas teemaksu maksab. Et kas kuumaks või paketipõhine (tonnkilomeetri pealt)
mitte telkod ei hakka järgima maanteede mudelit vaid hoopis:
riik ehitab maanteed, privab ära rootslastele ja siis hakkab maanteeoperaator pankadega vägikaigast vedama, kas, kes ja kuidas teemaksu maksab. Et kas kuumaks või paketipõhine (tonnkilomeetri pealt)
Riik müüb maanteed rootslastele, kontsessioonileping kehtestab 10 aastaks monopoli, vastutasuks peavad rootslased igasse külla ehitama asfaltteed, kui leping läbi saab on üllatus suur, sest maanteede asemel kasutavad kõik hoopis lennutransporti. Analoogiline siis fiks ja mobiilside arengule Eestis.
Ka Eesti riik üritab nukrat majanduspoliitikat jätkata - järgmise aasta riigieelarvesse kuuldavasti plaanitud 200 miljonit 3G litsentsidest. Õhk on tõesti kallis Viru hotell müüdi vist 140 miljoni eest.
Selle järgi võiks ju ka WiFi võrkude eest tasu hakata koorima.
Selle järgi võiks ju ka WiFi võrkude eest tasu hakata koorima.