Singapuri majanduskasv on tõesti muljetavaldav kuid 40 aasta vältel on vaid aastatel 66-73, 88, 93-94 ulatunud majanduskasv üle 10% sedagi 1990(!!!) aasta turuhindades.
Point ilmselt ongu selles, et Singapuris on mõnus olla. Mitte nagu Eeestis, kus maksuametnik sind varsti hommikul kell 4 koos perega veoautokasti topib ja ülekuulamisele viib.
Kui suhtumine ja maksundus on sõbralik, siis paistab kõik muugi roosades värvides. seda oleks siia vaja küll.
Singapur ei ole küll kuigi kõrgelt hinnatud oma sõbraliku suhtumise (maksundusest paraku ei tea ja seega sõna ei võta) poolest. Poliitilise- ja pressivabaduse puudumise poolest oleks Singapurile üsna palju ette heita (üldise arvamuse kohaselt sugugi mitte vähem, kui Indoneesiale enne Megawati võimule tulekut), aga kuna majandus on nii suurepäraselt performinud, siis on inimesed üldiselt rahul ja keegi ei lärma.
Samasugune choose the lesser evil poliitika kehtis ju ka Pinocheti rezhiimi suhtes peale esimest puhastust: Tshiili riigikord oli aastakümneid sisuline sõjaväeline diktatuur, aga kuna ta oli juhtumisi majanduslikult väga edukas sõjaväeline diktatuur, siis kujunes ametlikuks poliitikaks Tshiili suhtes "parem stabiilne ja majanduslikult kindel diktatuur, kui ebastabiilne ja kaoses demokraatia".
The Hong Kong economy surged to 14.3% real growth in the first quarter of 2000, exceeding expectations. This is the fastest growth since early 1987 and the first double-digit growth in 13 years. Additionally, growth for the fourth quarter of 1999 was revised upward to 9.2%. As a result of this strong performance, the growth forecast for 2000 has been revised upward to 6% from 5%.
seda jutulõime lugedes arvasin algul, et jõuan teemani, kus arutletakse selle üle, kas demokraatia võib saada takistuseks eesti edasisel majandusedul ning kas sellest tuleks loobuda. st demokraatiast:)
Nii palju kui ma olen Singapuri eripäradest aru saanud, siis Singapuri ja Eestit kõrvutada on ääretult tänamatu. Tegemist on täiesti erinevate riikidega, kus ühe riigi edu lätet - näiteks demokraatia puudumist - Eestisse üle kanda on võimatu. Alustame sellest, et Singapur pole rahvusriik ja seal öeldakse igale inimesele "kui sulle siin ei meeldi, siis mine ära". Eesti on rahvusriik (niivõrd, kuivõrd) ja seda me siin inimestele öelda ei saa.
olen nõus, singapuri ja eesti kõrvutamine on tõeline väljakutse. aga...mulle ei anna rahu ketserlik mõte sellest, mis saaks eestist, kui meil poleks demorkaatiat? lihtsalt poleks, ainuvõimu omaks üks isik nimega xxx. ärimaailma poolt tunnustatud juht, ääretult pragmaatiline, intelligentne; samas väljas vaid enda ja oma kildkonna huvide eest;
plussid: tehtaks pragmaatilisi otsuseid majandus areneks väga kiiresti kaoks oht krooni devalveerimiseks väliskaubanduse defitsiit väheneks
miinused: kaoks Eesti kui "lääneliku demokraatia lemmiklapse" imago valitsev kiht ei hooliks vähimatki teemadest: valga maakonna bussiliinide dotatsioon või võrumaa laste haridus laulupidu jääks ära, kuna õllesummer on kasumlikum üritus venemaa uue presidendiga seatakse sisse "pragmaatilised suhted"
Kas see pragmaatiline juht võiks olla seltsimees Burešin ? Temale ei paista alternatiivi. Samas ma tahaksin teada, mis garanteerib sellise juhi all majanduse kiire arengu ? Ma pakun, et ei. Miks oht krooni devalveerimisele kaob? Ma pakun, et see suureneb. Miks väliskaubanduse defitsiit väheneb? Pakun, et investeeringute vähenemisest väheneb defitsiit kindlasti - investorid ära hirmutatud.
Maakonna bussid - kindlasti jäävad, see tagab pööbli rahulolu ja truuduse suurele juhile. Laulupidu jääb ära? Enamasti selline juht on füürer - on vaja ärgitada rahvas patriotismile, laulupidu kujundatakse ümber ülistuslauluks suurele juhile. Venemaa ... Eestist saaks perspektiivis venemaa osa.
Aga üldiselt küsin, et miks Uraani Golkondal sellised mõtted peas on ? Pealegi, Eesti füürer pole sama mis Singapuri valitsev ladvik. Eestis on ringkond inimesi, kes oma sisimais mõtteis kannavad füüreri (ühe juhi) ideed. Ja muidugi see juht on "hea". Olen kunagi ammu selliseid ideid kandvate teoreetikutega palju vaielnud.
Ideed edasi arendades ja väljapakutud scenario 4 põhipunkti kommenteerides: 1) kaoks Eesti kui "lääneliku demokraatia lemmiklapse" imago Sorry, aga mina pole sellest imagost siiani aru saanud, kuigi olen kogu elu Eestis elanud ning ka üsna palju lääneliku demokraatiaga riikides viibinud. Kas see pole siiski mitte eestlaste wishful thinking - ehk et tore-tore, tubli-tubli, öeldakse täpselt samamoodi Brüsselist ka Prahasse või Varssavisse. Samas pole kuulda olnud, et mõni demokraatlik lääneriik oleks Singapuri kasvõi avalikult kritiseerinud demokraatia puuduse tõttu. 2) valitsev kiht ei hooliks vähimatki teemadest: valga maakonna bussiliinide dotatsioon või võrumaa laste haridus Ühistransport on Singapuris rohkem doteeritud kui Eestis, nii bussipilet kui isegi (sic!) taksosõit on absoluutnumbrites odavam kui Eestis. Seda arvestamata ligi 2x kõrgemat keskmist palka. Alg- ja keskharidus on Singapuris samuti tasuta, maailmas ühena väga vähestest riikidest RE õppekohad ülikoolides seal puuduvad, kuid kõrgharidus on oluliselt enam doteeritud. 3) laulupidu jääks ära, kuna õllesummer on kasumlikum üritus Raske kommenteerida, kuid vaadates Singapuri kultuurikalendrit, võiks pigem vastupidist arvata. Suured avalikud joomapeod jääksid hoopis ära, kl 20 seadus muidugi ka. 4) venemaa uue presidendiga seatakse sisse "pragmaatilised suhted See oleks ainus asi, mis ei muutuks karvavõrdki, sest Venemaa riiklikku doktriini iseseisva eesti riigikord ei huvita, vaid tal on ikka omad eesmärgid.
Suur konteinerisadam ja naftatööstus! Eestiga sarnane on taksonduses taksomeetri kruttimine, eriti kui olete Towers nimelisest kohast mõne neitsiku kaasa haaranud! K/m 5%