Kas Eesti ettevõtted juhivad oma riske? Milliseid riske nad juhivad? Miks nad seda teevad? Millisel viisil nad seda teevad? Kas neil on piisavalt võimalusi/teadmisi selleks, et juhtida riske niipalju kui tegelikult (halb sõna, tean) vajalik oleks?
Öelge sõna või kaks. Teeme nii, et jätame pangad kõrvale ja räägime ainult nendest riskidest, millega seotud muutujate üle firmal endal kontroll puudub - ilm, intressimäär, valuutakurss. Mõningate mööndustega võiks siia riskide alla lugeda ka maksumäärad ja üleüldise ettevõtluskeskkonna (seadusandlus vms.).
Teen otsa lahti ja väidan, et Eestis on selliseid ettevõtteid ja juhte, kes saavad küll aru, et riske peaks nagu juhtima, kuid kuna see tegevus vajab mõningal määral know-howd ja võtab tsipa ka kasumimarginaali alla, siis jäetakse see kõrvale ja loodetakse, et läheb alati nii hästi nagu täna. Ja siis on need teised, kes ingliskeelset sõnavara kasutades on proaktiivsed. Ja neid teisi ei ole kahjuks palju. Lisaks siia juurde ka, et neid ei ole palju põllumajandussektoris, kuid ei julge
Selliseid ettevõtteid, kus projektipõhiselt riske juhitakse, täiesti teadlikult ja planeeritult, tean Eestis küll ja küll...
Kas uus ussiõli vajab maaletoojaid? Meenutame heldimusega PR teenuste ja esindajate "lansseerimist" mõni aeg tagasi...
Hoolimata uutest seadustest ja uutest paragrahvidest on tung juhatusse endiselt suur? Üks ( kassikoolis koolitet ja väljamaal magistreeritud) riskujuht mahub ikka ära!
Ja 5 aasta pärast ootame uut "spetsialistide" lainet, ennustan, et siis läheb suuremaks ettevõtte sotsiaalse rolli ja vastutuse haipimiseks - sotsialistid saavad ka juhatusse :-)
No ehk seepärast need intressimäärad muust Euroopast natukene kõrgemad ongi...
mastaabid on liigväikesed.
Mis majandus Eestis kehtib? Autarkia? Ei usu.
Üldiselt jagan Roimari seisukohta, küll kasumi/kahjumi osa sõnastaksin ümber, kuna see konteptsioon ei ole omane nt kolmandale sektorile. Riskid on juhitud, kui on tagatud varade säilimine. Seejärel tuleb väärtuse säilimine ja peale seda kasv.
Mida sa selle kasumimarginali alanemisega silmas pidasid?
Uurisin hiljuti valuutariskide juhtimist Eesti ettevõtetes ning mõned kommentaarid siis:
Peamine põhjus riskide mitte-juhtimisel või siis selle tegemisel üsna primitiivsel tasemel on teadmiste vähesus nii finantsriskide juhtimisest kui ka selleks kasutatavatest instrumentidest. Samas enamus kellel olid märgatavad riskid, ikkagi maandasid neid mingilgi tasemel. Lahtisi riske tundus olevat tegelikult ainult vähestel; kõige levinum ja kergem viis valuutariski likvideerimiseks on euro põhine arveldamine.
Mõneti üllatuslik oli see, et välised faktorid tundusid riskide juhtimist soosivat. Väliste faktorite all pean siis silmas seda, et hinnad, likviidsus ja raamatupidamislik käsitlus ei tundu firmade jaoks olulised probleemid olema.
Üldine mulje jäi ikkagi selline, et piisavalt suurte riskidega firmad peaksid rohkem mõtlema sellele, mida nad riskide juhtimisega saavutada tahavad, mida nad selleks tegema peavad, kuidas nad oma tulemusi hindavad ning kuidas kontrollida, et plaanitud sammud ikka täide viidaks.
Teema tundub väga huvitav olema ning tegelikult saab selline hea pank nagu LHV finantsriskide juhtimisel abiks olla. Huvitatutel tasuks saata e-mail aadressil mihkel.oja@lhv.ee või siis helistada 6 108 446.
Hugo: oleks selle uurimuse lugemisest vägagi huvitatud. Palun e-mail kanarik2000 /at/
hotmail.com
Euro põhine arveldamine tähendab mida? Et kas tegeletakse siis ainult eurotsooni riikidega ja teiste riikide puhul lükatakse risk oma partneritele? Kas partnerid selle eest mingit hinda ei taha? Kindlasti tahavad.
Kas pole teadmatus riskijuhtimisest selle põhjuseks, et Eesti ettevõtted tegelevad rohkem Soome partnerite kui nt. Poola partneritega? Kas Soomes on äri tõesti niivõrd tulusam või on seal seda lihtsalt kergem ajada?
Küsimused lihtsad ja lahendust ma ei oota. Lihtsalt mõtteid ja arutelu. Ning vastus küsimusele, et mis majandus Eestis kehtib.
Tänases Postimehes:
Savisaar hakkab ise juhtima Tallinna finantsriske
Tulude laekumist on lisaeelarves suurendatud 41,233 miljoni krooni võrra.
come on, põhieelarves on 450meekune auk ja nemad teevad lisaeelarveid!
Kuidas see oligi, et andis Partei töökoha, andis ka mõistuse.
Sa ei saa lihtsast asjast aru:
Linna ei juhita niimoodi, et vaatad palju sul raha on ja palju sul realistlikult tuleb ning siis üritad seda mõistlikult jaotada, hoides tasakaalu hetkeliste probleemide lahendamise ja linna pikemaajalise arengu huvide vahel.
Linna juhitakse nii, et kõigepealt vaatad üle demograafilised grupid linnaelanike hulgas. Seejärel kaalud, kui palju on ACPV (average cost per vote). Seejärel "investeerid targalt". Ainult lollid ehitavad teid, mis tähendab mingit poolt miljardit eeki selleks, et närused 100 000 elanikku positiivselt meelestatud oleks. Selle asemel investeerid 10 korda väiksema summa ja saavutad selle, et 100 000 natuke teistsugust inimest on positiivselt meelestatud. See, et lõppkokkuvõttes tuleb kogu see raha ikka peamiselt selle esimesena mainitud 100 000 elaniku taskust ning kui nii edasi minna, siis lõpuks ei ole enam sellele 2. 100 000-le enam midagi jagada, ei ole oluline.
Kokkuvõte: korras teed linnas on ainult nõmedatele ja tegelikult peaks üldse nii olema, et kes autoga sõidab, see leiab ise selle raha, et endale tee ehitada. Krdi eliit siuke...
Madalamal istuv ahv ütleb: "Kuradi soe vihm täna."
Kõrgemal istuv ütleb vastu: "Teen, millist tahan!"