Ma ka ei saa pihta, miks peaks tegevusi pensioni investeerimiskonto piires piirama, eriti kui sealt on väljavõtmise võimalus. Samuti ei saa pihta miks keelata lisasissemakseid sinna. Muidugi kui soov/ eesmärk on, et soovitakse sellega mingid kaasnevaid maksusoodustusi. Aga kui neid ei kaasneks, siis miks piirata, aga siis ei saa ka aru, et miks soovitakse sinna juurde maksta, võiks ju siis lihtsalt investeerimiskontot kasutada?
ehk aitab asja mõista, kui teha selgeks millega on oma olemuselt tegu. selle nimi on II sammas ehk KOGUMISpension - rõhk sõnal "kogumis". termin "investeerimine" on siin eksitav, ärge mõelge sellest kui investeerimistootest, see ei ole tavamõistes investeering, see on kogumise toode. kes tahab investeerida, siis selleks on palju võimalusi, kinnisvarast aktsiateni. riskige sellega kui palju tahes, aga kui jutt käib kogu elu läbivast kogumisest, siis otse loomulikult on see toode väga konservatiivne, riske maandav ja madala tootlusega. valurahaks on riik nõus panustama omalt poolt tulumaksu ehk, et inimesed saaksid koguda maksuvabalt. selge see, et siin ei saa koguja eeldada 100%-list vabadust.
"nier" Ma ka ei saa pihta, miks peaks tegevusi pensioni investeerimiskonto piires piirama, eriti kui sealt on väljavõtmise võimalus. Samuti ei saa pihta miks keelata lisasissemakseid sinna. Muidugi kui soov/ eesmärk on, et soovitakse sellega mingid kaasnevaid maksusoodustusi.
Siin pole midagi soovida. Tavalisele investeerimiskontole saad paigutada raha, millelt on (eeldatavasti, ärme räägi eranditest ja skeemijatest!) tulumaks makstud. PIK-le laekuvalt rahalt on tulumaks tasumata, seega on tegu olulise maksundusliku erinevusega.
"nier" Ma ka ei saa pihta, miks peaks tegevusi pensioni investeerimiskonto piires piirama, eriti kui sealt on väljavõtmise võimalus. Samuti ei saa pihta miks keelata lisasissemakseid sinna. Muidugi kui soov/ eesmärk on, et soovitakse sellega mingid kaasnevaid maksusoodustusi.
Siin pole midagi soovida. Tavalisele investeerimiskontole saad paigutada raha, millelt on (eeldatavasti, ärme räägi eranditest ja skeemijatest!) tulumaks makstud. PIK-le laekuvalt rahalt on tulumaks tasumata, seega on tegu olulise maksundusliku erinevusega.
Ma ei rääkinud kuskil PIK'le traditsiooniliselt laekuvast rahast. Jutt on küsimusest, et kas saan sinna juurde maksta. Ehk siis maksad juurde raha, millelt on tulumaks juba makstud (kui oled ausalt teeninud). Seega, kui sellele juurdemaksele maksusoodustus ei rakendu, siis nagu ei oleks põhjust seda keelata (kui see juurdemaksija nii ullike on)
Kui mul juba on siin LHV's oma "Investeerimise konto" ja kui teha nii, et liitun ka selle LHV pakutava "PIK'ga". Kas mul siis tuleb veel üks konto siia? Kas neid Investeerimis kontot ja PIK kuidagi ühildada ei saa, miks peab kaks erinevat olema?
Kõigele lisaks on siin ka "Igapäevapanganduse konto" :D
Kui mul juba on siin LHV's oma "Investeerimise konto" ja kui teha nii, et liitun ka selle LHV pakutava "PIK'ga". Kas mul siis tuleb veel üks konto siia? Kas neid Investeerimis kontot ja PIK kuidagi ühildada ei saa, miks peab kaks erinevat olema?
Kõigele lisaks on siin ka "Igapäevapanganduse konto" :D
Kui mul juba on siin LHV's oma "Investeerimise konto" ja kui teha nii, et liitun ka selle LHV pakutava "PIK'ga". Kas mul siis tuleb veel üks konto siia? Kas neid Investeerimis kontot ja PIK kuidagi ühildada ei saa, miks peab kaks erinevat olema?
Kõigele lisaks on siin ka "Igapäevapanganduse konto" :D
Tavalise investeerimiskonto ja pensioni investeerimiskonto üks erinevusi on selles, et viimasel puhul ei pea tehinguid tuludeklaratsioonis deklareerima. Kui tavalise investeerimiskonto puhul tulumaksustatakse investeeringutelt saadud tulu, siis teise samba puhul maksustatakse väljamakse.
Kui mul juba on siin LHV's oma "Investeerimise konto" ja kui teha nii, et liitun ka selle LHV pakutava "PIK'ga". Kas mul siis tuleb veel üks konto siia? Kas neid Investeerimis kontot ja PIK kuidagi ühildada ei saa, miks peab kaks erinevat olema?
Kõigele lisaks on siin ka "Igapäevapanganduse konto" :D
Tavalise investeerimiskonto ja pensioni investeerimiskonto üks erinevusi on selles, et viimasel puhul ei pea tehinguid tuludeklaratsioonis deklareerima. Kui tavalise investeerimiskonto puhul tulumaksustatakse investeeringutelt saadud tulu, siis teise samba puhul maksustatakse väljamakse.
1) Jah, tavaline investeerimise konto, mis mul juba on - tahab maksu JUHUL, kui ma müün aktsiad maha ja lasen saadud raha sellelt kontolt välja kantida, Siis tuleb maksta 20% tulumaksu. On nii?
Täpsustun - Kui ma müün praegu aktsiad "A" maha ja mingi hetk laekub müüdud aktsiate raha ja ma ei kandi seda raha mujale.. vaid ootan selle rahaga õiget momenti, et osta aktsiad "B". Maksud sellisel juhul ei rakendu?
2) PIK - Kui riik või kes iganes teeb väljamakse minu PIK'i, kas siis riik arvab kogutud summast oma 20% tulumaksu ja muud maksud maha? Sain asjast õigesti aru?
Hiljem kui raha on PIK'is ja vaatad ise mis teed - seal siis enam maksustamist ei toimu?
2) Tulumaks rakendub alles raha välja võttes - hetkel, millel sa omandad selle tulu. PIK'st saad vaid kogu raha KORRAGA välja võtta, tasudes 20% tulumaksu - millele järgneb 10a paus. Sel ajal peatuvad PIK'i maksed. Seejärel võid uuesti otsustada, et kuidas edasi.
"toonik" Võimendus. Tohib, aga seda ei pea soodustama.
Miks see liigne riskimine on? Kuidas eristada "tavalist" ja "liigset" riskimist? Mis on nende olemuslik vahe?
Ma ei saa aru, kas sa trollid? Kas peaks võimenduse mõistet seletama? Minu arust on lihtne seda piiri tõmmata, miinuspensionit ei saa maksta.
Sa ei ole aru saanud. Asi ei ole võimenduse tehnilises definitsioonis, vaid selles, mis on sellise piirangu sisuline mõte? Miks on võimendus "liigne" risk, aga mingi mõtetu ja üleshaibitud pennystocki ostmine on aksepteeritav risk? Ma tahaks rääkida asjade sisust, mitte zhongleerida tehniliste definitsioonide ja regulatsioonipügalatega.
"Ramirez" Sa ei ole aru saanud. Asi ei ole võimenduse tehnilises definitsioonis, vaid selles, mis on sellise piirangu sisuline mõte?
Mõte on see, et ühiskonna ülejäänud liikmed ei peaks kõrbenud pensioniinvestorile hiljem abiraha maksma.
Kuigi räägitakse, et II sammas on 100% koguja oma, siis see ei ole tegelikult täiesti tõsi. II sammas sisaldab ka maksusoodustuse komponenti, mille riik on andnud sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Riik ütleb ette, kuidas ja millise riskitasemega instrumentidesse investeerimiseks seda maksusoodustuse komponenti kasutada võib. Kui need reeglid ei sobi, siis kordan eespool antud soovitust - võta raha välja, maksa maksud ja investeeri kuidas tahad. Pärast maksude maksmist kasvõi ERIAL-i, binaarsetesse optsioonidesse
Kui tunned, et Sinu kui investori põhiõigusi piiratakse, siis pöördu Investorite Liidu poole - nad hea meelega aitavad Sind. Neil on vastavad tooted selle jaoks olemas.
"Ramirez" Sa ei ole aru saanud. Asi ei ole võimenduse tehnilises definitsioonis, vaid selles, mis on sellise piirangu sisuline mõte?
Mõte on see, et ühiskonna ülejäänud liikmed ei peaks kõrbenud pensioniinvestorile hiljem abiraha maksma.
See ei saa olla võimenduse ja mittevõimenduse põhimõtteline erinevus, sest II sambaga "kõrbeda" on palju muid võimalusi peale võimenduse. Võimendus ei ole selles aspektis unikaalne. Minu küsimus käis selle kohta, et mis on võimenduses unikaalset, miks seda kasutada ei või? Miks võimendusega seotud risk on "liigne", aga risk, et helistab "investeerimiskonsultant", kes alustab telefonikõnet küsimusega: "Kas te räägite vene keelt?", ei ole liigne? Kogu pensionireformi üks ideoloogiline lähtepunkte on olnud minu arusaamist mööda printsiip, et inimesel peab olema suurem vabadus otsustada, kuidas ta oma pensionivarasid investeerib. Nüüd sa väidad, et selline "investeerimiskonsultant" on ok, aga võimenduse kasutamine ei ole ok. Võimendusega on kahtlemata seotud riskid, aga riskide hindamine, mõõtmine ja maandamine on puhtalt tehnilised tegevused, millist teenust võikski PIKi haldaja pakkuda. Börsid pakuvad võimendusega ETF instrumente, kas neid tohib II samba investor oma PIK kontolt osta? Kas oskad vastata?
Ma väidan seda, et riigil on õigus seaduse jõuga ette kirjutada, millised finantsinstrumendid saavad olema PIK kaudu investeerimisel lubatud. Samas on riigil ka kohustus piirata äkilisematele investeerimistoodetele juurdepääsu PIK kaudu, sest PIK kaudu investeerimine peab üldjoontes olema tervele tulevaste pensionäride armeele jõukohane ning lubatud finantsinstrumendid peavad koos kõikide juurdekuuluvate "karidega" ka harju-keskmisest nõrgema finantsharidusliku ettevalmistusega hoomatavad olema. Ja riik ei pea andma maksusoodustust sellisel tasemel riskimiseks, kus kogu pensionivara võib lakata hetkega olemast.
"Tankist_007" Ma väidan seda, et riigil on õigus seaduse jõuga ette kirjutada, millised finantsinstrumendid saavad olema PIK kaudu investeerimisel lubatud. Samas on riigil ka kohustus piirata äkilisematele investeerimistoodetele juurdepääsu PIK kaudu, sest PIK kaudu investeerimine peab üldjoontes olema tervele tulevaste pensionäride armeele jõukohane ning lubatud finantsinstrumendid peavad koos kõikide juurdekuuluvate "karidega" ka harju-keskmisest nõrgema finantsharidusliku ettevalmistusega hoomatavad olema. Ja riik ei pea andma maksusoodustust riskimiseks.
Probleem on pigem selles, et meil Eestis on investeerimisalased teadmised veel lapsekingades ning finantsvõimenduse kasutamine demoniseeritud. See algab maksuseadusest, kus väärtpaberitena tunnistatakse ainult aktsiaid ja võlakirju ning väärtpaberikonto halduritena ainult kommertspanku. Kommertspankade äri on tegelikult laenuäri, investeerimisäri peaks olema esmajoones maaklerifirmade äri. Eesti puhul võib sellest aga aru saada, kuna siin on investeerimisalane turg nii väike, et maaklerifirmad ei toidaks end ära. Nii me toimetamegi pankade kaudu, kellele see on kõrvaltegevus ning kes seetõttu väga palju ei panusta selle valdkonna arengusse. Ja nii me vaatamegi finantsvõimendusele kui millelegi ebanormaalsele, samal ajal kui arenenud maailmas on võimenduse kasutamine investeerimise normaalne osa. Erinevad instrumendid mõjutavad võimendust erinevalt, ja maakler tegelebki riskide hindamise ja maandamisega. Võimalik, et Eestis pole lihtsalt sellist kompetentsi.
Tankist 007 vastuson väga hea, mina tõusin igatahes püsti ja aplodeerisin!
PIK ei sobi Ramirez sinule ilmselt, kuid on jäetud võimalus , maksa tulumaks ja kanna raha välja. Lihtne! Pensioniseduse muudatused ja võimenduse kasutamine pensionifondis debatti peaksid algatama mõne valitseva erakonna sees lobi tehes, Pensioni Investeerimiskonto teema jääb liiga kitsaks selle jaoks.
Või loo uus teema:Pension,Võimendus,Vabadus! (võibolla ka Risk?) Kindlasti leiad mõttekaaslasi.
Tead, pärast negatiivsete intresside ära nägemist pensionifondide poolt hoitud võlakirjade seas oleks negatiivne bilanss nagu kirss tordil. Või noh, reede õhtul võib see kirss ka hõõgveinis kümmelda.
Keegi ei saa süüdistada, et 10a -0.5% võlakiri oleks äkiline investeerimistoode. Riik oma täiuses ei ole samas vajalikuks pidanud piirata täiesti tahtliku kahju tekitamist. Ma parem ei inflatsioonist ei iitsatagi, rikub ainult tuju.
Ega seda tuleb tõesti tõdeda, et reformieelses pensionisammaste süsteemis on ikka sisse ehitatud absurdset komponenti protsentuaalselt oluliselt rohkem, kui soovitud tootlust. Tegin kokkuvõtteid ja ~13 aastat tagasi rudimendina puutumatuks jäänud SEB Progressiivne Pensionifondi positsioon näitab hetkel kokku 28% tootlust. Vot on äkiline progress!
Kuidas toimub PIK süsteemis saadud dividendide maksustamine? Kas USA puhul 30% või on võimalik 15% määraga? Sama küsimus siis pm ka Skandinaavia ja Eesti dividendide kohta?