Nagu kuulda, plaanib Eesti Pank lo~petada lyhibilansside avaldamise igakuiselt. Kas nyyd saavad siis suurpangad oma tahtmise ja hakkavad ka investoritele tulemusi avaldama kolme kuu tagant? HP paneb ju juba pikemat aega igakuise kommentaari lo~ppu lause, et kuuandmed pole piisavad aktsia va"a"rtuse hindamiseks (loe: investorid on lollid ja reageerivad yle). Turu la"bipaistvusele see igatahes kyll kasuks ei tuleks.
nii ja naa.
Üldiselt avaldavad börsiettevõtted oma tulemusi mujal maailmas kvartaalselt.
Teistpidi mida tihedamalt numbreid, seda suurem läbipaistvus.
Üldiselt avaldavad börsiettevõtted oma tulemusi mujal maailmas kvartaalselt.
Teistpidi mida tihedamalt numbreid, seda suurem läbipaistvus.
Palju õnne Eesti Pank. Nüüd me siis teame, et enamus investoreid ei suuda adekvaatselt lühibilanssi hinnata, aga Eesti Pank suudab. Elagu läbipaistvus, mida Eesti Pank propageerib!
ei saa eitada, et kuubilanssidele on ikka väga naljakaid tõlgendusi meedias esinenud ka ja vaesed investorid, kes siis mõne maakleri kommentaari põhjal mingeid otsuseid on teinud...
Mujal maailmas avaldatakse tulemusi kvartalite kaupa. Sama teed läheme ka meie. Tõsi küll ühe kuu tulemus ei näita suurt midagi ja kuukasumite kõikumised on suuremad. Kvartaalsetes tulemustes peaks olema vähem kõikumisi ja andma adekvaatsema pildi olukorrast. Kuid kardan, et kohalik turg võib selle tulemusel vaevalda uudistepuuduses.
Kõigepealt: mina ei ole kindlasti see inimene, kes seda algset arvamust, et nüüd kõik pimedussse mattub, adekvaatselt ja kindlameelselt saaks, oskaks ja võiks ümber lükata aga võtan endale siiski vabaduse jagada teadmist, et juba varsti peavad pangad ISE hakkama ühtsetel alustel koostatud ja kommenteeritud bilansse avalikult välja käima.
Olen ka ise püüdnud natuke jälgida EP poolt avaldatavaid kommertspankade lühendatud bilansse (http://www.ee/epbe/pangandus/ tabel 1.2.1) ning võrrelda neid pankade endi poolt väljajagatavate kommentaaridega. Ja tõsi, mis tõsi: vaadates näiteks (näide on juhuslik) EÜP seisu 31.12.1998 (kahjum -290,4) ja 31.12.1999 (kahjum -282,4) muutus +8 MEEK ei suuda võhik kuidagi taibata, kuskohast võttis EÜP ise välja käia +101 MEEK (http://www.tse.ee/news/5240.txt, http://www.tse.ee/news/5239.txt, http://www.tse.ee/news/5238.txt)
Konsolideerimata (ja kommenteerimata) andmed ei ole piisavad aktsia väärtuse hindamiseks. Pangad avaldavad konsolideeritud
majandustulemused (need on ju pigem aktsiahinna aluseks?) millagi hiljem.
Olen ka ise püüdnud natuke jälgida EP poolt avaldatavaid kommertspankade lühendatud bilansse (http://www.ee/epbe/pangandus/ tabel 1.2.1) ning võrrelda neid pankade endi poolt väljajagatavate kommentaaridega. Ja tõsi, mis tõsi: vaadates näiteks (näide on juhuslik) EÜP seisu 31.12.1998 (kahjum -290,4) ja 31.12.1999 (kahjum -282,4) muutus +8 MEEK ei suuda võhik kuidagi taibata, kuskohast võttis EÜP ise välja käia +101 MEEK (http://www.tse.ee/news/5240.txt, http://www.tse.ee/news/5239.txt, http://www.tse.ee/news/5238.txt)
Konsolideerimata (ja kommenteerimata) andmed ei ole piisavad aktsia väärtuse hindamiseks. Pangad avaldavad konsolideeritud
majandustulemused (need on ju pigem aktsiahinna aluseks?) millagi hiljem.
Avaldada tuleb igasugune informatsioon, mis võiks aktsia hinda mõjutada. Ka üks osa konsolideeritud tulemustest mõjutab konsolideeritud tulemusi kokkuvõttes ja seega ka väärtpaberi hinda.
Kuigi jah puhtalt seaduste ja reglementide alusel ei saa nüüd enam igakuiseid tulemusi nõuda.
Võrdlusel läänega tasuks arvestada ka meie üleminekumajanduse eripära sealsete stabiilsemate turgudega. Sealne kolm kuud võib piltlikult öeldes võrduda meie ühe kuuga.
Mida ma kokkuvõttes öelda tahan on see, et oma väiksuse juures ei saa me endale lubada vaadata investoritele ülalt alla ja käituda alati nii nagu suurtel ja atraktiivsetel lääne turgudel kombeks. Et siia tillukesele turule vähegi kapitali meelitada peame me nö nahast välja pugema ja finantsaruandeid kasvõi iganädalaselt avaldama (ok, see oli nüüd väike liialdus)
Kuigi jah puhtalt seaduste ja reglementide alusel ei saa nüüd enam igakuiseid tulemusi nõuda.
Võrdlusel läänega tasuks arvestada ka meie üleminekumajanduse eripära sealsete stabiilsemate turgudega. Sealne kolm kuud võib piltlikult öeldes võrduda meie ühe kuuga.
Mida ma kokkuvõttes öelda tahan on see, et oma väiksuse juures ei saa me endale lubada vaadata investoritele ülalt alla ja käituda alati nii nagu suurtel ja atraktiivsetel lääne turgudel kombeks. Et siia tillukesele turule vähegi kapitali meelitada peame me nö nahast välja pugema ja finantsaruandeid kasvõi iganädalaselt avaldama (ok, see oli nüüd väike liialdus)
Hansapanga market cap ja free float jäävad ikka samaks ju kui ka iga kuu infi avaldada...ehk läbipaistvus oleks parem natuke muidugi...aga vaevalt, et läänest see natuke raha siia tulemata jääb, mis siia muidu tuleks või õigemini juba tulnud on ja võib olla varsti välja läheb kui Hansapank samas tempos edasi tõuseb
Minule pole mingit vahet, kas ma saan aruanded iga kuu või kvartaalselt - nagunii on valed! Võtame kasvõi Optiva panga - näitas iga kuu 1 miljoni kasumit, aga selle asemel et saada 12 miljonit kasumit sai 18 miljonit kahjumit.
A"ripa"eva message boardil juba o"eldi seda, aga ytleks ka siin: Kui mingi info ei vasta ootustele ja seda to~lgendatakse valesti, siis ei ole asja lahenduseks info yldse kinni keerata. Vo~ib-olla tasuks ikkagi mo~elda, miks see info vale on ja astuda samme asja parandamiseks.
Kas Vensel võiks pankade aruannete avaldamise jälle igakuiseks?