Ei jätnud, need ei puutu asjasse, sest väide oli, et “dotatsioonide eest saab silla ja jääb ülegi”.
mina seda pole väitnud, seega ei oska kommenteerida. Kuna pileti hind on juba nii kõrge, siis jah enamus dotatsiooni läheb Hiiumaa liinile. Saaremaa liin teenib jooksvalt end suht tasa, kui praamide hinda ei arvesta.
Aga võib selle teema löpetada, silda ei ole ega tule, õige aeg lasti mööda. Isegi normaalseid peamaanteid pole suudetud 30.a ehitada, mis siis veel sillast rääkida:)
Mujal kasutati euroraha ära ja tehti korralikud teed, meil sai eurorahade töttu kütusekatsiisi lihtsalt mujale suunata ja teid mitte teha.
Ups! Täna (olen eelpensionär) käisin Maximas, kõrval oli iseteeninduskassas kõigile tuntud Riigikogu liige, nime nimetamata . Parklast lahkusime koos, mina tema auto sabas, kuna sama tee. Kui kiirus oli 30 km/h, siis püsisin tema MB sabas. Kui lubatud kiirus oli kuni 50 km/h, siis vend pani kõvasti gaasi (vast 70 km/h asula sees) ja kadus kuhugi …, kuigi elab samas linnas. Vaatasin, et aega tal küll, kuna Riigikogus on järgmine istung alles 9. veebruaril. Võib ju lällata …Riigikogu on üks väga hea töökoht!
Poolt olid 2/3 saarlased ja muhukad sama palju vastu. Kuidas demokraatlik valik sel juhul käib?
Kui sild reaalselt Muhus
ega jah, siis oli 1 maakond, nüüd on eraldi Muhu vald, aga see on umbes sama jutt, et kui märjamaalased ei taha, siis ikka Pärnu teed ei tee:)
Aga hea, et vähemalt tunnistad, et 2/3 oli poolt.
Aga nagu eespool kirjutasin, siis vahet pole, silda ei tule.
Hetkel saab RB niipalju sidruneid teha ja lisaks siis mega sõjalised hanked, pole mõtet peenrahaga tegeleda.
AI arvas, et 20kg massiga kivi korral läheks selleks umbes 325 aastat, aga muidugi võib seegi mõnest perspektiivist vaadates “varsti” olla.
PS ma muidugi mõistan, et inimesed jaksavad ka tunduvalt raskemaid kivisid tõsta, aga neid võib olla märksa raskem praamile smuugeldada.
Sa paistad ühest küljest aru saavat, et RB on selle potentsiaalse kasutajaskonna suurust arvestades üledimensioneeritud projekt, mille lisaväärtus võrreldes aeglasema ja ebamugavama raudteelahendusega ei õigusta ennast. Kui peaks selguma, et Saaremaa püsiühendus vs praamiliiklus on sellest per capita veel kallim ja põhjendamatum (ja väga tõenäoliselt ongi), kas oled valmis oma seisukohta muutma?
Huvitav, kui paljud tartlased on selle poolt, et neile neljarealine tee Tallinna ehitataks. Pakuks lambist, et üle 2/3.
Ruhnu ja Mohni omad hääletaks vast ka püsiühenduse poolt. ![]()
Um, see võis olla nii umbes sel ajal, kui EEK oli uhiuus valuuta?
Kindel, et pärast arvutusi see pilt ikka niipidi paistma jääb?
Virtsu-Kuivastu silla hinnanguid on tehtud läbi aegade erinevaid, neid tänasesse vääringusse tõstes jääb kallimate variantide suurusjärk alla 800 miljoni.
Dotatsioon + piletitulu samal liinil (== ühiskondlik kulu) võib hinnata aastas kuskile 25 miljoni juurde. Võtame siit näituseks maha Ölandi silla aastase hoolduskulu ca €3m ja arvestame aastaseks võiduks väga jämedalt €20m. Ehk siis miski 2.5% silla maksumusest. Samas see kulupool teadagi ajas kasvab.
Muhu ja Saaremaa püsiühendus mandriga oleks kahtlemata kallis, aga mitte üle mõistuse jabur ettevõtmine. RB kohta küll sama öelda ei julge.
ma juba kirjutasin, et kui ei ole kasumlik, siis pole mõtet, mis siin sul arusaamatuks jäi? St. ma ei saa hästi aru,mis seisukohta ma muutma pean? Aga tuleks arvestada ka neid inimtunde, mis seal kaduma lähevad ja kõiki praamide ostu ja muid kulusi. Ja nagu eespool korduvalt kirjutasin, siis õige aeg lasti mööda ehitamiseks.
Samamoodi võib õelda, et kas kalliste 4 realiste ehitamine on põhjendatud ja odavam variant ajaks ka asja ära. Aga siin ongi küsimus, meie endi inimestes, nende liikumise mugavuses ja ohutuses.
Mul on kuri kahtlus, et sa eriti ei oleks ka rahul kui õhtul 12 st kuni hommikuni kodust lennukile või Tallinna haiglasse sõita ei saaks?
PS kuna elan hetkel Tallinnas ja pensionipõlves suht kama see liikluse värk, siis mind see ei puuduta hetkel otseselt, minu aasta+ seal praami oodates on juba läinud:)
Ma täpselt ei tea, mis selliste suurte sildade planeeritud eluiga on, aga 40a puhul ampsab juba amortisatsioon selle 2,5% ära, isegi kui raha tasuta taevast alla kukub. Ülejärgmisele põlvkonnale jäävad võlg ja postid ![]()
Mäletamist mööda olemegi siin varem päris põhjalikult piike ristanud, teemal kas põhimaanteed peaks olema otsast-otsani neljarealised (sinu eelistus) või madalama liikluskoormusega kohtades vahelduvate möödasõiduradadega kolmerealised (minu eelistus). Mugavus ja ohutus muidugi maksavad, aga kui gdp per capita on 3-4x skandinaaviast väiksem, ei saa eeldada nendega samaväärset mugavust ning selle väikese mugavus- ja ohutuskasvu lisandumiseks tehtud lisainvesteering võib mõnes muus, palju pakilisemas kohas märksa suuremat efekti tuua. Alternatiivtulu - ju nõu. Sama ka selle silla või tunneliga.
paneks siia võrrandisse praamide ostuhinna ka sisse 100 milli
Labidaga rehkendades: 500M maksva silla kapitalikulu 3% intressi juures 40 aastaks oleks €865 247 557,81, millest intress moodustab siis €365 247 557,81. Aasta peale jagatuna siis ka ainult intressikulu oleks ca 9,1 milkut aastas. Nagu aru saan, siis praamidotatsioon €20M jaguneb nii Saaremaa- kui Hiiumaa liinide vahel. Ma ei tea, mis proportsioonis, aga arvestades et üks neist on pikem ja teine tihedama graafikuga siis lööme selle jällegi labidaga pooleks ja juba olemegi enamvähem even isegi amorti arvestamata. Ölandi silla haldus/hoolduskulu tundub asjakohane võrdlusnumber, aga ma ei oma ülevaadet, mida see sisaldab, mida mitte. Jaanuari elektrihindade juures võtaks ilmselt juba ainuüksi sillavalgustuse arve pisara silmanurka.
Tasuline kiirtee ei sobi kindlasti siia võrdlusesse, sest talle on alati alternatiiv olemas. Ma pole ise tasulist silda ega tunnelit näinud aga olen täiesti kindel et kohalikul elanikul on seal oluline soodustus, eriti juhul kui see on tema ainus viis koju jõuda. Mu arust pole tasuta praamisõidu ootus selles diskussioonis kunagi kandev seisukoht olnud, pigem see et pidevalt tõstetakse hindasid ja tgelt on päris kallis juba.
Taani-Rootsi vahelise Öresundi silla ühe otsa pilet on €68. Aastapileti ostmisel saab ühe otsa hinna €24 peale alla. Suvel Mont Blanc tunnelit pidi Šveitsi-Itaalia vahet trippides tuli tunneli ühes suunas läbimise eest šveitsi frankides umbes midagi €50 kandis plekkida. Kui pileti alles hoidsid, said samal päeval tagasi sõita €10 eest.
Kui teha betoonelementidest “lame” sild, siis oleks hinnaks ca 200 miljonit eurot.
Kui panna ületamise hinnaks 10 eurot per auto, siis peaks jooksvalt ära tasuma küll.
Sellised sillad püsivad enamvähem igavesti väga minimaalsete hoolduskuludega ja on kergesti remonditavad.
Võrreldav projekt:
Ja-jah, millise keskkonnaklassiga betoon peab merevee kloriidist põhjustatud korrosioonile, karboniseerumisele ning külmumise/sulamise mõjule vastu “enamvähem igavesti”; millist materjali peaks kasutama nende raudbetoonelementide pingesarruseks ja millise konstruktsiooniklassiga peab see rajatis selleks olema?
Ja veel - kui palju külmumise/sulamise tsükleid esineb Eesti talve jooksul ja kui palju Florida talve jooksul?