Kogu see lugu illustreerib Eesti avaliku sektori kimbatust. Raha on vähe, aga samal ajal raha on palju. See tähendab - sedasama artiklis kirjeldatud ELi raha, mida ei taheta vedelema jätta, aga sellega midagi eriti mõistlikku ja tulemuslikku ka ei suudeta teha. Paar aastat saab jälle projektiga seotud inimestele (keskmisest kõrgemaid) palku maksta, riigieelarvest tuleb omaosalus ja riigipalgaliste töökohtade arv paisub.
Teistpidi: kui võimalik ELi eelarvest Eesti majandusse raha saada, siis on justkui motivatsioon see igal juhul ära kasutada, isegi kui sellest midagi kasulikku ei sünni. Vähemalt jääb majandusse!
Raha ei kulu ju mõttetult - selle raha eest on mitu inimest rabanud kõvasti-kõvasti väga suurepärast tööd teha. Kohe nii kõvasti, et higimull otsa ees ja naba paigast ära! Tõenäoliselt koostavad nad oma kõva töö tulemusena lõpuks ka mingi raporti. Selle eest on neid vaja omakorda premeerida väljasõitudega hotellidesse-spaadesse-puhkemajadesse, kus koolituste-seminaride nime all nad saaksid ennast korralikult välja puhata.
Lisaks tasub rõhutada, et nad ei kuluta mitte maksumaksja raha, vaid see raha tuleb Euroopa Liidu eelarvest!
Selle aasta kümne kuuga on Eesti automüüjad andnud klientidele üle 10 688 uut sõiduautot ehk 42,2 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kui palju käibemaksu riik autode pealt vähem on saanud tänu uue maksu kehtestamisele?
Kui palju sai riik käibemaksu 2024. aastal rohkem tänu sellele, et uue maksu kartuses autoturg buumis?
Pole mõtet võrrelda ainult ühte kalendriaastat teisega sellepärast, et me oleme kokku leppinud, et üks periood algab 1. jaanuaril ja kestab 12 kuud. Otsuste mõju ulatub natuke pikema aja peale ette ja taha kui lihtlabane yoy võrdlus.
Väidan, et praeguse madalseisu põhjuseks pole enam 01.01.2025 kehtima hakanud automaks, vaid segadus erinevate poliitikute kommunikatsioonis selles osas, mis 2026. aastast automaksuga üldse saab. Kui olukord on segane, siis tark ei torma, vaid ootab kuni selgus saabub. Siis pole ka imestada, et oktoobris müük kiratseb.
To: Vanaema
Millisest kasumist seal artiklis täpsemalt juttu on? Sellise meeletu puhaskasumlikkuse juures peaks neid hooldekodusid kerkima juurde nagu seeni pärast vihma.
Neid saab tekkida ikka sinna, kus on maksujõulisi ja rikkaid omavalitsusi, Harku vald on kah ilmselt jõukas .
Tallinna linna leheküljelt üks näide 2.3. Inimene viibib hooldekodus, mille kohatasu on 1970 eurot. Hinnakirja järgselt on hoolduskulu on 856 eurot.
Inimese sissetulek (pension) on 675 eurot kuus
Linn tasub hoolduskulud 856 eurot.
Seega kujuneks inimese omaosaluseks 1114 eurot kuus. Kuid kuna inimese pension ei kata omaosalustasu, siis katab linn 2025. aastal väiksema sissetuleku vahe summas 106,30 eurot ühes kuus (Arvutuskäik: 781,30 (keskmine vanaduspension) - 675 (teenusesaaja sissetulek) = 106,30 (väiksema sissetuleku hüvitis).
Teenuse saajal tuleb maksta omaosalust 1007,70 eurot(Arvutuskäik: 1114 (kogu omaosalus) – 106,30 (väiksema sissetuleku hüvitis) = 1007,70 eurot) Hoolduskulu 856, kohatasu 1970 No kindlasti on hooldekodul ka muidu kulusid peale hoolduskulude, kuid kui palju ?
Kuidas oli see anekdoot vene uusrikkast : Ma ei ole ahne. Mulle piisab kui kasum on 2 protsenti. 1000 dollariga ostan, 2000 dollariga müün maha
Seega kasumiga oli ärikal kõik korras, protsentarvutusega mitte nii väga …
Registreeritud ja müüdud autode arvu vähenemine on vesi autorendi ja taksofirma(de) veskile. Sellest vaatepunktist vaadates on tegemist väga eduka projektiga.
Eespool jutuks olnud Pihlakodu AS 2024. a kasumi lööb suureks rida “kasum tütarettevõtetelt”, eelmisel aastal oli kasumlikkus palju madalam. Üle ajaleheartikli rea järgi hinnanguid andes peab olema ettevaatlik. Aga kujutage ette, kui paljud oma lähedase hooldamise eest maksvad isikud said ajalehest teada, et teenust pakkuval ettevõttel moodustab üle poole käibest kasum ja mis järeldusi nad sellest tegid.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni andmebaasist selgub, et Martin Villig on annetanud erakondadele aastatel 2021-2023 kokku 136 082 eurot. Sellest suurima osa ehk 57 021 eurot on saanud Eesti 200. Reformierakonda toetas ta 42 520 euroga ja SDE-d 33 520 euroga. Väiksemad toetussummad said Martin Villigult veel Isamaa (2021 eurot) ja Parempoolsed (1000 eurot).
Puhas kokkusattumus on et Mootorsõidukimaksu seaduse (tuntud ka kui automaks) koostamise ja Riigikogus vastuvõtmise perioodil 2024. aastal kuulusid Vabariigi Valitsusse järgmised erakonnad:
1. Eesti Reformierakond 2. Eesti 200 3. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)
Kus siin loogika on? Villatuust ise maksab ju ka oma pargi pealt maksa?
Ja päriselt, KES loobub, peale mõne üksiku maniakk-erandi, keda siis seitungis “kangelasena” esitletakse, oma isiklikust sõidikukist selle maksa pärast.
JAH ma loobusin 3.3 liitrit topeltturbo soetamisest hybriidi kasuks, sest selle pisikese aku ja eklektrimootori olemasolu 2.5 liitrise besniisinmootori küljes on 400 EUR erisust iga aasta.
Võimekuselt ei jää see hübriid isegi eriti alla, täitsa patt oleks nuriseda. Ühekordselt peab investeerima umbes 300 EUR et idiootlikud “säästu ja pidurdusmehhanismid” eemaldada ja saavutada olukord kus gaasipedaal reagerrib nii, nagu ühelt pedalilt oodatakse.
Aga see on tulevikumuusika.
Palju neid kodanikke Villatuusti Polti ümber peaks istuma?
Neil kellel autot on päriselt liikumiseks VAJA… zero. Neid kellel “niisama seisab” – ehk mõni üksik. Cmoon, kui sa oled nii jõukas, et pidada “valdavalt niisama seismiseks autot” vaevalt see makski morjendab.
Kogu see maks on ikka “me küsime selle raha sest me SAAME seda küsida ja me SAAME selle inimestelt kätte, sest NEIL POLE VALIKUT”
Meil on nii tore Eestist elada. Iga natukese aja tagant, kui tuul taskutes vilistab, tuleb riik, paneb sulle (ülekantud tähenduses) noa kõrile ja ütleb “elu või heinad”. Ja nutad ja maksad… sest MIS SUL MUUD ÜLE JÄÄB?
Elada ilma autota, ilma elektrita (liinitasu), ilma maata (maamaks)… risust onnis off-grid skvotterina???
