Järelikult on süsteemsed probleemid mida tuleb eraldi lahendada ja vaevalt jõuame palgaga seda kinni maksta.
1 Like
Kui mäletan siis tänavu läks esimesse klassi 14tuhat last, 7-8 aasta pärast läheb 8tuhat ja õpetajaid jätkub.
Tema argument muuseas oligi tegelikult see, et “mujal lihtsalt maksti töö eest rohkem palka ja ka muud tingimused olid paremad.” 
Väidan lihtsalt , et palk on olnud samasugune “süsteemne probleem.” Ja üsnagi oluline tegur. Viimasel ajal on muidugi õpetajatel see ka palju paremaks läinud ja nagu väidab ka Arenguseire keskus, on see ka õpetajakutse mainet parandanud:
Mis puudutab teatud elukutsete maineküsimuset, siis üldiselt kipub nii olema, et kõrgepalgalisemad tööd ongi parema mainega… kuni teatud piirini muidugi.
Oled kindel kas ikka jätkub ? Näiteks, kas on ikka piisavalt teatud ainete õpetajaid ja kas nad on nõus ka väljaspool Tallinnat ja Tartut õpetama ?
Ei ole pahandus sellega ? No võibolla jätkubki õpetajaid ja polegi probleemi. Paneme maakoolid kinni ja teeme suured internaatkoolid Harju ja Tartumaale, kuhu ülejäänud Eesti (ja selle riismetes noorsoo, kes veel mingil imelikul kombel kuskil kolkas elab) hariduse andmiseks kokku toome Veelgi optimistlikumad ütlevad ,et tehisaru jõuab selle aja jooksul niikuinii ASI tasemeni ja ei olegi vaja midagi ette võtta.
Ise arvan, et võiks siiski riske (näiteks halvenev matemaatikaõppe kvaliteet) vähe kindlamalt maandada.
See jutt, et “õpetajad saavad kohe otsa, kohe on vaja palgaga jubedalt motiveerida, muidu noori peale ei tule” on minu jaoks umbes 30 aastat vana.
Kogu aeg loetakse neid “60a või vanemaid” õpetajaid ja ähvardatakse, et 10a pärast pole klassi ees kedagi.
Ei ole midagi katki läinud. Noori tuleb peale, klassid on väiksemad kui 30a tagasi (siis oli norm 30+ last klassis) ja õpetaja koormus väiksemaks tuunitud. Pole neid õpetajaid kusagil väheks jäänud, hoopis vastupidi: meil on õpilasi ühe õpetaja kohta palju vähem kui naabritel.
2 Likes
Täna Terevisioonis arvas Indrek Kiisler, et Riigikogu liikme palk on väike, vt 1:06
https://jupiter.err.ee/1038506/terevisioon
Kui võrrelda kolleegidega Soome parlamendis, siis meie rahvaesindajad on üle makstud, seda nii kuupalga suhtega mediaanpalka, kui ka kuluhüvistega võrreldes.
4 Likes
Nii on. Tegelikult on meil õpetajaid märgatavalt juurde tulnud. Seda ajal, kui õpilasi on märgatavalt vähemaks jäänud. Õpetajate kohta erinevat statistikat näeb näiteks siit.
Selge, tuleb õpetajaid juurde.
Aga ikkagi - kvaliteet ? Pane teine filter peale ja samast kohast näed ka kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid jääb vähemaks ja nende osakaal 50-59 ja 60+ vanuses kasvab, nooremate seas kahaneb. Ehk siis see sama teema, millest ennem pikalt jahusin.
Ja õpetajaskond siiski vananeb:
nn. “järelkasvu” (alla 30 aastaseid) on siiski vähe, tundub, et pigem on algajaid õpetajaid vanemate inimeste hulgas. Üllatavalt suur hulk nendest ka esimese kolme aasta jooksul lahkub:
Aga no ehk ei olegi probleem, kui laste arv ka kahaneb ja seda eeldatavasti kiiremas tempos ja regionaalselt see kuidagi “paika loksub.” Ja kui me end teistega võrrelda tahame, siis ka lähiriikides sarnased trendid.
No ei taha ise ka ülinegatiivne olla tegelikult, samas räägitakse, et murekoht on loodus ja täppisteaduste õpetajate seas, vaatan siis jällegi statistikat nende matemaatikaõpetajate kohta, kes meie edukaid PISA testi lapsi välja koolitavad, ja ikkagi ei ole just rõõmustav areng ees ootamas. Jälle selline halb “demograafia”
Siis võib jah üldine arv olla igati korras, aga kui sul tekivad eestis piirkonnad, kus pole selliseid aineõpetajaid (füüsika, keemia, matemaatika ) saada, siis on ka paha - see on keti nõrgim lüli.
Aga eks tuletage parem mulle 10 aasta pärast siin jälle meelde, kui palju ma eksisin (loodetavasti) ja kuidas tegelikult oli kõik korras.
Edit: mul on kodust 400m kaugusel põhikool. Tegin oma jutu peale selle kodulehe lasti ja nagu valatult - otsivad füüsikaõpetajat. Kvalifikatsioonile vastav haridus võib olla ka “omandamisel.” Korra veeretasin mõtet, et võiks isegi kandideerida, aga palk on kindlasti niru.
Regionaalselt pole üldse probleemi.
Kusagil Valgamaal või Hiiumaal on õpetaja palk juba 1,2x maakonna keskmist. Ida-Viru priskest palgalisast rääkimata.
Õpetaja palk ei tundu ahvatlev ehk ainult Tallinnas ja Tartus, aga peamiselt sellepärast, et suuremates linnades pakub tööturg rohkelt alternatiive.
Aga muidu täpselt nagu kogu tööturul laiemalt. Reaalainetega keeruline. Igasugu projektijuhte ja sebijaid on lihtne leida, insenere aga raske.
Humanitaaralade õpetajaid jagub, aga kes matemaatikat-füüsikat oskab, neid on vähe.
Alles äsja lugesin pikemast haridusvaldkonna intervjuust soovitust matemaatika ja füüsikaõpetajajatele kõrgemat palka maksta. Ilmselt võibki olla mõistlik erialade kaupa diferentseerida, mitte helikopterilt kõigile juurde kallata.
2 Likes
Lahtiütlus, et olen 3a oma elust õpetajana keskkoolis töötanud küll, seega täitsa tühja koha pealt ei jaura, ja täpselt samad probleemid olid ka siis (kuigi palk on nüüdseks oluliselt kõrgem). Toetan ka diferentseeritud süsteemi, kuigi mitte per eriala (eriala saab mõjutada nt tudengistipendiumitega), tasu osas tuleks rohkem lähtuda muudest kriteeriumidest, et vältida uute süsteemsete vigade ehitamist.
Aga kui nüüd abstraktsioonitaset veelgi tõsta, siis nagu olen ka kunagi varem kirjutanud, tuleks ideaalis kõik otsast peale uuesti mõtestada. Esiteks see, nagu siin ülalpool kirjutati, mis on üldse hariduse mõte, mida me sellega saavutada tahame lühikeses ja pikas perspektiivis? Tänased kooliminejad kujundavad juba 12-15a pärast Eesti elu, mida neil vaja oleks?
Või mis on õpetaja roll? Mida konkreetselt õpetaja peab oskama? Kas “teadmiste vahendamise” komponent on olulisem või “inimeseks kasvamise toetamine”? Milline üldse peaks olema tänapäeva “õpetaja”, kas pigem nagu tugiisik või coach või IT-admin või eeskuju?
Mille jaoks on vaja klasse või klassiformaati? Mis on tunnid, õppeained, mille põhjal need tekivad ja miks? Miks seda vaja on? Äkki on see 19saj vabrikumudel oma aja ära elanud ja mõistlikum oleks projektipõhine õpe?`
Mis üldse on kool? Mis peaks olema kooli roll? Kas tuleviku kool võiks olla näiteks hoopis mõtestatud kui mentorlusega teabekeskus lastele ja noortele? Kas väiksemates kohtades saaks Kooli ja Raamatukogu äkki omavahel ühildada?
tl;dr haridus on nii väikeses riigis absoluutselt kõige olulisem ühiskonna komponent ja see tuleks üdini läbi mõtestada meile vajalikus suunas, selle asemel et… misiganes see tänane tegevus on
14 Likes
Üks selline oluline teema ongi reaalained.
Meil tööandjad ütlevad, et meil on insenere, arendajaid ja reaalalade inimesi puudu, aga seda küsimust ei lahenda ülikoolides erialade vsstuvõttu reguleerides.
Kui meil põhikoolis või keskkoolis 25% õpilastest lihtsalt põruvad ja rohkem kui 50% saab napilt hakkama, siis sealt ei tulegi seda seltskonda, keda oleks võimalik ülikooli tasemel koolitama hakata.
Need reaalainete mured hakkavad üldharidusest peale ja seda peaks ka sealt tasemelt lahendama.
5 Likes
Ukrainlastel on ka laserrelv väidetavalt olemas. https://www.youtube.com/hashtag/tryzub
1 Like
(ei tea kas peaks selle hariduse jutuga kuhugi mujale teemasse kolima…?), aga Draax, see reaalainete “puuduse” näide on tegelikult suurepärane.
Maru palju korratakse probleemi: meil on puudu reaalalade inimesi! Ja sinna kõrvale lahendust: reaalainete õpetajatele parem palk!
Aga mina olen süsteemiinimene, mitte pedagoog, ja minule see tagasisideahel tundub natuke arusaamatu. Mulle tundub, et kui täna matemaatikaõpetaja palka tõsta, siis tulemus on matemaatikaõpetaja kõrgem palk, mitte “rohkem reaalalade inimesi”.
Esiteks tuleks välja selgitada, keda täpselt puudu on. Sa võid ju öelda, et “vajame rohkem insenere!”, aga seda inseneri tuleb kuidagi ka rakendada, sest muidu ta läheb Saksamaale sildu ehitama. Niisiis võiks üheks motivaatoriks olla justkui perspektiivika tööstuse, suurprojektide jne olemasolu. Tahan saada inseneriks, sest tahan töötada kosmosetehnoloogia valdkonnas – näiteks.
Matemaatikaeksamil põrumine on iseenesest oluline probleem, aga jällegi, kuidas siin palgakasv abiks oleks?
Ja üleüldse, meid on vähe. Ühest küljest tähendab see seda, et väga helged pead koheselt tunneldada pedasse pedagoogikat õppima oleks nagu raiskamine. Teisalt oleks neist haridussüsteemis suur kasu. Kõlab nagu mingi praktikute kaasamise mudel oleks kasulik, samas liigub riik hetkel just risti vastupidi ning muudab pedagoogika magistrita õpetamise tingimused kehvemaks.
Ja lisaks, kui meie eesmärk on “rohkem lapsi insenerideks!”, siis tegelikult ei olegi ju puht matemaatiliselt hea mõte panna panuseid sellele, et absoluutselt igasse kooli peaks tekitama komplekti täiuslikke stem-õpetajaid.
Ühesõnaga, väga lihtne on luua konstruktsioon “meil pole reaalalade inimesi” – “ok tõstame siis palka”, aga kui sinna kasvõi ühe pisikese foorumipostituse sügavusel sisse vaadata, siis läheb pilt kohe kirjumaks. Minu jaoks kõige suurem küsimus ongi see, miks riigis seda süvitsi vaadet ei tehta ning selle asemel keelatakse andekatel ja võimekatel doktorantuuri minemist, sõimatakse aednikke või hävitatakse elukestvat õpet. Lihtsam vist.
7 Likes
Ma kogu aeg imestan mis sunnib olema matemaatika õpetaja koolis 8-misiganes kellaajani igapäev terveid klasse õpetades? Lisaks on igas klassis selliseid, kelle midagi külge ei hakka ja ka selliseid, kes lihtsalt sind närvi ajavad. Lisaks kontrolltööde parandamine ja selle kuluv aeg ning ilmselt ka mingi tagasisisdestamine ja muu BS bürokraatia.
Selle asemel istud ühe sellise õpilasega, kellele mingi osa päris matemaatika tunnis külge ei hakkanud, tund aega kusagil mõnusas kohvikus ja teed inimesele järelvastatavaks kontrolltööks asjad selgeks. Järgmine tund tuleb teine ja siis kolmas ja siis…
Närvi kulu vähe ja sissetulek ilmselt kaks kui mitte kolm x suurem…
Maailmast on võtta vähemalt üks näide, kuidas haridusse investeeringute abil tõsteti üks riik üsna hiljuti umbes 57% kirjaoskuse tasemelt aastal 1965. tänaseks juhtivaks majandusjõuks. See näide on Singapur. Kas just üks-ühele kopeeritav (neil on ikkagi väga hea geograafiline asukoht ka), kuid õppetunde saab sealt ehk ikka võtta.
Kes pikki jutte viitsib lugeda, siis Maailmapank on kirjastanud pika bulla Singapuri haridussüsteemi omaaegsest kujundamisest.
Kindlasti on seal veits Lee Kuan Yew isikukultust ka sees, kuid ikkagi üsna hariv lugemine ühe riigi ümber kujundamisest.
Minu arust siin mõni aeg tagasi keerati kaks väga fundamentaalset asja haridussüsteemis tuksi, mis tekitasid teatud perioodis varasemast (veel) suurema inseneri defitsiidi:
-
Tasuta kõrgharidus nõudlusepõhiste tasuta kohtade asemel: kui varasem süsteem tekitas noorele inimesele teatava arusaama, mis ettevalmistusega inimesi tööturul rohkem vajatakse (rohkem tasuta kohti, lihtsam sisse saada tasuta kohale jne.) ning teist pidi veidi pigistas kinni neid erialasid, kus huviliste arv ületab reaalselt vajamineva (lihtsalt ei saanud sisse tasuta kohale kui kõiki eksameid üle 90p ei kütnud), siis uus süsteem kaotas selle ülivajaliku sisendi noortele ära. On erialasid, kus on inimesi puudu ja on erialasid, mis on toredad ja ägedad, aga mis võiks enamikel inimestel väljundina olla pigem hobid kui elatusallikas. Noor inimene peab kusagilt nägema, kust see piir jookseb!
-
Lihtne vs. raske matemaatika- ära mõtle kohe vali! 9. klassi noor, kes tõenäoliselt ei ole veel läbi mõelnud, mida ta oma elus tegema hakkab peab sisuliselt selle valiku ära tegema, reklaamitakse seda stiilis, et “kui oled reaalaineäss vali raske, kui ei ole vali lihtne”, aga tegelikult keegi ei seleta juurde, et kui valid lihtsa, siis väga suur osa just kõrgema lisandväärtusega erialasid ülikoolis tõmbavad sinu ees ukse koomale. Ehk siis sisuliselt heidetakse väga noores eas suur osa kõrvale mingi subjektiivse valiku alusel, et “oi matemaatika on nii raske õpetame seda ainult valitud osale”. Seletaks siis juurde ka pigem, et “võta kergem mata, aga arvesta, et siis Taltechi, TKTK-sse, ITK-sse, TÜ reaalainetesse jms. sa oodatud ei ole.” A miks seda vaja on niimoodi selekteerida ma aru ei saa, elementaarsel tasemel matemaatilist mõtlemist on pea igal kõrgema väärtusloomega erialal vaja.
12 Likes
Seda “tasuta kõrghariduse” teemat on siin nii palju kirutud, et juba … oksendamiseni. Mitte kellelegi see ei meeldi, aga vastu see võeti, läbi see suruti. Kohati tahaks juba aretada vandenõuteooriat, et see oli mingi teadlik “shittttification” liigutus, et alandada konkurentsivõimet ja teha rahvast lollimaks ja devalveerida kõrgharidust. (ja eks seda tehti juba enne. 3+2 tekitab ka juba tunde, et alla magistri sa nagu ei olegi õieti midagi).
Siis lajatati “kõigile, kirssidega”, otsa. Siis lajatati see “10 aasta piir”.
Ei ole muidugi hea seletada vandenõuga seda, mida saab seletada lihtalbase rumaluse ja ebakompetentsusega… aga no vägisi jääb mulje, et “keegi” kusagil on otsustanud süstemaatiliselt hävitada “päris” kõrghariduse ja asendada see Kommunismi Õhtuülikooli tüüpi “haridusega”.
Ja Parempoolsed, jah, isegi MITTE Parempoolsed ei luba meile kampaanias, et “laseme selle lolli süsteemi õhku ja taastame algse olukorra”
2 Likes
Teate, MUL LIHTSALT POLE SÕNU:
" September on TalTechis transpordi ja liikuvuse kuu, mille eesmärk on suunata inimesi kasutama tööle, kooli ja koju liikumiseks rohkem rohelisemaid liikumisviise – nii linnaruumi kui iseenda heaks.
Et seda soodustada, sulgeme 8.–22. septembrini TalTechi Mustamäe linnakus Tudengimaja (STU) parkla.
Selleks, et suletud parkla päris kasutuseta ei jääks ja inimestel oleks selle üle ka rõõmus meel, oleme sinna sellele perioodile planeerinud erinevaid tegevusi ja võimalusi.
Parkla asemel on nüüd üles seatud mõnuala, kus saab oma lõunat veeta, loengutevahelist pausi nautida, mõne välikontori tunni või õuekoosoleku pidada või niisama vaba aega veeta. Ka need töötajad ja tudengid, kes tudengimaja ees igapäevasel ei pargi on oodatud mõnualale aega veetma. Astu ka siit läbi kui parasjagu peamaja kanti satud.
Kogu perioodi jooksul on avatud:
- Välijõusaal,
- korvpallikorv ja pallid.
Lisaks on plaanis:
- Iseauto tutvustused 11. septembri kl 16-18 ja 17. septembril kl 13-14.30
- Coop panga ja Tuleva Rahatarkuse pärastlõuna 16. ja 18. septembril kl 14-16
- Toidubuss Biif Burger 10. ja 12. septembril
- Toidubuss Vagun 15.-19. septembril
Teame, et muutused võivad olla ebamugavad, kuid loodame, et see väike nügimine toob kaasa uusi kogemusi ning ehk ka positiivseid harjumusi.
22. septembril sulgeme ka osa peamaja parklast, et ühiselt tähistada autovaba päeva. Loe selle kohta lähemalt siit.
Rohekuude kampaania kohta leiad rohkem infot TalTechi kodulehelt.
Aitäh mõistva suhtumise eest!"
9 Likes
Mis mure sellega on?
Soodustamaks rohelisemate liikumisviiside kasutamist, sulgeme parkla.
Keelame, käseme, piirame, sulgeme - ja nimetame seda soodustamiseks. Ma nimetaksin seda düstoopiaks.
11 Likes