Eamets kirjutab: “Me impordime oma lihatööstusele toorainet, sest kohalik ei ole konkurentsivõimelise hinnaga – lihtsamalt öeldes on liiga kallis. Oma liha müüme töötlemata välja.”
Osalt nii on jah. Aga as keegi targem selgitaks ära, miks keegi meie töötlemata kallist liha ostab, kui odavamat on saada (mida meie lihatööstused ostavad)?
Vanaema, ju siis kehtivad mitteametlikud kvaliteediklassid. Ostetakse sisse mitte nii kvaliteetset liha, mis on odavam ja müüakse omatoodetud kvaliteetset sealiha välja.
Näiteks sisse ostetav liha võib sisaldada igasuguseid kasvuhormoone, väljamüüdav ja kallim aga seda kraami ei sisalda.
EL keelustas kasvuhormoonid u. 1985. Neid ei tohiks olla üheski lihas mis siinmail liikvel.
Maag (“Rannamõisa”) oli veel hiljuti vist suur liha importija, nüüd said Ekseko ja RLK endale a pidid Rannamõisa ära müüma.
Mingis mõttes on see ju maailmas tavaline asi, ega need tüübid, kes Bentleysid kokku kruvivad, ka ise nendesamade autodega tööle ei sõida.
Iseasi on muidugi tarbimiseelistused, kui stiilis karulaugujogurtibbqkastme sisse ära uputatud lihatükk maksab poes umbes kaks korda rohkem kui tavaline ning ostjaid sellest hoolimata jätkub, siis mis vahet seal enam on. Liha maitset nagunii tunda ei ole, las siis meie head liha söövad parem need, kes hoolivad.
Oleks siis seal karulaugujogurtibbqkastmes lihatükk, aga ei, kohalikule turule kannatab lausa müüa karulaugujogurtibbqkastmes liharäbalaid.
www.err.ee/omniva-alustas-platvormitoo-mudeli-kasutamist
Kulleriks on oodatud vähemalt 18-aastased inimesed, kellel on kehtiv juhiluba, isiklik sõiduauto ning olemas ettevõte või ettevõtluskonto lepingulise koostöö vormistamiseks. Sobiva huvilisega sõlmitakse partnerleping, mille järel saab rahvakuller alla laadida Omniva rahvatarne äpi.
Huvitav kas Bolt ja Wolt vms nõuavad kad ettevõtte või ettevõtluskonto kasutamist?
Juhul kui nõuavad, siis võibolla see platvormitöö kasutajate maksuvältimine polegi nii wild-wild-west …?
ma olin senini arvamusel, et a’la 75-80% platvormitöö tuludest läheb eest riigikassa (maksuameti) radarist mööda (=jääb kokku kogumata).
Andmeid liigutavad MTA-le nkn.
siin see “koer” peidus ongi st. kui tegu on kas ettevõtluskonto või ettevõttele tehtava väljamaksega, siis väljamaksja ei pea Tulumaksu pärast muretsema (see teise osapoole teema) aga füüsilisele isikule väljamakse tegija peab seaduse järgi tulumaksu kinnipidama ja ise selle maksuametile maksma ning siis saajal võib hiljem tekkida võimalus, see oma tuludeklariga järgmisel aastal tagasi küsida. ehk füüsilisele isikule väljamakse tegemisel ei pea tulumaksu kinni pidama ainult juhul, kui tegu on kas kohtuotsusega või kuludokumentidega tõendatud ja väljamaksja ettevõtlusega põhjendatud kuludega. Aga ma ei tea, kas platvormide puhul on see samamoodi või on seal mingeid erandeid? a’la et platvormid võivad 100% teenistuse välja maksta ja nende ülesandeks jääb ainult maksuametile info edastamine - sellisel juhul on alust peljata et a’la suur osa neist elektrimootoriga/jalgrattalaadse tootega ringivuravatest kulleritest võivad ühtlasi ka maksuvõlglased olla (mõned võibolla teadmatusest/mõned võibolla mitte).
mitte ei mäleta, kas sellest ajakirjanduses ka lõpuni lahtikirjutamist on olnud või lobistati ka see seik osavalt hämarusse nagu platvormide käibemaksu osas teha üritati, nüüd on vist EL’i poolt seatud lõpptärmin kas 28 või 29 aasta.
Hm - riigiettevõte üritab makse optimeerida?
Minule on meelde jäänud, et bolt/wolt teeb väljamakseid ainult juriidilise isiku või ettevõtluskontole. Lisaks edastavad ka info EMTAle. Ettevõtluskontolt lähevad maksud maha automaatselt ja midagi kuludesse kirjutada ei saa. Juriidiline isik saab maksudega rohkem mängida
Mõistlik, milleks sotsmaksu maksta.
Osalt on see loogiline ka. OÜna pakivedusid tehes või Bolti sõites saad kulud maha arvata. Ettevõtluskontol on see juba natuke piiratud. Eraisikuna ilma ettevõtluskontota ei saa üldse.
Teiste sõnadega - selline oma töövahenditega (auto, kütus) teenuse osutamine eraisikuna pole mitte kusagilt otsast mõistlik. Sellepärast ei ole Omniva reeglid ka minu meelest kuidagi eriliselt taunitavad.
No aga mis see muud on kui klassikaline OÜ’tamine
Aga kas FIE-na ei saagi siis tegutseda? Või “ettevõtte” all mõeldakse ka FIE-t?
Omniva viis oma postiljonid FIE-deks / teenuseosutajateks juba aastaid tagasi - pakun et isegi enne COVID’it. Aga ilmselt nüüd on nö. järjepidevaid teenuspartnereid (omaaegseid postiljone) liiga väheks jäänud ja seepärast proovitakse ‘juhu-liblikate’ varal ära majandada. krt seda tegelikku põhjust teab, eks asjaosaline ise teab kõige paremini 
Kuldar,
FIE on ka juriidiline isik ehk samastava ‘ettevõttega’ , kuigi minuarust kõige ebamõistlikum neist tänastest võimalikeist variantidest. ja seda tänu oma avansilisele maksu-tasumis-kohustusele (kui seadusandja ei ole seda ära muutnud).
Omniva viis postiringide autojuhid FIEdeks juba 1990ndatel.
Postiljonid jätkasid töölepinguga, neid hakati hiljem sinna suunas nügima.
Aga praktika on juba 30 aastat vana.
Kui te nii kindlalt teate, et postiljonid/autojuhid on kõik juba aastaid tagasi ettevõtjateks ära surutud, siis palun andke AÜ tegelastele ka teada, et Omnivaga pole neil võimalik kana kitkuda?
Loomulikult võib kuskil olla keegi, kes osutab Omnivale teenust läbi oma ettevõtte pakkudes kojukande või veoteenust. See ei tähenda, et selline vorm oleks valdav.
Ettevõtluskontol ei saa mingeid kulusid maha arvata. Tahaks loota, et sõnastused on ebatäpsed. FIE variant peaks ka lubatud olema. Ettevõte võib olla nii FIEl kui OÜl.
Sõnastus oli ebatäpne. Ettevõtluskonto tulumaksumäär on lihtsalt veidi madalam ja kontseptsiooni mõttes vist selle eesmärgiga ongi, et madalam tulumaksumäär katab mingid pisikulud, mis teenust osutades tekivad.
Ettevõtluskonto sobib paremini teenuse osutamiseks, mille põhikomponent on aeg. Kui sisendkulusid on olulisel hulgal (ja transporditeenust osutades on) siis ei kata see soodsam tulumaksumäär enam midagi ära.
