praegusel hetkel õppelaenu võttes tuleks arvestada, et kohustus on seotud euroga.
kunagi tõesti toimis see, et võtan 5% intressiga laenu ja hoiustan selle summa 8%.
aga praegu on õhus krooni devalveerimise risk. ja üle öö võib sellest 5% reaalselt 15% või 25% või jne. saada.
kn5, krooni devalveerimise risk on õhus juba aastast 95. Vähemalt sedasi väitis tollal mulle kohe esimeses loengus tollane TÜ mikroökonoomikat õpetanud "tegelane". Õigupoolest oli tema väide, et krooni pole mõne aasta jooksul enam olemas. Muide, sama isik on olnud korduvalt ka riigieelarve koostamise juures.
Ja kui lapsevanem olles võtad õppelaenu, siis ei kustutata midagi? Kuhu jääb võrdse kohtlemise printsiip?
Krooni devalveerimise riski eest saadki 3% preemiat. Pole just paha nullilähedase riski maandamise eest!
Krooni devalveerimise riski eest saadki 3% preemiat. Pole just paha nullilähedase riski maandamise eest!
Noh, pikema perioodi peale tasuvusarvutuste tegijad võiksid muuseas ka arvestada, kas olukord, kus pank pakub 8% intressiga hoiust, on pikemas perspektiivis jätkusuutlik või mitte?
Ehk siis jah, pigem mine tee tööd või kui käed kibelevad raha paigutama, siis investeeri kuskile, kus on kõrgem tootlus (ja risk). Paarituhande krooni pärast ennast ribadeks tõmmata ei ole suurt sügavat mõtet.
Ehk siis jah, pigem mine tee tööd või kui käed kibelevad raha paigutama, siis investeeri kuskile, kus on kõrgem tootlus (ja risk). Paarituhande krooni pärast ennast ribadeks tõmmata ei ole suurt sügavat mõtet.
Tegelikult saab BIGis ka €hoiuseid avada. Intress 7,00% aastas, miinimumsumma aga üsna kõrge (€10K).
suurnasa - ära usu siin ärplevaid macho investoreid, kelle jaoks 750kr aastas pole raha. 3% riskivabalt teenituna tänases seisus on oluliselt parem kui -30%se portu otsas istuda. vt Alvari postitus. järgmine aasta võid saad uuesti vaadata, kas või kuhu investeerida, et seda 5% biitida või hoopis tagasi maksta kui tõesti midagi teha ei oska. 750kr nagu maast leitud. vt ka mavep postitus, kui plaanid peret luua. kui plaanid riigisektorisse tööle minna, siis kehtiva seaduse järgi on ka seal teatud ametikohtadele ette nähtud õppelaenu osaline kustutamine. isegi kui peret ei loo ja õpetajaks ei lähe võid arvestada sellega, et õppelaenu tagasimaksmise aeg on 2x õppeaeg. kuna aeg on pikk, siis reaalselt (kui õpid 2+3) saad seda raha osaliselt kasutada 16 aastat. võta excel lahti ja tee mõned arvutused :)
Ühe "aga" lisan, kui tohib. Kool tuleb ära lõpetada, et riik lapse pealt pool tagasi maksaks või riigiamet laenu kinni taoks. Kooli lõpetamine pole aga päris walk in the park ja lisab tehingule päris viisaka riski tegelikult.
Pole mingit riski seni, kui sa raha laiaks ei löö. Ega kooli ei minna siis ainult õppelaenu saamise pärast.
Ja juhul, kui lendad koolist välja, maksad laenu tagasi.
Ja juhul, kui lendad koolist välja, maksad laenu tagasi.
Tundub ,et mõned ei saa ikka täpselt aru, misasi on riskivaba depo intress. BIGi pikaajaline deporeiting on B1, lühijaline 'not prime'. See pole sama, mis SEB või Swed või Sampo. Huvi pärast võtsin BIGi aruanded ette, et uurida, kui riskivaba see äri siis on lõpuks. Postitan oma arvamuse eraldi teemasse.
Õppelaenule veel lisaks, et kunagi vanasti anti seda küll 5% p.a., aga seda ei saanud ennetähtaegselt tagasi maksta (pankadele hea äri, sest riik garanteerib ja kompenseerib ka intressivahe). Täna võib intressispread olla 2-3% sinu kasuks, aasta-paari pärast võib asi pöörduda. Sõltub muidugi, kas tingimusi on muudetud vahepeal.
Õppelaenule veel lisaks, et kunagi vanasti anti seda küll 5% p.a., aga seda ei saanud ennetähtaegselt tagasi maksta (pankadele hea äri, sest riik garanteerib ja kompenseerib ka intressivahe). Täna võib intressispread olla 2-3% sinu kasuks, aasta-paari pärast võib asi pöörduda. Sõltub muidugi, kas tingimusi on muudetud vahepeal.
õppelaenu anti ja antakse fikseeritud intressiga 5 % aastas, alati on saanud varem tagasi maksta ja saab ka praegu. Võimalik on tagasimaksegraafik teha ümber ka lühema aja peale. Õppelaenu hakatakse võtja käest tagasi nõudma alles 1 aasta alates laenuvõtja eksmatrikuleerimisest.
Lihtne järeldus, et kui saad kinga koolist, ära pikenda tähtajalist hoiust ja maksa laen tagasi. Lihtne.
Lihtne järeldus, et kui saad kinga koolist, ära pikenda tähtajalist hoiust ja maksa laen tagasi. Lihtne.
reiting ei puutu antud juhul (hoiustamisel) asjasse, vähemalt nii kaua kui kogu eesti riik pilli kotti ei pane. HTF (ehk Hoiuste tagamise fond)i seadusega tagatakse igale hoiustajale teatud summa, mis, kui ma õigesti mäletan tõuseb 20 000 EUR peale 01.01.2010. (hetkel vist 200 000eek - ka piisavalt suur summa), millest siis juhul kui pank peaks kõrvad pea alla panema makstakse välja 90%, sh intressid.
Tagatisfond
Hoiuste ja investeeringute hüvitamine
Alates 2003.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni
Alates 2005.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni
Hiljemalt 2007.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot)
Hoiuste ja investeeringute hüvitamine
Alates 2003.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni
Alates 2005.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 200 000 krooni
Hiljemalt 2007.a 31.detsembrist 90% ulatuses kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot)
Mina jõudsin oma õppelaenu ise tagasi maksta. Naise laenujääki (õppis kauem ja hiljem, seega summa oli märksa suurem) on kahel korral poolitatud seoses lastega. Pärast teise lapse sündi oli jääk juba piisavalt väike ja maksime koheselt kõik ära. Ei mingit probleemi.
Tänasel päeval õppelaenu mitte võtta on majanduslikult ebamõistlik otsus (no kui ei suuda raha raiskamata jätta, siis küll).
Tänasel päeval õppelaenu mitte võtta on majanduslikult ebamõistlik otsus (no kui ei suuda raha raiskamata jätta, siis küll).
tõenäosus, et seda summat pööritades ja investeerides kumulatiivselt superkasumini jõuad, on nullilähedane. kui see summa investeerida õpingutesse (osta raamatuid, hangi omale korralik haridus ja vaata, mis uksed sinu ees avanevad), siis tõenäosus, et selle tootlus tänases mõistes võib olla üüratu vs investeeritud summa, on ilmselgelt suurem nullist.
jahuda mingist sülle kukkunud 750 kroonist aastas (muide, nominaalis, mida pole raha ostujõuga korrigeeritud), on suhteliselt mõttetu. see on 60 krooni kuus (pakk lõssi, päts leiba ja plastikpudelis 1,5l bock). ära kuula sullereid, kasuta seda raha sihtotstarbeliselt, nagu see mõeldud on.
jahuda mingist sülle kukkunud 750 kroonist aastas (muide, nominaalis, mida pole raha ostujõuga korrigeeritud), on suhteliselt mõttetu. see on 60 krooni kuus (pakk lõssi, päts leiba ja plastikpudelis 1,5l bock). ära kuula sullereid, kasuta seda raha sihtotstarbeliselt, nagu see mõeldud on.
mina teeks igasugu sertifikaate ilmselt.
Nagu öeldakse ära võta suuremaid riske kui oled valmis kaotama. Laenuraha investeerimine ei ole kuigi hea mõte.