Asi pole selles, vaid selles, kelle eest tänapäeval lapsi kaitsta tuleb.
2 Likes
Omaette teema on hoopis see, kuidas seda tõlgendada: “…selles, kelle eest tänapäeval lapsi kaitsta tuleb.” Mida see tähendab? Mida selline kaitsmine tähendab? Kuidas seda rakendada tuleb? See on täiesti omaette teema.
Kas selle “kaitsmise” rakendamine sellisel kujul, nagu siin keegi ette kujutab, üleüldse annab tulemust? Reaalset tulemust?
Vene nõukogude ajal oli totalitaarne ühiskond, ühiskond oli hirmul. Kas keegi kujutab ette vabat demokraatlikku ühiskonda, kus ühiskonna üks aspekt on karmilt ära ellimineeritud?
Minu arust pole mitte mingit vahet kas nad tahavad seal lippu lehvitada 1., 2., 3. või 4. juunil, mingit erinevust pole, isegi siis kui üks neist päevadest on ametlik Lastekaitsepäev.
Tänapäeval ei peaks lapsi mitte “kaitsma”, varjates nende eest mingeid ühiskondlikke aspekte, vaid neile tuleb seletada, et mis on hea, mis on halb. Seletada, kuidas sellesse võiks suhtuda. Seletada lastele näiteks seda, et need ekstrovertsed väga edevad inimesed nõuavad ebareaalseid asju ja nõuavad endale suuremaid hüvesid teiste arvelt.
2 Likes
See on igast küljest absoluutne ülbitsemine, meid ei huvita mida kohalik võim arvab, brüssel kaitseb meid, täpselt nagu kohalikud vandid, kerime oma georgi lindid lahti kus tahame, te ei saa midagi teha, sest moskva kaitseb meid.
3 Likes
Keelamisega ei saa ülbitsemist maha suruda. Tuleb olla mõistev. Tuleb mitte reageerida. Mitte pöörata ülemäärast tähelepanu. Mitte rääkida valjult laste “kaitsmisest”. Sest selline seltskond ju lastele ei mõju, see mõjub hüsteerilistele täiskasvanutele. Ka laste kaitsmine ei ole mõeldud mitte lastele, vaid hüsteerilistele täiskasvanutele. Lapsed ise ei saa sellest vikerkaare-asjast niikuinii aru.
1 Like
No vot. Kasvatamatud väikesed tüdrukud. Nende inimeseks ümberkasvatamine ei pruugi isegi enam õnnestuda. Süüa teha ei oska , käituda ei oska, naiseks olla ei oska ega ilmselt ei taha ka. Damaged good, koormavad oma sõgeda jauramisega ainult ühiskonda.
1 Like
Nende kõige suurem karistus oleks nad ilma jätta tähelepanust, nende edevuse toitmine tuleks lõpetada, mitte teha lõik Kanal 2 uudistesse…
3 Likes
Noortel inimestel, kui on puberteet, siis tekib alati soov vastanduda oma vanematele, vastanduda täiskasvanutele, nende maailmale. Kui nüüd kõik see ära keelata, siis seda meelitavamaks see muutub ja seda rohkem sellise asja külge noored klammerduvad. Kui nüüd mingi ühiskonna aspekt - tähestikurahvas - keelatakse täiskasvanute poolt ära, siis noored selle külge klammerduvad. See tundub neile põnev, sest see võimaldab vanematele “kätte maksta”.
2 Likes
Kusjuures, lipu lehvitamine ei ole mingi süütu aktsioon, see on jõudemonstratsioon ja kõige selgem näitamine, kelle seadused ja võim antud territooriumil kehtivad.
2 Likes
Tähestikurahvas ? Nii nunnu. Tegelikult on tegemist isikutega, kes loomuvastaselt oma sugukirge rahuldavad. Eks nad tahaks rahulikult seda sexi asja teha aga mingid tegelased on nende esindamisest ja kaitsest endale leivanumbri ja sissetuleku allika teinud. Tundub, et selle punaste pushitud jamaga on võimalik terve ühiskond lukku ja väljasuremise künnisele ajada.
7 Likes
olles erinevate eesti skenedega üsna lähedalt kokku puutunud, oli kokkuvõtte lugemine päris huvitav
ja teine mõte, et pole esimene kord viimase kuu jooksul kui olen tabanud end mõttelt, et tasuta kõrgharidus on suur viga, sest sellised on tulemused.
Minu jaoks mine ja tee oma pseudot, aga krt tee seda vähemalt oma raha eest siis juba.
6 Likes
Kusjuures mu keskmine (27a) tütar tuli Tartusse käima ja tuli õhtul koju täitsa kultuurishokis, et mida hekki siin linnas juhtunud on?! Ühel tänavanurgal jätavad üksteisega, ilmselt suvevaheajaks, hüvasti 2 eksterjöörilt tütarlast ~14aastased - jou MEEEES eks me siis näeme vms ja teine sama vastu- OKKK, MEEES jne. Ja SAMA stsenaarium veel mitmes kohas! Laps resideerub ise muidu Pärnu ja Muhu vahel ja ütles, et hea, et Tartust minema läks…
2 Likes
Mõtlemapanev.
Kuigi ma mäletan, et kui ma noor olin (see oli ammu), siis kutsusime teisi inimesi näiteks laialdaselt “sägadeks”… kusjuures nad tingimata ei identifitseerinud ennast kaladena. Äkki on siin ka millegi sellisega tegu, ei?
6 Likes
Nii võiks mõelda. Samas ei kuulnud neid ju mina ja tütar pole mingi tagurlane. Tavaline noor, võiks öelda suht tolerantne, inimene kes neid tõlgendas? Ilmselt siinkohal oluline ka intonatsioon ja muu käitumine? Kui tema juba imestas, millest me räägime? Mina olen tunduvalt konservatiivsem.
1 Like
Seda ma räägin , et tütarlaste lastetuba on täiesti kummuli. Vabakasvatus ei ole hea mõte. Kõigil on raske , nii lastel kui vanematel.
1 Like
Magistritöös tõstatatud probleemi saab kergesti lahendada kehtestades seadusega normatiivi, et 50% metalbändi liikmetest peavad olema naised (ja 50% mustanahalised ja 50% omasooiharad). Lisaks võiks ära tühistada seaduse, et ainult mehed võivad bände asutada.
Muidu on nii, nagu lk 17 kirjeldatakse - sõpruskond tuleb kokku ja selline meestest koosnev grupp teeb bändi omavahel. Ja kui seal naisi pole, siis on seal bändis vaid mehed. Kusjuures bändi liikmed nõuavad pühendumist bändile ja muusikategemisele! Kuidas on võimalik, et sellist elementaarset asja nagu nõudmine omasoolistega seksile ei tähtsustata?
Enivei, probleem on tõepoolest Eesti tasuta kõrghariduses.
UK mudel on parem - tasuline kõrgharidus (mu magister on ca £8000 aastas), aga võimalus saada odavat laenu esimeseks vastava taseme kraadiks. Laen makstakse tagasi lisaprotsendiga tulumaksule.
Teine asi, mis UK-s on normaalne, on see, et õpetajad ei pea omama magistrit. Eestis jm kus see nõue on, on see viinud selleni, et nüüd on “magistrieksamid” - st ei pea isegi enam magistritööd tegema. Mis magister see selline on? Miski riigirahaväljapesukassikooli ettekääne lihtsalt.
Mul naine ei saaks muusikat Eestis õpetada, kuigi ta UK-s teenib sellega ca sama palju kui Eesti RK liige, kõik kiidavad ja suunavad oma tuttavaid talle.
6 Likes
Sissejuhatuse põhjal ütleks, et võib täitsa asjalik töö olla. Mine tea, ei viitsi lugeda.
Teema on kahtlemata raske, sest tõrjumise teemad on nii äraleierdatud, et ka asjalikud käsitlused saavad algatuseks “jura” templi. A, noh, ma ka ei viitsi kaugemale lugeda.
Lugesin töö läbi. Akadeemiliselt on tegemist üsna tugeva tööga, ise hindaksin seda (sõltuvalt kaitsmisest) ilmselt B-ga.
Nüüd aga probleemitõstatusest. Antropoloogia, sotsioloogia jne on ka olulised valdkonnad ja saavad iga päevaga ainult olulisemaks. Sellele konkreetsele tööle ma küll ei omistaks neid fraase, ausalt öeldes oli see üllatavalt neutraalne töö ja pakkus täitsa põnevaid mõttekohti.
Sageli pole ka selliste tööde akadeemiline mõte ju ka konkreetselt seda teemat uurida, kui nüüd väga utilitaarseks minna, vaid laiemas kontekstis arendada teadusvaldkonda, sõnavara, põhistada uurimismeetodeid jne. Lisaks, mida rohkem me erinevaid ühiskonnagruppe süvitsi uurime, seda paremaks muutub meie mõistmine ühiskonnas käivituvatest mustritest jne. Või saame nt psyopse paremini korraldada 
Ja kui nüüd veel übermetaks minna, siis üldiselt peaks teadus olema täiesti vaba, see tähendab, et tegelikult ei saa keegi ette kirjutada, mida või kuidas uurida. Jah, meil on küll täna tekkinud see olukord, kus mingid valdkonnad ja narratiivid on kas rohkem rahastatud või on sotsiaalteadustes mingid teemad tabud; jah, see on probleem. Aga sellele ei saa niimoodi vastu astuda, et võtta ühe naise (hästi tehtud!) magistritöö ja siis seda peedistama hakata. Tegelikult tema töö ju sellest räägibki – et oleks nagu “päris teadus”, mida teevad asjalikud inimesed, ja siis on sellised tüdrukute teemad, noh nagu näiteks naiste tõrjumine “päris asjadest”, sest kes neid tõrjub ah mh???
Ja kuna mina olen ka sotsiaalteadlane, siis tegelikult oleks täitsa huvitav vaadata, kas tõesti neid “sellisel teemal” (mis teema see siis oleks?) sajab “oavarrest” või on see meeste tajuparadoksi väljendus, kus mehed hindasid konstantselt naiste panust vestlusesse üle (st kui naised ainult natuke tihemini sõna võtsid, hindasid mehed neid vestlust domineerivateks). 
natuke keel põses, sest see on väga vana uuring (Cutler & Scott, 1990).
1 Like
selle töö põhiline probleem minu jaoks on need küsimused seal lõpus. Jättes välja soolised suunamised, siis seal palju teemasid, mille kohta mina mehena isegi ütleksin nii mõnegi negatiivse asja, eriti mis puutub kuuluvustundesse või ootusi teatud riietusstiili vms kohta. Näiteks ürita sa olla ainuke kaine inimene pop-punk bändis eks. Paljud neist küsimustest lisaks, et kuidas üks või teine asi sind tundma paneb, ja tunded ei pruugi alati olla kõige objektiivsemad selles osas. Olen mänginud piisavalt palju kohtades kus ma polnud ka “oma”, ei skene ega bändi mõttes
Kuna valimi moodustasid ainult naismuusikud, saabki ettekujutelma et seksism bääd, jättes kõrvale selle, et paljud probleemid on sooüleselt universaalsed
bot’il on põmst õigus. Igas inimgrupis käib kõigepealt “jõllitamisvõistlus” a la “mis mees oled” enne kui omaks võetakse. Inimesed on… noh, inimesed. Ja see on ka täiesti loomulik, et alguses oled “n00b”, “salaaga” jms.
See “oleme kõik kohe sõbrad” on mingi pehmokultuuri-unistus ja Päris Elus ei juhtu selliseid asju mitte kunagi. Võin oma erialalt (IT) öelda, et kui tuleb palju, eelnevalt mitte tuttavaid IT inimesi kokku, siis alguses käib “õhus” pikem “nähtamatu käesurumine”, kus kõik üritavad vaikselt kindlaks teha, kus kohas täpselt see “uus nägu” IT hierarhias asub.
Sõltub muidugi igatusugu asjaoludest – kui ikka lähed lavale esitlusega oma disainitud FPGA CPUd ja sinna juurde kuuluvat ise treitud kernelit esitlema, siis lennutab see sind hoobilt “tippu”
Ja “kellega koos” sa tulid ja “millises grupis juttu vestad” loeb kahtlemata ka.
Inimesed on … inimesed. Niisama, lihsalt “oraste pealt” ja “ilusate silmade eest” ei võeta kusagil uut tulijat kohe omaks. Ikka pead enne natuke tõestama, mis mees (naine) oled ja mis kolb on.
5 Likes
See, et inimloom kasutab heuristikuid ja kontrollib karjakuuluvust, on natuke teine teema, aga loomulikult igati õige.
See magistritöö uuribki ju seda hüpoteesi, et kas ühe grupi (metalmuusikud) tõrjemehhanismid on kuidagi sooga seotud. Ühtlasi kui uurida naiste kogemusi, siis puhtalt teemapüstituse tõttu ei saa sinna juurde pikkida meeste kogemusi aga loomulikult on kõik täiesti avatud seda uurima, tuletan meelde et peer-review teadus ei näe ette tingimust akadeemilise asutusega seotud olla.
2 Likes