Maksud Eestis ja mujal maailmas

Eestis ka osalt sarnane vaade. KODUalune maa on maamaksuvaba, aga see ei puuduta su suvekodu või kodu teises linnas ja mõtisklus siis sellel teemal käib, et neid, kellel mitmeid kinnisvarasid (mh. välja üürimiseks) võiks rohkem maksustada. Ilmselt tavavalija jaoks on see eelistatum variant kui see, et igaüks peaks hakkama oma päris kodu aluse maa eest rohkem maksma.

Pärnu linn juba alustas selle ettepanekuga, et suvituslinnas olevad üürikorterid võiks olla kuidagi kinnisvaramaksuga maksustatud.

Kuna meil on KOVide maksulaekumine elukoha registreeringu põhine, siis paralleelselt on teine ettepanek lubada inimesele kahte kodu, et tema tulumaksu laekumine jagada “õiglasemalt” näiteks pealinna ja maakodu vahel (kus ta võib-olla isegi terve suve ja kõik nädalavahetused viibib). Praegu peab inimene valima ühe elukoha.

Kuna kõik KOV teenused (nagu lasteaiakoht, KOV toetused jne.) on täna seotud ikkagi rahvastikuregistris registreeritud elukohaga, siis see on paras pusle, kuidas need eraldi võetuna mõistlikud ettepanekud selgelt ja arusaadavalt seadusesse vormida. Tõenäoliselt on erinevatel KOVidel osades nendest küsimustest ka täiesti vastupidised huvid, sest nende tulubaas saab erinevalt mõjutatud.

Selle aastaga on kodualuse maa seadusest tulenev automaatne maksuvabastus läbi. Uuel aastal on KOV’i otsustada, millist % rakendada, kas ja kui palju maksuvabastust rakendada.

3 Likes

Pere inimesed teevad tavaliselt nii, et ühe inimese kodu on linnas (lasteaiad, koolikohad) ja teise inimese kodu on maal (tulumaksuvabastus müügil, mingid KOV soodustused nt. praamipiletid).

2 Likes

Kas selline kinnisvara võiks olla maksustatud mis lihtsalt aastaid seisab ja laguneb.

image

To: kasutaja314
Maamaks on ju olemas?

1 Like

Ei saa unustada siinkohal pisiasja, et nii toetad ka maakodu KOV-i oma pisikese tulumaksuosaga, selleasemel et see kõlvartitele pööritamiseks anda, kuhu niikuinii lõputult peale pritsib. Võrdsem Eesti Kõigile oli vist antud konstruktsiooni nimi.

Miinuskoht on asjaolus, et näiteks lasteaia soodusmaksu ei saa muidu, kui mõlemad vanemad pole samas üksuses sisse kirjutatud. Eks see ole arvutamise koht.

Muideks Saue vald tõstis hiljaaegu oma tulubaasi. Imelik on sest lugeda vaid ekre häälekandjatest ja RT-st. Vallaisad võiks vastava info enda seinale samuti üles riputada, Kuigi jah, kehtima hakkab alles homsest, seega aega on.

1 Like

No samas retoorikas võib ju ka öelda, et milleks automaks - käibemaks on ju olemas nii auto ostmisel kui kütusel + veel aktsiis. Maamaks ei sunni seisvat kinnisvara müüma või korda tegema kuna inflatsioon on suurem kui maamaks.

To: kasutaja314
Maamaksu saab ju tõsta, eriti kesklinna piirkonnas.

Kuidas muidu aga hooneid maksustada? Mis teeb ühest hoonest seisva ja laguneva hoone ja teisest hoonest ei tee? Kuidas sellel juriidiliselt vahet teha, et saaks maksustada just need hooned, mis tarvis?

1 Like

Seadustesse on muudel teemadel igasugu keerukaid konstruktsioone sisse kirjutatud. Kui oleks poliitilist tahet siis ka leitaks viisid aga tahet lihtsalt ei ole. Ilmselt on ka poliitikutel endal palju seisvat kinnisvara.

Arengumaades kus maksustamiseks peab hoone ‘valmis’ olema, on suur % hooneid permanantselt ‘veel pooleli’, kuigi täidavad oma ettenähtud funktsiooni juba ammu, lihtsalt roostes armatuurid turritavad katusest välja, sest noh, midagi ju tegemata.

5 Likes

Mitte arengumaad ainult aga ka Kreeka, Albaania. ühesõnaga pool Balkanit poolikuid maju täis just nimelt sellel põhjusel. Mis iseenesest on imelik, sest nagu ka kõik muu on maksude maksmine sealkandis selline loominguline tegevus rohkem.

4 Likes

Mulle seletati seda kõike teisiti, kui Kreekas turritavate armatuurid kohta küsisin.

Et umbes, kui kunagi jõuab koju tagasi Inglismaale ülikooli läinud poeg ja hakkab oma elu elama, peret looma, siis paneb ta vanaisa poolt jäetud armatuuride otsa omad postid püsti, ehitab seinad ümber ja jätab pojapojale samuti mõned traadid katusele. Kõrghooneid seal siiski eriti näha ei ole, mis antud teooriat just üleliia tugevalt ei toeta. Võib ka olla, et pojad pole veel puhtpraktilistel põhjustel kodumaale tagasi jõudnud, sest vaja kuskil Brightonis plankudele viisnurkasid kritseldada või jõest mereni plakatitega ringi vehkida.

2 Likes

Käibemaksu alandamine toiduaintele 245 milj. kuluga riigieelarvele sildistati räigeks populismiks aga tulumaksu alandamine vahetult enne valimisi 780 milj. kuluga ei ole populism.

6 Likes

Toidu käibemaksu langetamine pidi kõige rohkem aitama jõukaid. Loomulikult tulumaksulangetamine soosib vaeseid.

TM tõusu vajadust põhjendati kui julgeoleku maks. Need, kes seda kritiseerisid või pidasid ülearuseks ehk ei ole meile võimete kohane, olid joonelt kremli käsilased elik putinistid.

Nüüd, kus tagasi keeratakse? Ikka ise vist suurimad käsilased? :smiley:

Kokkuvõttes, tglt, odav, manipuleeriv, kaval poliit tehnoloogia. Ikka ja jälle siis kui reiting põhjas ja KOV valimised ukse taga.
See alatine raamistik, milles Mihhail tegutseb.
Eesti riik, majandus, ühiskond jne…ei ole prioriteet.

12 Likes

Laenuraha eest tehtud valimiseelne vastutustundetu maksulangetus, mis tuleb kinni maksta meie lastel.

7 Likes

Nojah, seda Ligigi ütles, et ega vaestel ju polegi raha millest makse maksta, seega neid see käibemaksu tõus ei mõjutagi. Ja sellele teisele lausele, et tulumaksu langetamine soosib vaeseid saime ka täna hommikutelevisioonist kinnituse kus rahatark Kristi Saare jõudis lõppsõnas järeldusele (kuulasin 2x üle ja tsiteerin sõnasõnalt): “kui me räägime inimestest kellel pigem juba oli finantsiliselt hästi, nemad nendest maksulangetustest kaotavad” Aamen !!!

1 Like

:joy:

kusjuures see ei pruugi üldse vale olla, kuna tõenäoliselt need rahatarga proua poolt viidatud isikud olid juba teinud/algatanud plaanitud maksumuudatuste optimeerimiseks vajalikud tegevused/ümberkorraldused aga nüüd kaob nende rakendamiseks vajadus ära - ehk tegu oli tühja tööga, raisatud aja ja rahaga.

eesti poliit ja maksumaastikul on levinud eesti spordile sarnane mõtteviis st. eelringi/kvalifikatsioonisõidu võistlusel ei pingutata maksimaalselt, sest pikka perspektiivi tähtsutades hoitakse jõudu/püssirohtu järgmistesse etappidesse/kvalifikatsiooniringidesse. Jama on ainult selles, et kui esimeses ringis piisavalt ei pinguta, siis teist ringi ei pruugi sinu jaoks tulla, ükstaspuha kui palju selle teise ringijaoks jõudu või püssirohtu hoidsid/alles jäi.
ja noh, poliitkorrektsus ja Bürsseli eest kulpilöömine on juba nii mõnigi kord, ületanud ka eelmisel sajandil valitsenud NL’is kulppilöömise aktiivsuse - ehk rohkem peaks ise mõtlema ning oma argumente (sh. Eesti riigi ja eesti rahva huve) kaitsma.

3 Likes

Ühesõnaga raske välja öelda, aga tundub mulle, et valitsus teadlikult huiab visates välja mingeid mõtteid eesolevatest maksutõusudes pannes sellega inimesi reageerima…

1 Like