sigakoer: kassasabades hoitakse alati teatavat pinguldatust. Idee selles, et kui sa pead kassasabas seisma, näpid sa igavuse peletamiseks tõenäoselt seda kräppi mis kassa kõrvale on välja pandud ja ostad ka midagi. Saadav tulu on kaupmehele suurem kui saamata tulu, mis tuleneb "krt ma enam iialgi siia ei tule"-mõttega lahkuvatest kuttidest. pealegi tuleb enamik neist kuttidest ikkagi tagasi, sest muudes poodides pole asi parem.
teinekord pingutatakse selle pinguldatusega aga veidike üle :)
sigakoer
Haugud vale puu all. Küsi Prismast.
Haugud vale puu all. Küsi Prismast.
Ka Mustika Prismas juba aastaid kogu aeg rõvedad sabad, sellepärast sai seal käimisest ka loobutud.
Schlagbaumm, kui sa prismas vaatad, siis on nad selle poolest erilised, et neil pole seal kassa juures midagi. võtan ühe kilekoti asemel kaks?
SideKick: see pole esimene kord, kus rakendus ei tule teooriale järele ;) Võtame kas või kogu N Liidu...
sellepärast ongi
sellepärast ongi
impendium,
kas Sa käisid naiste saunas ikka Eesti riigis? Tundes Eesti palgaturgu, on tegu ikka VÄGA väära infoga...
kas Sa käisid naiste saunas ikka Eesti riigis? Tundes Eesti palgaturgu, on tegu ikka VÄGA väära infoga...
Eesti riigis jah, ühe panga tellerid ajasid juttu. Statoili teenindajad pidavat saama 11k kätte jne. Kogu jutt põhines väidetavalt oma kogemustel, kes oli enne töötanud Statoilis, kes Rimis..
Mul tekkis selle jutu peale siis muidugi mõte, et mis mõttega ma üldse erialast haridust nõutan, ainult veidi väiksemat palka saab ka kassapidajana :)
Mul tekkis selle jutu peale siis muidugi mõte, et mis mõttega ma üldse erialast haridust nõutan, ainult veidi väiksemat palka saab ka kassapidajana :)
Sellepeale peaks ütlema seda, et inimesed pidid vähemalt kolmandiku oma palgale juurde panema, kui sellest juttu tuleb.
TTÜ majandusmatemaatika professor:
"Rootsi on pelgalt krediidikriisi küüsis stagnatsiooniriskidega, Eesti on aga olulise rets-flatsiooni lõksus (oluline retsessioon + kõrge inflatsioon + kõrge töötus), seega hoopiski räigemat klassi jamas ja seda oluliselt."
http://yloennuste.wordpress.com/2008/12/06/tegelikult-kaks-vaga-erinevat-kriisi-samas-regioonis-friedmanism-noomib-plutokraati/
"Rootsi on pelgalt krediidikriisi küüsis stagnatsiooniriskidega, Eesti on aga olulise rets-flatsiooni lõksus (oluline retsessioon + kõrge inflatsioon + kõrge töötus), seega hoopiski räigemat klassi jamas ja seda oluliselt."
http://yloennuste.wordpress.com/2008/12/06/tegelikult-kaks-vaga-erinevat-kriisi-samas-regioonis-friedmanism-noomib-plutokraati/
Õige, impedium, ka rahandusministeeriumis tõusid keskeriharidusega raamatupidajate palgad üle 20 tuhhi. Milleks kõrgharidus?
hetkel pole artikkel kättesaadav, kuid tarbija24.ee kirjutas hetk tagasi:
Kohvik Moskva lubab alates homsest, 6. jaanuarist senisest 40 protsenti soodsamaid ehk majandusbuumi eelsel tasemel jookide hindu.
Kohvik Moskva lubab alates homsest, 6. jaanuarist senisest 40 protsenti soodsamaid ehk majandusbuumi eelsel tasemel jookide hindu.
Vaadates seda, mis meil buumi ajal toimus, kus iga suvaline mats leidis, et püsti tuleb panna lounge ja/või disainrõivaste pood, peaks juba esimeses kvartalis palju nalja saama. Hooajakaup. Püsikulud. Wehee...
viimasel ajal neid uudiseid juba nii palju, et see jutulõim suht soiku jäänud... :)
Kallid kasutajad!
Alates tänasest (19.02) maksab üks Rate.ee teenus ainult 3 solli. Ühe SMS-i või kõne eest saad natuke rohkem teenuseid, ühe pangaülekandega saad neid osta aga tunduvalt rohkem.
Tasulised teenused »
Edu soovides,
Rate.ee tiim
Alates tänasest (19.02) maksab üks Rate.ee teenus ainult 3 solli. Ühe SMS-i või kõne eest saad natuke rohkem teenuseid, ühe pangaülekandega saad neid osta aga tunduvalt rohkem.
Tasulised teenused »
Edu soovides,
Rate.ee tiim
Huvitav, palju see inflatsiooni meil alandab :)
Täna algas kohvik Moskva pankrotimenetlus
http://www.epl.ee/artikkel/466973
http://www.epl.ee/artikkel/466973
Vaene aeg sunnib eestlasi taas potipõllumeesteks
Haljastuse asemele viljapuud
"Kogu muru üles ka ei pöörata, aga kel vähegi aialappi, see paneb köögivilja rohkem maha küll. Palju küsitakse aiandusliidust, kust mida saada. Olen huvilistele soovitanud aianduskeskuste teemapäevi," räägib liidu tegevjuht Valdur Miller.
"Huvi iluaianduse vastu on tõesti vähenenud. Majanduslangus mõjutab nii, et haljastusistikute ost on jäänud tagaplaanile ning rohkem soetatakse hoopis tarbetaimi, viljapuid, marjapõõsaid - kust midagi süüa saab," kinnitab ka Pruuli puukooli peremees Riho Pruuli Põltsamaalt. Tema on tänavu müünud kõige rohkem ploomiistikuid ja sõstrapõõsaid.
"Inimesed, kel vähegi võimalust, kasvatage oma köögiviljad ise! Selline üleskutse on kõlanud sel aastal paljudes välisriikideski," rõhutab seemnemüüja Akone OÜ juhatuse esimees Lea Õisma. "Sest aiavilju on ju ilus vaadata ning hea süüa."
Eve Pavlova Pärnumaalt Audru vallast kasvatab taimi palgalisa saamiseks. Ta kinnitab, et ehkki Tallinna lähistel jaksab jõukam rahvas taimi osta, on väiksemates maakohtades, nagu Märjamaal ja mujalgi, ostjaid hoopis vähemaks jäänud. "Inimesed räägivad, et ostaks küll, aga raha ei ole. Seemneid on odavam osta," ütleb Pavlova.
Seemnete läbimüük on tänavu tõesti meeletult tõusnud. 17 aastat pole sellist nähtud, kinnitavad seemnete müüjad. Kõiki aiavilju võetakse lausa pakkide kaupa.
"Sel aastal on seemnete ost tõepoolest tunduvalt suurem kui eelmistel aastatel," kinnitab Lea Õisma. "Majanduslangus on inimesed pannud ise taimi kasvatama, aiatööd tegema ja mõtlema oma toidulauale hoopis teistmoodi kui varem."
"Inimestele meeldib aias tegutseda," nendib Vainola. "See aitab ka stressi vastu." Ta arvab, et päris põllumaaks aiad siiski ei muutu, küll aga pannakse püsti kasvuhooneid ja tuuakse terassidele taimekastid.
Haljastuse asemele viljapuud
"Kogu muru üles ka ei pöörata, aga kel vähegi aialappi, see paneb köögivilja rohkem maha küll. Palju küsitakse aiandusliidust, kust mida saada. Olen huvilistele soovitanud aianduskeskuste teemapäevi," räägib liidu tegevjuht Valdur Miller.
"Huvi iluaianduse vastu on tõesti vähenenud. Majanduslangus mõjutab nii, et haljastusistikute ost on jäänud tagaplaanile ning rohkem soetatakse hoopis tarbetaimi, viljapuid, marjapõõsaid - kust midagi süüa saab," kinnitab ka Pruuli puukooli peremees Riho Pruuli Põltsamaalt. Tema on tänavu müünud kõige rohkem ploomiistikuid ja sõstrapõõsaid.
"Inimesed, kel vähegi võimalust, kasvatage oma köögiviljad ise! Selline üleskutse on kõlanud sel aastal paljudes välisriikideski," rõhutab seemnemüüja Akone OÜ juhatuse esimees Lea Õisma. "Sest aiavilju on ju ilus vaadata ning hea süüa."
Eve Pavlova Pärnumaalt Audru vallast kasvatab taimi palgalisa saamiseks. Ta kinnitab, et ehkki Tallinna lähistel jaksab jõukam rahvas taimi osta, on väiksemates maakohtades, nagu Märjamaal ja mujalgi, ostjaid hoopis vähemaks jäänud. "Inimesed räägivad, et ostaks küll, aga raha ei ole. Seemneid on odavam osta," ütleb Pavlova.
Seemnete läbimüük on tänavu tõesti meeletult tõusnud. 17 aastat pole sellist nähtud, kinnitavad seemnete müüjad. Kõiki aiavilju võetakse lausa pakkide kaupa.
"Sel aastal on seemnete ost tõepoolest tunduvalt suurem kui eelmistel aastatel," kinnitab Lea Õisma. "Majanduslangus on inimesed pannud ise taimi kasvatama, aiatööd tegema ja mõtlema oma toidulauale hoopis teistmoodi kui varem."
"Inimestele meeldib aias tegutseda," nendib Vainola. "See aitab ka stressi vastu." Ta arvab, et päris põllumaaks aiad siiski ei muutu, küll aga pannakse püsti kasvuhooneid ja tuuakse terassidele taimekastid.