Liiklusohutuse parandamiseks tuleks algatuseks korjata load käest ära nendelt, kes väidavad, et normaalsete teeolude korral pole neil võimalik põhimaanteedel liigelda 90km/h tunnis ja asulasisestel teedel 50km/h, ilma et seejuures kiirusest tuleneval põhjusel kedagi ära tapaks. Sellistel ei tohiks liiklusesse tõesti asja olla.
13 Likes
Mul ei ole andmeid käepärast (et keegi norima ei hakkaks) aga üldiselt liiklusuudiseid jälginuna, lakke vaadates mälu järgi, enamik Tallinna liiklussurmi ja ränke vigastusi jalakäijatega vist kahte liiki enamasti langeb - mingi etteastumine või -kukkumine teeületusel või pöördel või kitsastes oludes manööverdamisel (prügiauto, lumekoristus jne) või ilmselgetest autojuhi poolsest räigest liiklusreeglite rikkumisest tulenev (purjus peaga kihutab otsa või paiskub põrkest otsa). Mulle kohe üldse ei meenu ühtki juhtumit viimastest aastatest mis oleks olnud midagi muud.
Kumbki ei paista olevat piiratav kiirusepiiranguga.
Autojuhtide ja jalakäijate nutipimedust ja -hajameelsust ei saa ka piirata kiirusepiiranguga kuidagi. Ainus, mis ehk aitaks, oleks neisse nutiseadmetesse mingi kohustusliku iseseisva monitooringu lisamine, mis tuvastaks, kui inimene teed ületab ja röögataks selle peale “vaata kuhu sa raibe lähed!” nagu kursakaaslane mulle sajandialgul ütles kui kraest kinni krabas ja viimasel sekundil tagasi tiris Hobujaama juures pöördel oleva bussi alla astumast. Tõesti murdosa hetkest oli puudu, et oleksin jutuhoos saanud sama saatuse osaliseks kui see ukraina tibi tänavu suvel, rahu tema põrmule. Aga siis oli see halb üksikjuhus, kuid praegu on 99% inimestel 99% ajast nina nutifonis, niiet pigem on imelik, et ohvreid nii vähe on.
4 Likes
Eks mingid ekstreemsused tulevad ka meelde, nagu see Laagna tee surmakutsar.
Aga nende puhul pole jälle üldse vahet mis number märgil on.
Samamoodi ei päästa piirangud kuidagi selle eest kui keegi pimedal kõrvalmaanteel purjus peaga võpsikusse sõidab.
Ega jah, me oleme heaoluühiskond. Soome selline vaene maa seal rahvast vähem ju ja inimesed nutiseadmeid ja klappe ei kasuta. Eriti Helsingi, küll järgi tulevad?
Soomes üldiselt kipub vist umbes samasse suurusjärku liiklussurmi inimese kohta kui meil. See et sel aastal Helsinkis ühtegi ei juhtunud, võib ka juhuse asi olla. Tallinnas ka oli eelmine aasta 12 ja see aasta on 3 olnud, tahtmise korral võiks seda ju serveerida kui hiigelsuurt võitu uue linnavalitsuse võetud meetmete tõttu, kas pole? Aga tõenäoliselt on siiski tegu juhusega.
1 Like
Tahaksin väga näha statistikat, et mis siis meil tegelikult surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks oli. Näiteks käesoleval või eelmisel aastal. Igaühele põhjus taha, ja siis saaks teha järeldusi. Muidu mingid “eksperdid” muudkui suruvad oma narratiive, seda ära backimata.
2 Likes
Helsingis hukkus kuuga neli inimest
Meie liikluspropagandistid pakuks peale sellist traagilist kuud lahendusena tuua kiirusepiirang 20 km/h.
2 Likes
No näed siis. Niipalju siis sellest nullsurmadega aastast Helsingis. Ära hüppa enne õhtut, eksole. Ja aasta pole veel läbi, eks näe kumb linn tegelikult “võidab”.
Üks neist Helsingi hiljutistest õnnetustest
- augustil põrkasid Kallahti linnaosas, metsa vahel kruusatee kurvis kokku elektrijalgratas, millega sõitis umbes 80aastane mees, ja tavaline jalgratas, mille sadulas istus umbes 70aastane mees. Noorem kannatanu suri haiglas.
Nii võib isegi autoliikluse ära keelata kasvõi ja ikka inimesed leiavad viise surma saada.
4 Likes
No näiteks käesoleval aastal on Tallinna kohta ju üsna üksikasjaliselt teada.
-
Märtsis kükitas Sõjamäel joodik pimedal trammiteel. Sõideti üle. Rahu tema põrmule. Ehk tuleks valgustust parendada? Mingid andurid trammiteele, et kui seal takistusi vedeleb?
-
Juulis kukkus Akadeemia - Kadaka risti lähedal 67 aastane jalgrattur ja hukkus kohapeal. Oli kurb kogemus just mööda sõita kui teda menetleti, rahu tema põrmule. Muuseas seda juhtumit ei loetudki liiklusõnnetuste statistikasse, kuna ta kukkus terviserikke tõttu. Kas ta oleks ka ellu jäänud kui see terviserike oleks juhtunud jalakäijana või autos istudes, seda ei tea. Kas oli kiiver ja kui ei olnud, kas see oleks ta elu päästnud, ka ei tea.
-
Augustis siis see silmipidi telefoni kleepunud neiu astus punase tulega teele ja otse pööret sooritava bussi alla, kui see oli kõigest mõne meetri kaugusel. Sõideti üle. Bussil oli võimatu pidurdada, kiirus rolli ei mänginud.
-
Samuti siis augustis kellelgi õnnestus veoauto pimenurgast töömaaga külgneval tänaval, kohast kus tal polnud tegelikult lubatud liikuda, ette söösta. Autojuht ei näinudki midagi, ei saanud isegi aru et midagi juhtus. Vaevalt, et ta seal manööverdades ka kihutas… Suurem tähelepanelikkus oleks ehk aidanud…
Vahepeal oli vist veel üks enesetapp rongi abil, aga seda pole samuti pandud liiklusõnnetuste statistikasse.
8 Likes
netcat, väga hea lühikokkuvõte.
Loomulikult tekkis siinkohal küsimus, kuidas võiks antud statistika kajastada teada-tuntud juhtumit, kui tänavu 14.aprillil Tondi tänaval ilmselt teeaukude ja tehnilise rikke koosmõjul(vbl ka tahtlik kiiruseületamine juhi poolt) leinasõidukil tagaluuk avanes, “kadunuke” koos kirstuga välja libises ja seesuguse ennekuulmatu häirimise peale varjusurmast ärkas? Kõike pealt näinud 46 aastane jalgrattur aga, kes Balti jaama turult ostetud pooljahtunud soyalattega oma tunduvalt noorema meessõbra juurde üllatusvisiidile tõttas, avanenud vaatepildist kahjuks südari sai ja edasi teadagi mis. Oleks nagu nullsumma mäng?
1 Like
Pole juriidiliselt päris Tallinn, aga Tallinna lähedal Peetris oli kevadel-suvel mingi selline sündmus kus öösel sõitis joobes juht Vana-Tartu maantee ääres teelt välja vastu puud. Kaassõitja sai surma.
Muid asjaolusid ei tea, kas turvavöö kinni või ei jne. aga kiirusepiirang sündmuskohas 50 km/h. Ei suutnud joodikute lollusi kuidagi ennetada.
1 Like
Kõigi nende juhtumite puhul ei võtnud kunagi sõna inimesed, kes oleks nõudnud meetmeid selle vastu, et inimesed ei magaks trammiteel. Keegi ei tõtta seadustama telefoni kasutamise keelamist jalakäial kui viimane astub aktiivsesse liiklusesse(autojuht saab kohe litaka ära, kui sõidu aeg telefoni näppib). Sellised patrullid tänavatel suurendaks meie viletsas seisus eelarve tulu tublisti pluss poolele…Rääkimata sellest, et enamus tõuksijuhte rikkuvad kõiki ohutu liiklemise reegleid. Kõik on mahavisatud raha…
2 Likes
Inimene õpib kuni elab. Mina õppisin Internetis abiga täna jälle uue ametikoha nimetuse ära “Poldi ja Valitsuse suhete asekantsler”. Eks te ise tea, kes ja kus.
Samas ometigi juu liikluses probleeme on, vähemalt minu arust. Päris kurb vaadata kuidas bussirada ei peeta millekski, sammuti kohustuslike sõidusuunad on nagu soovitused. A’la teen Gonsiori keskmisest reast vasakpööret, seal kus soovin.
Mõned asjad on aastatke muutunud paremuse poole näiteks turvavööta sõidavad vähesed, invakohal suvalised ei pargi. Pole küll ammu idapool käinud aga tundub rohkem sarnasust on meil Moskvaga kui Berliiniga. Ma ootaks selle sammu muutust…
Kui piiranguid kehtetatakse liialt palju siis kaotavad nad lõpuks igasuguse mõtte ja inimesed hakkavadki neid eirama.
Kas sa oled bussiijuht? Kuidas nad sind segavad seal?
Mina näen ka erinevaid sõidukeid bussirajal. Enamus on küll elektrikad. Muidugi sekka ka mõned sisepõlemismootriga isendid. Samas pole ma kunagi märganud, et nad bussidel liiklemist takistaks. Pigem ongi parem kui nad bussirajal on. Vähem masinaid autodele mõeldud sõiduradadel.
Mis vahet on kas sõiduk teeb keskmiselt realt reavahetuse vasakule reale või reavahetuse enne vasakpööret? Iseasi, kui vasakpööre keelatud on. Siin vbl tulebki mängu see, et liiga palju on keelatud…
3 Likes
Väikeses puust linnas on busside tagaotsal slogan - “Jäta parem rada bussile!”. Kuna nimetatud asumis on tänavad peamiselt üherealised, tekitab see eksistentsialistlikke mõtisklusi.
6 Likes
Gonsiorit paluks mitte näiteks tuua. Sellise magistraaltänava liiklusest sisuliselt väljalülitamine on kriminaalne tegu.
Samuti bussirajad - kui see kuhugi maha märgitakse, siis sõitjate läbilaskevõime säilitamiseks on minimaalne liiklustihedus sellel buss iga 2-3 minuti järel. Kui seda ei tagata - andke rada üldkasutusse tagasi. Valja arvatud muidugi juhul, kui eesmärk pole mitte inimeste liikuvuse tagamine, vaid pursuidest autoomanikele koha kättenäitamine.
Turvavöö - piirama ja karistama peaks ennekõike siiski käitumist, mis kahjustab teisi, mitte käitujat ennast.
6 Likes
Kui bussirajal ootab foori taga mitukümmend autot, siis võib nende taga ootav buss mitu fooritsüklit passida, enne kui edasi pääseb. Niimoodi segavadki.
Kuni elektrikatel on lubatud bussirajal sõita, võiks neil olla eristuvad numbrimärgid, et vältida liiklusraevu.
3 Likes
Antud väide võiks vist kehtida Kristiine juures Endlalt Tehnikale pööramisel. Kui fooritsüklitega on tehtud kõik vähendamaks ristmikute läbilaskevõimet, siis polegi siin muud lisada.
Teatud väljakutseid pakkuv koht on veel kui püüda Tammsaarelt korraks Lakile ja siis kohe Karjaväravale keerata - Mustika keskuse peale. Liikluskorralduslike vahenditega on selline trikk küll võimatuks tehtud, kuna teele tõmmatud jooned ei anna võimalust kuidagi korraga üle kahe raja keerata, ometigi elu käib. Õnneks on olukord 2-3sekundit põleva rohelisega mingil määral kontrolli alla võetud.
Kusjuures Kristiine juures Endlalt Tehnikale pöörates ongi autodel õigus bussirajal sõita. Enamasti on seal tegu masinatega, mis keeravadki Endlalt Tehnikale.