Loota ju võib.
Rahvusvahelisi investeeringuid pole kunagi olnud mõtet kohalike pankade kaudu teha. Nende pankade ainus mõte on kohalikud maksed ja muidugi vaesed laenukliendid, keda nad kummardavad, ja kellel ei ole muid valikuid.
Riigisiseseid investeeringuid ehk mingis ulatuses kui soovi, aga arvestades teenustasusid. Säästa pole ka kindlasti mõtet eriti nende naeruväärsete 2% toodetega.
Sõja korral oleneb tulemusest ja olukorrast, aga võiks oodata pankade natsionaliseerimist. Siin ei aita panku ka kriisiplaanid, mida edukalt teinud väike-ettevõtted isegi vast päästerõngana kasutada saavad. Kui on ettevalmistused tehtud.
Aga sõda algab pangajooksuga kui seda terminit niimoodi tõlkida.
See on suht naljakas jah, et kui küsida, et mis saab sõja ja okupatsiooni korral meie hoiustest, kontodest ja pensionisammastest, on vastuseks häma pangaautomaatide toimepidevusest. Ehk siis, vähemalt minule jääb mulje, et ettevalmistavad tegevused on tegemata. Juba ammu peaks olema olemas plaan sissetungi korral liigutada kontod kuhugi mujale riiki. Samuti peaks arvestama, et Eesti ID kaart lõpetab okupatsiooni korral oma toimimise. Kuidas tagatakse siis klientide ligipääs nende rahale?
LHVle ei kuulugi neid automaate.