Teistele saab või? Ma mõtlen, see et see sul füüsiliselt õnnestus ei tähenda, et sellele samad reeglid kehtivad. Minuteada pole seni midagi muutunud, LHV lubas ju eraldi teatada kui nad selles valdkonnas midagi muudavad
See on reguleeritud seadusega, milliseid finantvarasid võib PIK kaudu soetada.
Kvartalitulemused väljas- tunduks tagasihoidlikul hinnangul päris head tulemused isegi. Kui ümberhindlused välja arvata (Q2 +4,1m, Q3 -1,7m), siis kasumlikus isegi tõusnud kvartaliga, hoolimata sellest, et Q2 vs Q3 on euribor langenud. Tundub et suuresti tänu kulude kontrolli all hoidmisele. Q4 võiks euribori langus tulemustes suuresti pidurdunud olla ja võiks tekkida selles osas tõusvas joones võrdlusbaas, mitte langevas nagu seni.
2 Likes
Kvartal: LHV Panga -28% puhaskasum vs. eelmise aasta sama kvartal räägib suurest välisest survest muutunud intressikeskkonna ja konkurentsi näol. Esimene kord vist LHV ajaloos kui tulemuste ajal üldse konkurentsi on mainitud sellises vormis.
Juhtkond ise kommenteerib: Juhatuse vaates oli kolmas kvartal selle aasta kõige nõrgem
kvartal. Põhjuseks langevad intressimäärad, kus mõju laenuportfellis ja likviidsusportfellis ilmneb kiiremini kui hoiuste ja kaasatud võlakirjade poolel. Hoiuste tähtajad on pikemad ning
ootasime suuremat liikumist tähtajalistelt hoiustelt arvelduskontodele. Teisalt aktivas jõudsid laenuportfellides baasintressid turuintresside tasemele, mistõttu edasi ootame
positiivset arengut kasumlikkuses.
Intresside osas ühesõnaga ilmselt on “Jaak, kurat, jalad põhjas!” seis:
Konkurentsi osas ilmselt mingit paranemist oodata ei ole. Kui meedias ilmuvatest nutupealkirjadest kaugemale vaadata, siis käib majanduses juba korralik pedaalimine mida ilmestab ka LHV Groupi +27% laenuportfelli kasv (sh. +17% Eestis). Kogu sektor saab aru, et kasumite säilitamiseks ja kasvatamiseks on vaja laenuportfelle kasvatada.
Ise mõnevõrra alahindasin neid tegureid, aga tundub et sama tegi ka panga juhtkond.
Ilmselt poleks ülemäära üllatav, kui 2025. puhaskasum jääks mõned miljonid alla finantsplaani. Suurem küsimus on pigem see, et milliste NIM-de pealt on tehtud 2026- finantsplaanid. Ei saa välistada, et seal on ka mingi väike curb your enthusiasm hetk ees veebruaris.
UK pank kasvab mühinal, järgmine suurem verstapost on 1 miljardi suurune laenuportfell 2026 lõpuks.
Juhtkond nentis, et aktsia hinnatasemetega ei olda rahul. Läbi käisid õrnad vihjed ettevõtte tutvustamise osas välisinvestoritele ja natuke hoogsamale aktsiate tagasiostule.
Ja nüüd siis võibolla kõige huvitavam osa:
Nii tänasel investorkohtumisel (vt. 29:00 min) kui pärast Äripäevas (LHV juht: kasum taastub järgmisel aastal (paywall) viitas Mihkel Torim, et järgmise aasta alguses tutvustatakse investoritele mõtteid uue strateegilise suuna osas.
Märksõnadeks jaepank, tootearendus, tehnoloogia.
Ma siis teeksin ajaloo huvides ka oma panuse ära (mul on ilmselgelt liiga palju vaba aega):
Selge on see, et LHV ei hakka kusagil Kesk-Euroopas kontorivõrku ehitama. Ilmselt plaanitakse Revoluti laadset toodet, kus on alguses mingi hulk teenuseid nagu maksed ja investeerimine. Arvaks, et krüpto saab olema olulisel kohal. “Torustik” ja tehnoloogia on juba osaliselt olemas.
Eks varsti saame teada, kui mööda läks.
14 Likes
Euroopas muidu on neid Revoluti laadseid tooteid niigi. Mis oleks selle LHV Revoluti eelis? Miks eelistada Ida-Euroopa tundmatut panka näiteks Saksamaal või Hollandis või Sveitsis (Swissquote platvorm) registreeritud neopangale?
2 Likes
Üks tugev eelis oleks panganduslitsents nii EL-is kui väljasjpool (koos sellest tuleneva hoiusekaitsega). Enamus neid uusi neobanku on lihtsalt fintechid ja osadel taust hämarast hämaram.
4 Likes
Üks eelis on näiteks see, et Revolut ei suuda oma koduturul UK-s pangalitsentsi saada. Aga laiemas mõttes on maailmas (ja isegi Eestis) ruumi rohkem kui ühele finantsasutusele.
2 Likes
Q3 tulemusi & materjale vaadates tekkis mõningaid küsimusi, nt:
- Materjalides mitme koha peal rõhutatakse, et III kvartali allahindlused on seotud üksikute klientidega. Kas tegemist on klientidega, kes on ka varasemalt probleemsed olnud, või on raskustesse sattunud uued / seni hästi toiminud laenud/kliendid?
- LHV Pank: Plaanitust rohkem tähtajalisi hoiuseid (slaidid 6, 7 investoresitluse presentatsioonist), samas suurendati platvormihoiuseid (slaid 5 samast). Meelis mainis investoresitluses platvormihoiuste suurendamise põhjusena ühte teatud suhtarvu. Kas platvormihoiused on odavamad kohalikest tähtajalistest hoiustest? Millise keskmise intressimääraga olid viimase kvartali jooksul kaasatud platvormihoiused?
- LHV Bank, slaid 8: „Peamine tähelepanu laenude ja hoiuste suhte parandamisel läbi laenude kasvatamise ja hoiuste vähendamise“ Kas tõesti Banki hoiuseid on plaanis vähendada??? (See läheks vastuollu jutuga slaidil 9.)
- Slaid 19: „Hetkel toimub ECB kohapealne audit, mis keskendub kapitali adekvaatsuse hindamisele“ Kas ja milliseid üllatusi siit võib tulla? (Mõeldes varasematele AQR-i tulemustele…)
Hakkasin selle jutu peale mõtlema, et kumb oleks halvem, kas see, et laenude allahindluste taga on üksikud kliendid (suures summas) või see, et paljud kliendid (kuigi eraldi võetuna väiksemas summas)?
ÄP: Investor Toomas viibutab LHV suunas näppu: Pettusin LHV tulemustes ja mõtlen müümisele (paywall)
"…Seega on siin ühest küljest seatud selline plahvatusohtlik olukord, et suured müüjad hakkavad lõppema, aktsia hind on konsolideerunud juba kolm aastat ja tulevik võiks olla helgem, järgmisel aastal lubatakse kasumi taastumist ja ärimahud on näidanud stabiilselt head kahekohalise protsendiga kasvu. Samas on investorite kohaliku turu sentiment nii nõrk, kui olla saab.
Nii pikalt külgsuunas liikumise puhul teeb eriti kurvaks see, et alternatiivkulu on meeletu, kuna USA börs on viimased kolm aastat teinud väga head tootlust. S&P 500 indeks on näiteks dollarites kerkinud kolme aastaga 80% kanti, kuigi seal kõrval on muidugi ka dollari nõrgenemise efekt, mis seda lahjendaks euroinvestori jaoks…"
2 Likes
Võib-olla ma eksin, kuna pole teda religoosselt jälginud, aga kas see pole mitte suht esimene kord, kui “investor Toomas” alternatiivkulu üldse teemaks on võtnud?
1 Like
Võib-olla ma eksin, kuna pole teda religoosselt jälginud, aga kas see pole mitte suht esimene kord, kui “investor Toomas” alternatiivkulu üldse teemaks on võtnud?
Ainult miks alernatiivkulu S&P 500 indeksiga arvutada? Võiks võtta Bitcoini aluseks saaks palju parema alternatiivkulu.
10 Likes
Ma olen enda jaoks võtnud hiljuti Eesti pankadega alternatiiviks iShares STOXX Europe 600 Banks, sama sektor ikkagi ja sarnane regioon (Euroopa). 257% tõus viimase viie aastaga ning hetke dividend yield 4,08%. Risk madalam kui hoida üksikuid Eesti panka aktsiaid ja tootlus parem/sarnane. Peab päris positiivse tulevikuvaatega või patriootlik olema, et COOPi või LHVd selle asemel hoida.
Edit: Ise hoian LHVd.
11 Likes
mõistus ja tunded lahus, mõlemale jätkub mind
Keegi võiks manipulaator-trader-spekulant-toomasele ikkagi ära seletada elementaarsed majandusterminid. Alternatiivkulu on see kui sa nüüd teed analüüsi, et kas siit osta/hoida LHV-d kuna su tootlusprognoos on näiteks järgmiseks 5ks aastaks 12% aastas või siis valid SP500, kus ootad eurodes tulevat tootlust 10%. Esimene on siis su targeti lähedale, teine jääb veidi alla, aga no madalama riskiga.
See millest “spetsid” seal lõigus on kirjutanud, seda nimetatakse majandusringkondades üldjuhul tagantjärgi tarkuseks 
13 Likes
Olen LHV-sse armunud, soovitanud. 17% portfellist. Mistõttu ei taha murelikku kommentaari, aga…midagi on pildil valesti. Pean excelit LHV intressitulude kohta. LHV-l (Q3YoY) -18%, samal ajal Nordea -6%, SEB -8%, Swedbank -12%. LHV laenuportfell on aastaga kasvanud lausa 27%. Ma ei tea kui suur on laenuportfelli kasv eelpoolnimetatud teistel pankadel, aga võin lahjat mürki võtta, et väiksem (kui ei olnud mingit ülevõtmist). Ent isegi laenuportfelli kiireima kasvu juures on intressitulude kahanemine oluliselt suurem. Intressikeskkond (euribor) on ju kõigil sama…ja nüüd lubatakse, et varsti läheb “grammikese” paremaks. Kas keegi selgitaks…Nordea (20% portfellist) aktsiahinna kasv (koos dividendiga) aasta lagusest 48%, SEB ja Swedbank +27%. Skandinaavia pangad peajagu paremad…Aga ikka ei taha LHV-d müüa…eriti seal kus ta oma hinnaga on.
6 Likes
Sa ilmselt vaatasid Grupi intresse. Kui vaadata Panga neto intressitulu, siis see on Q3 YoY langenud isegi 25%.
Presentatsioonist võib leida sellise selgituse: “Tulubaas laiapõhjaline, intressitulu muutus passivas on määrava tähtsusega. Plaanitust rohkem tähtajalisi hoiuseid”
2 Likes
Mõned tähelepanekud ja mõtted LHV praeguse seisu ja lähituleviku osas. Keskendun siin peamiselt Pangale kui suurimale osale grupis. Kuna nii aktsiahind kui ootused on alla tulnud peamiselt puhaskasumi kukkumise tõttu, siis lähitulevikus on ilmselt Panga tulemus tähtsaim aktsiahinna mõjutaja. Kuigi pikemas perspektiivis on palju huvitavam, mis juhtub väljaspool Eestit (LHV Bank ja üleminek pangaplatvormile, mis avab võimalused uuteks teenusteks ja turgudeks).
LHV Pank võidab jätkuvalt turuosa igas olulises segmendis.
Puhaskasumi kukkumise taga on peamiselt neto intressitulude langus. Vaatame seda lähemalt.
LHV Groupi intressitulude jaotumine:
Neto intressitulud (sinine joon) omakorda on kukkunud tänu kahele komponendile: 1) langenud intressitulu keskpangalt (kollane joon); 2) kiirelt kasvanud ja kõrgel püsivale intressikulule (punane joon).
ECB intressimäärad hakkasid langema 2024 Q2 lõpus, kiirenevalt alates 2024 Q3, jõudes 2% peale (hoiustamise püsivõimaluse intressimäär) 2025 Q2 lõpus. Seega keskpangalt teenitav intressitulu enam ei kuku. Kui vaadata intressitulu väljastatud laenudelt, on seis hea, eriti ettevõtluslaenudel. Kogu äritegevuselt saadud intressitulu on tipus (heleroheline joon; st kõik intressitulu, v.a. keskpangalt teenitud). Ettevõtluslaenude maht ja intressitulu neilt kasvab nii qoq kui ka yoy.
Intressikulu kasv aeglustub. Kõrge intressiga sõlmitud aastased hoiused lõppevad Q4 25 ja Q1 26. LHV tegevuse muu finantseerimine (võlakirjad jmt) uueneb palju aeglasemalt, aga siiski tasapisi madalamate intressidega.
Eelnevale tuginedes tundub, et Q4 neto intressitulu võib peale pikemat kukkumist jääda lõpuks paigale või ehk isegi juba napilt tõusta.
Muu osa kasumiaruandes. Lühidalt: tegevuskulud ja teenustasutulud on viimastel kvartalitel laias laastus paigal olnud. Pikalt ei hakka seda osa lahkama, kuna mõju kvartali puhaskasumile piirdub +/- miljoniga ja suurt pilti ei muuda.
Kokkuvõttes võib ka puhaskasum hakata ülespoole liikuma võib-olla juba Q4, esialgu küll kõrge võrdlusbaasi tõttu qoq. Yoy kasvu saab kõige varem oodata Q1 26. Siis lähevad ka tulemuste ja meediakajastuse pealkirjad ilusamaks.
Muu:
LHV Bank liigub mööda S kurvi, hakkab vist vaikselt sisenema kiirenevasse ossa. Siin foorumis on juba toodud võrdlus OakNorthi kasvuga algusaastatel.
Ühekordseid tulusid, kulusid, provisjone ei analüüsi. Samamoodi ei keskendu võimalikule finantseerimisvajadusele UK-s ega tehnoloogiasse investeerimist, M&A-d jmt.
Võib-olla panen oma jutu ja ootustega kvartali või kahega mööda, aga tekkinud on veendumus, et hullem on möödas.
Eestis on nüüd kõik pangad Q3 tulemused avalikustanud. Kõigi pankade juhid ütlevad, et ärimahud kasvavad, nõudlus laenude järele on hea. Viidatakse ettevõtjate järsult kasvanud kindlustundele ja optimismile. Eesti majandusele ennustatakse järgmiseks paariks aastaks paremat majanduskasvu.
Swedbank Eesti juht Olavi Lepp:
“Kolmas kvartal oli tugev ka äritegevuse mõttes”
SEB Panga juht Allan Parik:
“2025. aastal on Eesti majandus hakanud taas aktiviseeruma ning ettevõtete investeerimisjulgus kasvab.”
“ettevõtted kohanenud keerulise majanduskeskkonnaga ja näevad taas kasvuvõimalusi”
“Eesti ettevõtete optimism on kõrgeim alates 2021. aastast – 44% hindab järgmise 12 kuu väljavaateid heaks või väga heaks, samas kui pessimistide osakaal on langenud 6 protsendini (aasta tagasi 25%).”
Coop Panga juht Arko Kurtmann:
”ettevõtete huvi investeeringute ja finantseeringute vastu kasvab”
“soodustab ka laenuraha kasutamist ja panga finantseerimiskulu alanemist, mis hakkab toetama panga stabiilse kasumi pöördumist kasvukursile”
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b717ff075ed5449408bd2c48bce9c4d22&lang=et&src=listed
26 Likes
gertra → võrdlete võrreldamatuid asju. Õige oleks lugeda seda (swedbank-ja-seb-teenisid-eestis-uheksa-kuuga-319-miljonit-eurot-kasumit) ja teha omad järeldused tulemuste kohta. Aktsiahinna lisamõju tuleb geograafiast…
fun → jõudsid ette ja hea põhjalik sissevaade reaalsesse seisu.
Lisan omaltpoolt 2 pilti, mis LHV-d koormavad (eeldatavalt viiimaseid kvartaleid):
Probleem võiks olla kurvi tipus agressiivselt sisse tõmmatud hoiustes, millele laenukasv pole sama agressiivselt reageerinud. Ehk hetkel on passiva poolel liiga palju hoiust ja seda on seal lisaks ka kõrge intressikuluga.
10.5% võlakirja pakkumise aegu (punane ring 6 kuu euribori graafikul) tehti ülejäänud rahale veel ka 5% special offer 2 aastase tähtajaga hoiustele. See kukkus nüüd siin sept lõpp-okt algus ära. Me ei tea palju siis tehti seda mahtu nagu me ei tea ka kui palju tehti selle signaali pealt veel lisaks 2 aastast hoiust 4-4.5% intressiga, aga vast rahulikku raha ikka pargiti mõnuga pärast negatiivsete hoiuste ajastut…
Seega fookus tuleks tõesti suunata pigem intressitulu poolele kuna kulu pool peaks suuremas pildis hakkama lahenema.
17 Likes
Eestis toimub juba pikemat aega panganduses vaikne hinnasõda. Intressimarginaalid kukuvad nagu kolinal. Seda näitab ka LHV, Coop jms kasv. Kliente juurde tulnud aga kasum kukkunud. Ma ei imestaks kui marginaalid kukuvad alla selle 1% piiri. Ja seda on Luminor juba ka “õrritanud”.
Tehke turule ring peale, võtab see tsirka 1 tund ja 99% tõenäosusega saate parame intressimarginaali LHV ja teiste pankade kasumi arvelt
Ma eeldan, et seetõttu ka LHV ja Coop on müügisurve all. Seda on tegelikult ka mainitud enne ajakirjanduses, et Eesti inimeste intressimarginaal võiks tunduvalt madalam olla…
5 Likes