Advokaadibüroo TGS Baltic esitas kohtule avalduse oma kliendi, võlgades telekomifirma Levikomi pankroti väljakuulutamiseks. Levikom ise on esitanud kohtule avalduse ettevõtte saneerimiseks.
Pidevalt meedias peatset suurinvestori leidmist lubanud Levikom on sama lubanud ka oma õigusnõustajale advokaadibüroole TGS Baltic. Kliendileping on neil sõlmitud 2018. aasta aprillist, sealt saadik on Levikom jätnud büroole tasumata üle 77 000 euro eest arveid. Ettevõte on lubanud mitmel korral need tasuda, sest kohe-kohe siseneb ettevõttesse investor, kes tõstab pardale hulga uut raha.
...
Põldsammi kinnitusel on potentsiaalne investor endiselt olemas, kuid ootab just seda, kas riik korraldab 5G sageduse konkursi kolme või nelja sagedusloa jagamiseks. Sellest sõltub, kas suurte telekomifirmade kõrval on võimalus sagedusloa saamiseks ka Levikomil. 2019. aastal vaidlustas Levikom kolme sagedusloa konkursi teate, kuid jäi kohtus kaotajaks. Põldsammi sõnul tõstatas see vähemalt avalikkuses küsimuse, kas konkursiga tuleks jagada rohkem sageduslubasid ning nüüd on võimalus, et välja jagatakse siiski neli sagedusluba. Tema sõnul on seaduse ja konkursi osas aga endiselt määramatust.
"Praegu on kapitali kaasamine jõudnud viimasesse faasi ja eks mõned on arusaadavalt kaotanud ka kannatuse, aga midagi teha ei ole," tõdes Põldsamm.
ÄP vahendab: Advokaadibüroo nõuab oma kliendi Levikomi pankrotti
Levikomile võib saabuda õudne lõpp, või ...
ERR vahendab: Riik plaanib 5G konkurssi veebruari, turuosalised ähvardavad kohtuga
ERR vahendab: Riik plaanib 5G konkurssi veebruari, turuosalised ähvardavad kohtuga
Majandusministeerium soovib veel tänavu panna paika 5G sagedusalade konkursi tingimused ja kuulutada konkursi välja tuleva aasta algul. Seaduse tingimustele pikalt vastu võidelnud Elisa kritiseerib riigi paindumatust kompromisside osas, mis võib ettevõtte juhi sõnul viia firma riigi vastu kohtusse.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul plaanib ministeerium sel aastal panna paika 5G sagedusala konkursi tingimused ning eeldatavalt saab sageduskonkursi kuulutada välja peale elektroonilise side seaduse jõustumist ehk tuleva aasta veebruarist.
...
Seaduse vastuvõtmist on aastaid oodanud ka telekommunikatsiooniettevõte Levikom, mis on juba mitu aastat võlgades ja oodanud pääseteena 5G sageduslubade konkurssi.
Levikomi jaoks on oluline, et konkursile ei pandaks mitte kolm, vaid neli sagedusluba. Suure tõenäosusega jaguneks kolm luba kolme suure ehk Telia, Elisa ja Tele2 vahel.
Levikomi juht Peep Põldsamm ütles, et seaduse vastu võtmine on vaid esimene samm ning ettevõtte jaoks ei lähe asjad selgemaks, enne kui konkursitingimused on otsustatud.
Ettevõte ei ole saanud kolm aastat raha kaasata, kuna investoritele puudub garantii.
"Kui meediat lugeda, siis ega siin on tulnud ka nagu ähvardusi riigi vastu nõudeid esitada, küll Elisa, küll Huawei ja Tele2 on öelnud oma seisukoha välja, et kui minnakse regulatsiooni kehtestamise tõttu nende arvates põhjendamatu kulude hüvitamise teed, siis ei saa ka nemad seda niisama jätta. Kas see nüüd toob kaasa veel mingisuguse venimise – seda mina ei öelda. Me oleme siin üle kolme aasta ise olnud sügavalt hädas," rääkis Põldsamm.
Põldsami sõnul on konkursi vastu üles näidanud ka teised ettevõtted, nagu Lätis ja Leedus tegutsev Bite. "Ja kui nemad tulevad, ega nemad ei hakka mingit 4Gvõrku ehitama, siis meil on täpselt sama olukord, et nad ikkagi võtavad kõige selle viimase oma tehnoloogia," rääkis ta.
"Aastast 2018 oleme nagu võidujooksuks treenitud traavihobune, kes siis on stardipakkudel kolm-pool aastat olnud. Lihtsalt ei saanud kapitali kaasata lõpuni ja 5G on Levikomile on juba läinud kuskil viis miljonit eurot maksma, seisva ettevõtte püsti hoidmiseks," rääkis Põldsamm.
Palju troika aastas siit kasumit võtab, 100-200 milkut? Pmst võiks riik ju ka suurusjärgus miljardi trahve maksta, et oligopolist lahti saada. Iseasi muidugi, kas minna all-in selle peale, et just Levikom oma 1 sagedusloaga konkurentsi taaselustab.
"lauriy"
Palju troika aastas siit kasumit võtab, 100-200 milkut? Pmst võiks riik ju ka suurusjärgus miljardi trahve maksta, et oligopolist lahti saada. Iseasi muidugi, kas minna all-in selle peale, et just Levikom oma 1 sagedusloaga konkurentsi taaselustab.
Riik võib igasuguseid asju teha. Aga selleks peaks riigil olema ka mingi idee ja arusaamine, mida ta teha tahab.
Näitena - jagada 2 sagedusala rämekalli hinnaga ettevõtetele individuaalselt, seevastu viimane 3-s sagedusala jagada nõudega, et sellele tuleb teha nn. "shared RAN" ning panna kohustus raadiovõrgu operaatorile lubada kõiki huvilisi seda kolmandal segedusalal ehitatavat raadiovõrku võrdsetel alustel kasutama.
Rootsis saavad Telenor ja Tele2 igati hakkama 4G raadiovõrgu jagamisega. Taanis saavad Telia ja Telenor hakkama kõigil tehnoloogiatel raadiovõrgu jagamisega.
Viide:
https://www.rcrwireless.com/20210621/business/nokia-wins-5g-ran-deal-denmark
Ja MKM algne pressiteade: Riik liigub edasi 5G-ga
Ilmekas reformierakondlik ilustamine: riik liigub edasi, täpsustatakse 5G turvalisuse nõudeid, toetab konkurentsi jne jne jne.
See kõik on aga mõttetu, sest keegi ei eeldagi kunagi, et riik liigub tagasi, turvalisuse nõudeid peidetakse, konkurentsi takistatakse. Välja arvatud muidugi reformierakonna majandusministri ajal, kes suudab nelja sagedusloa asemel ikkagi 3 sagedusluba konkursile panna.
Ma olen üsna kindel, et teistes riikides saavad operaatorid rohkem lubasid.
Eraldi küsimus on ka see, miks Eesti sageduse vahel on mingi Vene sageduse riba. Kas Sutt tegeles üldse nelja loa tekitamise probleemiga? Ma mõtlen, et kas tegeles sisuliselt, või läks kõik nii nagu ikka, et lasti ametnikel tegutseda ja kuna ametnikud ei suutnud/tahtnud neli luba välja võidelda, siis lihtsalt lepitigi kolmega.
Pool Levikomi probleemidest tuleneb sellest, et riik jokutas nii kaua sagedusloa konkursiga. Nad oleks ju võinud ammu öelda, et tuleb kolm luba ja kõik ja protsessimine on mõttetu.
Arvan, et Levikom oleks olnud ilus tehnoloogiaettevõte, kui nad oleks kohe tegutsema saanud hakata. Vaevalt, et ülejäänud operaatorid mingit kolmandat "allhankijat" oma võrku soovivad. Ikka ise tahavad kõik mõnusad 5G seadmed ja nendevahelise kommunikatsiooni endale krabada.
Nüüd vist jääbki üle ainult kole lõpp.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sidevõrkude turbemääruse, mis täpsustab 5G ja teiste sidevõrkude turvalisuse nõudeid. Sidevõrkude turbemäärus on eelduseks 5G sageduskonkursi korraldamisele ja 5G sidevõrgu väljaehitamisele Eestis. Minister Sutt esitas ettepaneku panna 5G sagedusoksjonile 3 sagedusluba.
„Tänane otsus paneb punkti väga pikalt kestnud läbirääkimistele, mille taga on seisnud ülikiire interneti ja 5G areng Eestis. Seda teemat on arutatud viimased 2-3 aastat, mitme erineva IT-ministri juhtimisel ning nüüd oleme sellega lõpule jõudnud. Siit on meil viimaks võimalus edasi liikuda ja alustada 5G sageduskonkursiga, mis on suur samm lähemale sellele, et ülikiire internet 5G kujul Eestis levima hakkaks,“ ütles minister Andres Sutt.
Ministri sõnul on Eesti jaoks oluline tagada, et Eesti 5G võrgud ja taristu oleksid usaldusväärsed ja vabad kõrge riskiga tehnoloogiast. „5G sidevõrgud muutuvad lähitulevikus meie digiarengu ja -ühiskonna alustalaks ja võimaldajaks, mistõttu peavad need olema turvalised ja usaldusväärsed,“ lisas Sutt.
Määrusega täpsustatakse, kuidas peavad ettevõtjad edaspidi riigi julgeoleku huve arvesse võtma. Riist- ja tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse kasutusloa menetluses. Kasutusloa kohustus ning kõrge riskiga riist- ja tarkvara keeld kehtib tehnoloogiale, mis plaanitakse kasutusele võtta pärast määruse jõustumist. Lisaks rakenduvad mõlemad ka juba olemasolevale tehnoloogiale, milles võetakse kasutusele 5G või uuemad funktsioonid. Kasutusloa kohustus ja kõrge riskiga tehnoloogia keeld kehtib sidevõrgu eri osades erinevalt, näiteks tuumikvõrkude puhul hakkavad need kehtima koheselt, kuid 5G ja uuemate võrkude puhul hakkavad need kehtima pärast üleminekuaega. See tähendab, et 5G võrkude puhul tuleb kasutusluba hakata taotlema kohe, kuid kõrge riskiga riist- ja tarkvara on lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2025.
Ministri kinnitusel ei muuda regulatsioon tavainimeste elu ega poes müüdavaid nutiseadmeid, vaid tagab riigi IT-taristu turvalisust. „Nii kindlustame, et meie sidevõrgud on usaldusväärsed ja inimeste andmed kaitstud,“ lisas Sutt.
Sageduskonkursi alustamiseks tuleb ettevõtlus- ja IT-ministril kinnitada ka 5G konkursi tingimused 3,6 GHz sagedusalas. Minister Suti ettepanekul läheb konkursil jaotamisele 3 sagedusluba.
„3410–3800 MHz sagedusvahemik on üks olulisemaid 5G sagedusalasid ja on oluline, et selle jaotus võimaldaks tagada parima teenuse kvaliteedi ja annaks võimaluse pakkuda kõiki uue põlvkonna teenuseid. Tuleviku 5G teenused nagu isesõitvad bussid ja ülikiire andmeside vajavad toimimiseks võimalikult suurt sagedusvahemikku, mis on olnud ka Euroopa Komisjoni soovitus. Kuna koordinatsioonilepingut Venemaaga ei ole olnud võimalik sõlmida ning arvestades sellest tulenevaid piiranguid sagedusala kasutusele, on sagedusala jaotamine kolmeks võrdseks osas mõistlik kompromisslahendus, mis toetab ka konkurentsi,“ selgitas Sutt.
Sagedusvahemik 3410–3600 MHz jagatakse kolmeks võrdseks osaks suurustega 130 MHz. Täpsemad konkursi tingimused saadetakse sideettevõtjatele arvamuse avaldamiseks lähipäevil.
Sageduskonkurss kuulutatakse välja peale elektroonilise side seaduse muudatuste jõustumist, s.o peale 01.02.2022. Seejärel on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda, peale seda konkurss käivitub ning jagatakse välja sagedusload.
Ilmekas reformierakondlik ilustamine: riik liigub edasi, täpsustatakse 5G turvalisuse nõudeid, toetab konkurentsi jne jne jne.
See kõik on aga mõttetu, sest keegi ei eeldagi kunagi, et riik liigub tagasi, turvalisuse nõudeid peidetakse, konkurentsi takistatakse. Välja arvatud muidugi reformierakonna majandusministri ajal, kes suudab nelja sagedusloa asemel ikkagi 3 sagedusluba konkursile panna.
Ma olen üsna kindel, et teistes riikides saavad operaatorid rohkem lubasid.
Eraldi küsimus on ka see, miks Eesti sageduse vahel on mingi Vene sageduse riba. Kas Sutt tegeles üldse nelja loa tekitamise probleemiga? Ma mõtlen, et kas tegeles sisuliselt, või läks kõik nii nagu ikka, et lasti ametnikel tegutseda ja kuna ametnikud ei suutnud/tahtnud neli luba välja võidelda, siis lihtsalt lepitigi kolmega.
Pool Levikomi probleemidest tuleneb sellest, et riik jokutas nii kaua sagedusloa konkursiga. Nad oleks ju võinud ammu öelda, et tuleb kolm luba ja kõik ja protsessimine on mõttetu.
Arvan, et Levikom oleks olnud ilus tehnoloogiaettevõte, kui nad oleks kohe tegutsema saanud hakata. Vaevalt, et ülejäänud operaatorid mingit kolmandat "allhankijat" oma võrku soovivad. Ikka ise tahavad kõik mõnusad 5G seadmed ja nendevahelise kommunikatsiooni endale krabada.
Nüüd vist jääbki üle ainult kole lõpp.
Ja mulle tuli teade, et Levikomi teenustes esineb häireid. Viimasel ajal need teated muidugi suht regulaarsed olnud aga ajastus kuidagi liiga ilus tänase uudise taustal. Eks näis, kas üldse saabki veel mõned bitid läbi nende liigutada või ongi KÕIK...
Sageduse neljaks jagamine ei ole tehniliselt hea, sest vahemikud oleks Eesti katmiseks jäänud liiga väikseks.
Teine probleem on see, et Levikom oleks siis maha müüdud lihtsalt selle sageduse pärast ja üks kolmest operaatorist oleks saanud topelt riba ja konkreetse konkurentsieelise.
MKMi poolt mõistlik otsus.
Teine probleem on see, et Levikom oleks siis maha müüdud lihtsalt selle sageduse pärast ja üks kolmest operaatorist oleks saanud topelt riba ja konkreetse konkurentsieelise.
MKMi poolt mõistlik otsus.
"nastik69"
Sageduse neljaks jagamine ei ole tehniliselt hea, sest vahemikud oleks Eesti katmiseks jäänud liiga väikseks.
Teine probleem on see, et Levikom oleks siis maha müüdud lihtsalt selle sageduse pärast ja üks kolmest operaatorist oleks saanud topelt riba ja konkreetse konkurentsieelise.
MKMi poolt mõistlik otsus.
Esimene väga hea selgitus kogu sellele jurale.
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks" (ja täpselt see neljas luba oleks vahemikud väikeseks teinud, kolm mahuvad vabalt ära) aga samal ajal Eestist 10+ korda suurema elanike (ja seega ka tarbijate) arvuga metropolides vahemikud ei jää liiga väikeseks?
Mis puudutab aga Leviomi võimaliku müüki, siis mina pole sugugi kindel, et kõrgeima pakkumise oleks teinud juba niigi vahemikku omanud operaator, mitte mõni turule soovija. Või oleks üldse juhtunud nii, et Levikom oleks jäänud puhtalt sagedusvahemiku väljarentijaks ja meil oleks tekkinud N arv väiksemaid/spetsiifilisemate teenustega 5G teenusepakkujaid.
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks" (ja täpselt see neljas luba oleks vahemikud väikeseks teinud, kolm mahuvad vabalt ära) aga samal ajal Eestist 10+ korda suurema elanike (ja seega ka tarbijate) arvuga metropolides vahemikud ei jää liiga väikeseks?
Mis puudutab aga Leviomi võimaliku müüki, siis mina pole sugugi kindel, et kõrgeima pakkumise oleks teinud juba niigi vahemikku omanud operaator, mitte mõni turule soovija. Või oleks üldse juhtunud nii, et Levikom oleks jäänud puhtalt sagedusvahemiku väljarentijaks ja meil oleks tekkinud N arv väiksemaid/spetsiifilisemate teenustega 5G teenusepakkujaid.
Ja kindlasti oleks see Levikomi võrk olnud nende väiksemate/spetsiifilisemate teenuste pakkumiseks märkimisväärselt parem, kui ülejäänud kolm 5G võrku...pole kahtlustki. Suhteliselt küsitav, et neil oleks majanduslikult tasunud ainult ühe sagedusvahemikuga üleriigiline võrk püsti panna - isiklik arvamus, mitte fakt.
Vahemike mõttes, küsimus ei ole ju selles, et ei saa teha, vaid kuidas on hea teha. Paljud riigid on 4G ja 5G sageduste välja andmisel lähtunud loogikast, et tükeldame hästi ära ja siis peksame turult (operaatoritelt) viimase sendi välja. Ka siis on kohalikud suured tükikeste kaupa sobiva sagedusriba kokku ostnud.
Metropol`(või ka veidi tummisema rahvaarvuga riik) vs Eesti - mitut paralleelset võrku on mõistlik Eesti asustustiheduse juures üldse rajada?
Vahemike mõttes, küsimus ei ole ju selles, et ei saa teha, vaid kuidas on hea teha. Paljud riigid on 4G ja 5G sageduste välja andmisel lähtunud loogikast, et tükeldame hästi ära ja siis peksame turult (operaatoritelt) viimase sendi välja. Ka siis on kohalikud suured tükikeste kaupa sobiva sagedusriba kokku ostnud.
Metropol`(või ka veidi tummisema rahvaarvuga riik) vs Eesti - mitut paralleelset võrku on mõistlik Eesti asustustiheduse juures üldse rajada?
"2korda2"
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks" (ja täpselt see neljas luba oleks vahemikud väikeseks teinud, kolm mahuvad vabalt ära) aga samal ajal Eestist 10+ korda suurema elanike (ja seega ka tarbijate) arvuga metropolides vahemikud ei jää liiga väikeseks?
Mis puudutab aga Leviomi võimaliku müüki, siis mina pole sugugi kindel, et kõrgeima pakkumise oleks teinud juba niigi vahemikku omanud operaator, mitte mõni turule soovija. Või oleks üldse juhtunud nii, et Levikom oleks jäänud puhtalt sagedusvahemiku väljarentijaks ja meil oleks tekkinud N arv väiksemaid/spetsiifilisemate teenustega 5G teenusepakkujaid.
Siit saad arvuutada, mis oleks vajalik sagedusvahemik suurima kiiruse pakkumiseks:
https://5g-tools.com/5g-nr-throughput-calculator/
Lihtsalt suurima kiiruse pakkumisks on vaja ca 100MHz vahemikku. Telia ju ka täna pakub 5g teenuseid madalamatel sagedustel, kuid sellega ei ole allalaadimiskiirused 1Gb juures veel.
Siinsest meeleolust jääb mulje, et Levikomil on keelatud sagedusloa konkursil osaleda ja oma pakkumine teha. Või kas neljanda loa olemasolul oleks see kindlasti Levikomile läinud?
"urmo"
Siinsest meeleolust jääb mulje, et Levikomil on keelatud sagedusloa konkursil osaleda ja oma pakkumine teha. Või kas neljanda loa olemasolul oleks see kindlasti Levikomile läinud?
Keelatud ei ole muidugi, aga nende rahalised võimalused pole päris need, mis meie kolmel telekomil. Seda, et neljas kindlasti Levikomile läinud oleks, ilmselt ei garanteeriks ka keegi jah.
"svennu21"
Ja mulle tuli teade, et Levikomi teenustes esineb häireid. Viimasel ajal need teated muidugi suht regulaarsed olnud aga ajastus kuidagi liiga ilus tänase uudise taustal. Eks näis, kas üldse saabki veel mõned bitid läbi nende liigutada või ongi KÕIK...
Bitid hakkasid uuesti liikuma.
"2korda2"
nastik69,
kas oskad sina seletada, mil moel meil "jäävad vahemikud liiga väikeseks"
Teoreetiliselt sobib aga praktikas kui arvestada piiri ääres keelatud sagedusi, vahemikke, mis levivad halvemini jm eritingimusi siis kaardile kandes ei arvutu Eestit katvaks levialaks.
Selline on operaatoritest sõltumatu raadiolevi planeerija hinnang.
ERR: Sutt kinnitas 5G konkursi tingimused
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt kinnitas avaliku konkursi tingimused sagedusoksjoni korraldamiseks esimeses 5G sagedusalas 3410–3800 MHz. Konkursile läheb kolm sisuliselt võrdset sagedusluba.
...
Ministri sõnul on sideettevõtjatega peetud konsultatsioonide põhjal jõutud lahenduseni, mis tagab turul konkurentsi, kuid võimaldab ka 5G eeliseid maksimaalselt ära kasutada. "Andmeedastuskiirus sõltub sagedusploki suurusest ning sagedusala jaotamine kolmeks osaks võimaldab sideettevõtjatel ehitada üle-eestilisi sidevõrke, võttes samal ajal arvesse ka Venemaa-poolseid piiranguid," lisas Sutt.
Kõik kolm sagedusloa võitjat saavad sagedusalas 3410–3600 MHz vastavalt sagedusloale 70 MHz / 60 MHz / 60 MHz kasulikku sagedusplokki, kus Venemaa tingitud piirangud puuduvad ning sagedusalas 3600–3800 MHz vastavalt sagedusloale 60 MHz / 70 MHz / 70 MHz Venemaa tehtud piirangutega sagedusplokki.
Konkursi tingimuste kohaselt on loa saajal kohustus teha 5G-teenus tarbijatele aasta jooksul kättesaadavaks ning paigaldada kahe aasta jooksul üle Eesti vähemalt 200 tugijaama, millest 100 võivad asuda Harju maakonnas ning ülejäänud maakondades peab olema vähemalt viis tugijaama.
...
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet taaskäivitab konkursi esimesel võimalusel pärast elektroonilise side seaduse muudatuste jõustumist ehk 1. veebruari. Seejärel on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda, peale seda konkurss käivitub ning jagatakse välja sagedusload.
Täna siis nett jälle kadunud ja ilma igasuguse etteteatamiseta selline kiri postkastis:
Austatud klient,
Teatame Teile, et tehnilise rikke tõttu on Levikomi poolt Teile osutatav
interneti/teenus peatatud alates /12.04.2022/ ning Levikomil ei ole mõistliku
aja jooksul võimalik teenuse osutamist taastada. Seetõttu soovib Levikom Teiega
sõlmitud teenuste osutamise lepingu üles öelda vastavalt lepingu punktile
4.19.3.
Rendiseadmeid ei ole.
Täname Teid senise koostöö eest ja soovime kordaminekuid edaspidiseks!
Austatud klient,
Teatame Teile, et tehnilise rikke tõttu on Levikomi poolt Teile osutatav
interneti/teenus peatatud alates /12.04.2022/ ning Levikomil ei ole mõistliku
aja jooksul võimalik teenuse osutamist taastada. Seetõttu soovib Levikom Teiega
sõlmitud teenuste osutamise lepingu üles öelda vastavalt lepingu punktile
4.19.3.
Rendiseadmeid ei ole.
Täname Teid senise koostöö eest ja soovime kordaminekuid edaspidiseks!
"svennu21"
Täna siis nett jälle kadunud ja ilma igasuguse etteteatamiseta selline kiri postkastis:
Austatud klient,
Teatame Teile, et tehnilise rikke tõttu on Levikomi poolt Teile osutatav
interneti/teenus peatatud alates /12.04.2022/ ning Levikomil ei ole mõistliku
aja jooksul võimalik teenuse osutamist taastada. Seetõttu soovib Levikom Teiega
sõlmitud teenuste osutamise lepingu üles öelda vastavalt lepingu punktile
4.19.3.
Rendiseadmeid ei ole.
Täname Teid senise koostöö eest ja soovime kordaminekuid edaspidiseks!
Hmm, tegin pulli pärast ruuterile restardi ja nett olemas. Eks näis, kui kauaks siis
Kuidas Levikomi teenustega läheb? On keegi kasutaja veel?