Jokkerjossil on muidugi oigus, et fiskaal ja monetaarpoliitika (siis milline neist mis riigis parasjagu majanduse juhtimisel enam abiks on) peaksid olema voimalikult painduvad. Sestap on nats imelik kohe jargmise asjana lugeda, et tooline peaks olema viimane kannataja. See ju tahendaks, et toojouturg ei paindu ja on seega takistuseks majanduse kohandumisel muutuvate oludega. Kui ikka tooline saab dikteerida, mis toimub ja mis kell toole peab tulema, siis on aktsionaride huvid tosiselt ohus. Toojoud on ju nagu iga teinegi ressurss, mida iga peremehelikult motlev plantaator ostab sisse voimalikult odavalt.
Mis minu arvates usa majanduse juukseidpidi soost valja voib tirida, on just seesama toojouturu painduvus... Siitpoolt vaadates on ikka hammastav, kui kiiresti reageerivad tyybid muutunud keskkonnale. Juba tykk aega tagasi pandi kahjumit tootvad tehased kinni, ja yleliigsetele kodanikele ei olda ka kitsi adjoo ytlema.
Niiet, bottom line, hiljutist toojouturu raportit voib ka positiivsena tolgendada:-)))
Vend SHVEIJK! Kahtlemata oleks see vyga kena yride juhtidest kui nad arvestaks nyiteks emade ja isade pyevaplaanidega, mis oleks vyimalikult kasulikumad nende peredele.
Minu arvamus, et hea tyylise VALLANDAMINE peaks olema viimane aste firma produktiivsuse syilitamisel vyi tystmisel. Loomulikult peaks olema vyimalik myngida olema bruto ja neto palkadega, maksudega, litsentsidega, pensioni benefitsidega, creditiga jne.
Samuti ei peaks ODAVhind olema tyyjyu juures kyige tyhtsam. Tyhtsam peaks olema yhtekuuluvus tunne, yksteisest lugupidamine.TYYJYUD ei ole iga TEINE RESURSS! TYYJYUD on eelkyige meie vend vyi yde, kellel on samuti oma pere ning kes tahab samuti nautida maksimaalselt nautida elu vastavalt oma produktiivsusele ning vanuse grupile. TYYJYUDU pole minuarvates vyimalik vyrrelda mitte mingisuguse teise materiaalse resursiga.
USA-s on olemas veel consumer credit, mis aitab workingforce ylesaada tyytuks jyymise raskustest lisaks tyytu abirahale. Lisaks veel kyllaltki tugevad ametyhingud ning firmade ja riigi koostyyyl vyljatyytatud tugev fiscal ja monetary policy, mis EESTIL kahjuks tyelikult puudub.
Samuti on USA majandus tegelikult tohutult suur, mis annab tyyd 10, 100 miljonitele inimestele. Seega 400-500 000 tyytut palju see siis tegelikult muudab?
Minu arvamus, et hea tyylise VALLANDAMINE peaks olema viimane aste firma produktiivsuse syilitamisel vyi tystmisel. Loomulikult peaks olema vyimalik myngida olema bruto ja neto palkadega, maksudega, litsentsidega, pensioni benefitsidega, creditiga jne.
Samuti ei peaks ODAVhind olema tyyjyu juures kyige tyhtsam. Tyhtsam peaks olema yhtekuuluvus tunne, yksteisest lugupidamine.TYYJYUD ei ole iga TEINE RESURSS! TYYJYUD on eelkyige meie vend vyi yde, kellel on samuti oma pere ning kes tahab samuti nautida maksimaalselt nautida elu vastavalt oma produktiivsusele ning vanuse grupile. TYYJYUDU pole minuarvates vyimalik vyrrelda mitte mingisuguse teise materiaalse resursiga.
USA-s on olemas veel consumer credit, mis aitab workingforce ylesaada tyytuks jyymise raskustest lisaks tyytu abirahale. Lisaks veel kyllaltki tugevad ametyhingud ning firmade ja riigi koostyyyl vyljatyytatud tugev fiscal ja monetary policy, mis EESTIL kahjuks tyelikult puudub.
Samuti on USA majandus tegelikult tohutult suur, mis annab tyyd 10, 100 miljonitele inimestele. Seega 400-500 000 tyytut palju see siis tegelikult muudab?
Jokkerjoss,
Sul on kahtlemata hea syda (!), aga majandus-poliitilistelt vaadetelt voiks sind kyll liigitada pigem keskerakonna kui reformierakonna pooldajate hulka?
Igayks kes mones korralikumas majandusylikoolis kainud, voib une pealt oelda, et koik on ostetav ja myydav (vast mone erandiga). Toojoud ei ole erand. Mina kui tootaja voin vabalt valida, kas ma myyn oma ressurssi voi pean parajagu toojouturul valitsevat hinda oma ressursi jaoks madalaks ja otsustan hoopis veidi lulli lyya. Loomulikult, kui naine ja kolm last kodus naljast karjuvad, siis on valiku tegemine kerge. Tooandjal (siis omaniku esindajal) on jalle voimalus valida, kas osta rohkem masinaid ja vahem toojoudu voi vastupidi. Voi hoopis kogu tootmise/teeninduse input outsourcingu korras tekitada.
USA toojouturu erinevus nt Laane-Euroopa turgudest on vaiksem reguleerituse ja sotsiaalsete garantiide maar. Vahem piiranguid, suurem paindlikkus. Palga alammaar muidugi eksisteerib, aga usa elatustaset arvestades on see naeruvaarselt madal. Kui tehasetooline kinga saab, siis on tooandja otsustada, kas maksta veel mingit lisaraha voi mitte. Vrdl naiteks skandinaavias makstakse tootuks jaamisel sulle veel 6-12 kuud keskmist palka. Usas oled haige puhkuse arvelt, ja puhkus voib esimestel too-aastatel olenevalt ettevottest olla 1-2 nadalat aastas. Seadusega seda ei reguleerita. Mones kohas on tugevad ametiyhingud, aga enamuses ettevotetes ei ole. Tehasetoolise nadalapalk on 300 taala (kuidas on sellega voimalik usas ara elada, ma ei tea).
Aga Usas on -erinevalt arenenud Euroopa riikidest (ja Eestist ka)- juhtkonna ylesandeks teenida omanikele kasumit. Olen kindel, et naiteks GE aktsionarina pole sul sooja ega kylma sellest, kas blue-collar naudib elu voi mitte. Earnings ruulib. Finantsringkondade surve noteeritud ettevotetele on niivord suur, et mingid jussid kuskil masina taga ei huvita kedagi.
Muidugi, kui kysimuse alla votta meiesuguste white-collarite eluolu ja sinu-minu vajalikkus aktsionaridele (voi nende kaepikendusele-juhtkonnale), siis on kahtlemata tore raakida yhtekuuluvustundest, yksteisest lugupidamisest. Korgeltharitud (loe: pirtsakate) inimeste puhul muutuvad need vaartused tahtsaks, ja nende puudumisel polda enam nous taiel rinnal tood tegema. Onneks on haritud ja loomingulised inimesed tooturul natuke paremas olukorras kui lihttoolised, ja neil on voimalus valida, millise ettevotja juures valitsev sisekliima nende meeleolule koige stimuleerivamalt mojub. Niiet jallegi, ma liigitaks white-collarite ysna head tootingimused (nii siinpool kui sealpool Suurt Lompi) mitte tooandja hea sydame voi sotsialistliku maailmavaate, vaid turujoudude toimimise tulemuseks.
Niiet, bottom line, mu meelest on hea kui ettevotetel on voimalik reageerida muutunud majanduskeskkonnale operatiivselt ja seelabi kiirendada tagasipoordumist majanduskasvu radadele, mida me stakeholderitena ju koik kannatamatult ootame.
Sul on kahtlemata hea syda (!), aga majandus-poliitilistelt vaadetelt voiks sind kyll liigitada pigem keskerakonna kui reformierakonna pooldajate hulka?
Igayks kes mones korralikumas majandusylikoolis kainud, voib une pealt oelda, et koik on ostetav ja myydav (vast mone erandiga). Toojoud ei ole erand. Mina kui tootaja voin vabalt valida, kas ma myyn oma ressurssi voi pean parajagu toojouturul valitsevat hinda oma ressursi jaoks madalaks ja otsustan hoopis veidi lulli lyya. Loomulikult, kui naine ja kolm last kodus naljast karjuvad, siis on valiku tegemine kerge. Tooandjal (siis omaniku esindajal) on jalle voimalus valida, kas osta rohkem masinaid ja vahem toojoudu voi vastupidi. Voi hoopis kogu tootmise/teeninduse input outsourcingu korras tekitada.
USA toojouturu erinevus nt Laane-Euroopa turgudest on vaiksem reguleerituse ja sotsiaalsete garantiide maar. Vahem piiranguid, suurem paindlikkus. Palga alammaar muidugi eksisteerib, aga usa elatustaset arvestades on see naeruvaarselt madal. Kui tehasetooline kinga saab, siis on tooandja otsustada, kas maksta veel mingit lisaraha voi mitte. Vrdl naiteks skandinaavias makstakse tootuks jaamisel sulle veel 6-12 kuud keskmist palka. Usas oled haige puhkuse arvelt, ja puhkus voib esimestel too-aastatel olenevalt ettevottest olla 1-2 nadalat aastas. Seadusega seda ei reguleerita. Mones kohas on tugevad ametiyhingud, aga enamuses ettevotetes ei ole. Tehasetoolise nadalapalk on 300 taala (kuidas on sellega voimalik usas ara elada, ma ei tea).
Aga Usas on -erinevalt arenenud Euroopa riikidest (ja Eestist ka)- juhtkonna ylesandeks teenida omanikele kasumit. Olen kindel, et naiteks GE aktsionarina pole sul sooja ega kylma sellest, kas blue-collar naudib elu voi mitte. Earnings ruulib. Finantsringkondade surve noteeritud ettevotetele on niivord suur, et mingid jussid kuskil masina taga ei huvita kedagi.
Muidugi, kui kysimuse alla votta meiesuguste white-collarite eluolu ja sinu-minu vajalikkus aktsionaridele (voi nende kaepikendusele-juhtkonnale), siis on kahtlemata tore raakida yhtekuuluvustundest, yksteisest lugupidamisest. Korgeltharitud (loe: pirtsakate) inimeste puhul muutuvad need vaartused tahtsaks, ja nende puudumisel polda enam nous taiel rinnal tood tegema. Onneks on haritud ja loomingulised inimesed tooturul natuke paremas olukorras kui lihttoolised, ja neil on voimalus valida, millise ettevotja juures valitsev sisekliima nende meeleolule koige stimuleerivamalt mojub. Niiet jallegi, ma liigitaks white-collarite ysna head tootingimused (nii siinpool kui sealpool Suurt Lompi) mitte tooandja hea sydame voi sotsialistliku maailmavaate, vaid turujoudude toimimise tulemuseks.
Niiet, bottom line, mu meelest on hea kui ettevotetel on voimalik reageerida muutunud majanduskeskkonnale operatiivselt ja seelabi kiirendada tagasipoordumist majanduskasvu radadele, mida me stakeholderitena ju koik kannatamatult ootame.
Exactly vend SVEIJK-VAST MYNE ERANDIGA. INIMESI ei saa vyrrelda masinatega. Kui tyyline saab parema pakkumise, siis see oleks kahtlemata ta enda otsustada kas vytta vyi jytta kuid firma kus ta tyytab peaks sel juhul saama mingit kompensatsiooni kui toimub kvalifitseeritud firma poolt vyljaypetatud tyylise omalsoovil lahkumine.
Vyibolla me ryygime myyda yksteisest kuid mina pean silmas majanduslanguse-recessioni vyi siis pankroti olukordi. Mis puutub LE ja USA majandusmaailma, neid on raske vyrrelda kuna yks on tohutult suur ning kapitalistlik ja teine sotsialistlik. Sotsialistliku LE probleem on see, et nad ise produtseerivad kyrget tyytute taset. Siin pole midagi tegemist liberalismiga. Lisaks on seal ka jyrel palju vanat raha.
USA-s on samatmoodi, et kui oled pool vyi aasta tyydanud ning sind vallandatakse, siis sa saad pool aastat tyytu abiraha. Ma ei tea palju on % kuid kindlasti see oleneb see ametyhingutest, palgast jne. Lisaks on sul omal vyimalus osta tyytu kindlustust.
Kui ma oleks GE aktsionyr, siis tasuks kohe kindlasti vaadata kuidas on olukord tyylistega, sest kui net earnings, net sales, cashflowd jne lyhevad ylesmyge, siis on selge, et ametyhing hakkab varsti oma nyudma, mis arvatavasti pyhjustab kohtu case ning, mis omakorda myjub vygagi halvasti net earnings-ile.
Lisaks kyigele ei kiirenda tyyliste vallandamine recessioni lyppu kuna personal spending, consumer confidence, consumer sentiment, lyhevad lyygi alla. See omakorda pyhjustab durable goods tellimise ja ostmise vyhenemist jne. Seega olen endiselt seisukohal, et workforce vyhendamine peaks olema viimane samm mida firma teeb, et vyhemalt syilitada kyesolev kasum.
Vyibolla me ryygime myyda yksteisest kuid mina pean silmas majanduslanguse-recessioni vyi siis pankroti olukordi. Mis puutub LE ja USA majandusmaailma, neid on raske vyrrelda kuna yks on tohutult suur ning kapitalistlik ja teine sotsialistlik. Sotsialistliku LE probleem on see, et nad ise produtseerivad kyrget tyytute taset. Siin pole midagi tegemist liberalismiga. Lisaks on seal ka jyrel palju vanat raha.
USA-s on samatmoodi, et kui oled pool vyi aasta tyydanud ning sind vallandatakse, siis sa saad pool aastat tyytu abiraha. Ma ei tea palju on % kuid kindlasti see oleneb see ametyhingutest, palgast jne. Lisaks on sul omal vyimalus osta tyytu kindlustust.
Kui ma oleks GE aktsionyr, siis tasuks kohe kindlasti vaadata kuidas on olukord tyylistega, sest kui net earnings, net sales, cashflowd jne lyhevad ylesmyge, siis on selge, et ametyhing hakkab varsti oma nyudma, mis arvatavasti pyhjustab kohtu case ning, mis omakorda myjub vygagi halvasti net earnings-ile.
Lisaks kyigele ei kiirenda tyyliste vallandamine recessioni lyppu kuna personal spending, consumer confidence, consumer sentiment, lyhevad lyygi alla. See omakorda pyhjustab durable goods tellimise ja ostmise vyhenemist jne. Seega olen endiselt seisukohal, et workforce vyhendamine peaks olema viimane samm mida firma teeb, et vyhemalt syilitada kyesolev kasum.
jossiga n6us.
inimesed kellel on töö aga saavad väikesmat palka kulutavad meelsamini kui inimesed kellel ei ole tööd ja saavad samapalju töötu abiraha. asi puht psyhholoogiline: sissetulekute kindlus m6jub rahustaalt ja inimene ei pea m6tlema säästmisele sest töö on garanteeritud.
LE on t6esti ylekaitstud. tetate kui imelik on kuulata kuida exklassivennad on töötud?
pole ise kunagi kartnud töötuks olemist. nyyd olen. tasapisi tekib kyll tunne et aga mis sisi
papp otsa saab.. ma piiran consumtionit. aga tööd leiab alati. iseasi mis hinnaga.. igal inimesel on oma miinimumpalgamäär.. v6i maximumtöötunnid per päev.
tulles tagasi teemasse - mina näen elatustaseme kasvu eelk6ige laristamise, korruptsiooni ning varguste vähendamise läbi avalikus sektoris. samuti monopolistide ohjeldamises, näit. ravimitetööstuses. mitte raha ei tule ymber jagada rikastelt vaestele, vaid tuleb takistada rikkaks saamist läbi ebaettiliste teede, et mitte öelda korruptiivsete meetodite.
raha ju tegelikult on, et inimesed saaksid paremini elada. ega siis elatustase ei tahenda seda et tuleb koik peopeale maksta. kui kuritegevus vaheneb, elatustase t6useb. kui tervishoid paraneb, elatustase t6useb, kui spordikomplekse jms vaba aja veetmise asju juurde tuleb elatustase t6useb. v6i oli see elukvaliteet??
pooldan endiselt riigi majandustegevuse erakätesse andmist.
pooldan endiselt laenu v6tmist arenaguks.
aga selleks k6igeks pole eesti poliitiline kultuur veel valmis!
poliitika on nagu etikett - nagu etikett on showoff neile kel pole loomulikku viisakust v6i tähelepanelikkust teiste suhtes, siirust ja s6prust, on poliitika vabandus ajude puudumisele ja egoistlikele plaanidele. poliitika on amu menetanud oma mmuse ylla idee. road to hell is covered with good intentions!
inimesed kellel on töö aga saavad väikesmat palka kulutavad meelsamini kui inimesed kellel ei ole tööd ja saavad samapalju töötu abiraha. asi puht psyhholoogiline: sissetulekute kindlus m6jub rahustaalt ja inimene ei pea m6tlema säästmisele sest töö on garanteeritud.
LE on t6esti ylekaitstud. tetate kui imelik on kuulata kuida exklassivennad on töötud?
pole ise kunagi kartnud töötuks olemist. nyyd olen. tasapisi tekib kyll tunne et aga mis sisi
papp otsa saab.. ma piiran consumtionit. aga tööd leiab alati. iseasi mis hinnaga.. igal inimesel on oma miinimumpalgamäär.. v6i maximumtöötunnid per päev.
tulles tagasi teemasse - mina näen elatustaseme kasvu eelk6ige laristamise, korruptsiooni ning varguste vähendamise läbi avalikus sektoris. samuti monopolistide ohjeldamises, näit. ravimitetööstuses. mitte raha ei tule ymber jagada rikastelt vaestele, vaid tuleb takistada rikkaks saamist läbi ebaettiliste teede, et mitte öelda korruptiivsete meetodite.
raha ju tegelikult on, et inimesed saaksid paremini elada. ega siis elatustase ei tahenda seda et tuleb koik peopeale maksta. kui kuritegevus vaheneb, elatustase t6useb. kui tervishoid paraneb, elatustase t6useb, kui spordikomplekse jms vaba aja veetmise asju juurde tuleb elatustase t6useb. v6i oli see elukvaliteet??
pooldan endiselt riigi majandustegevuse erakätesse andmist.
pooldan endiselt laenu v6tmist arenaguks.
aga selleks k6igeks pole eesti poliitiline kultuur veel valmis!
poliitika on nagu etikett - nagu etikett on showoff neile kel pole loomulikku viisakust v6i tähelepanelikkust teiste suhtes, siirust ja s6prust, on poliitika vabandus ajude puudumisele ja egoistlikele plaanidele. poliitika on amu menetanud oma mmuse ylla idee. road to hell is covered with good intentions!