> Eesti sõlmis Euroopa Komisjoniga SAFE (Security Action for Europe) rahastuslepingu, mille alusel saab riik kuni 2,34 miljardit eurot pikaajalist laenu riigikaitse investeeringuteks. Laenu abil viiakse kiiremini ellu kaitseministeeriumi kavandatud võimearendused.
> Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et 2,34 miljardit eurot on täpselt see summa, mida Eesti soovis, ehk laenu saadi nii palju, kui taotleti.
> Kaitseministeerium kasutab SAFE-laenu muuhulgas õhukaitse tugevdamiseks, militaarsõidukite, suurtükimürskude ja muu laskemoona soetamiseks ning Ukraina toetamiseks mehitamata õhusõidukitega.
Hmm, palju seda raha siis kalendriaasta peale meil maksudest kogutakse - laenatakse ise - laenatakse programmide raames jne? Tahaks kuidagi rida realt eelarvet näha. Saldot aasta lõpus. Tellitud ja makstud/maksmata - laekunud/laekumata. Kellegi sinised unenäod + PR …udus tekib trots
Meie HIMARSid jäävadki vist ilma rakettideta ja see muinasjutt vaenlase hävitamisest tema enda territooriumil lõpeb.
Kuigi USA on teatanud mõne kõige olulisema sõjamoona liigi, näiteks Patriot-õhukaitserakettide uutest tootmislepingutest, võib nende valmistamine võtta aega kuni kaks aastat.
Ainuüksi esimese sõjakuuga tulistas USA sihtmärkide pihta Iraanis välja üle 850 Tomahawk-tüüpi tiibraketi ning kasutas üle tuhande õhukaitsesüsteemide Patrioti ja THAAD-raketi, kirjutas The Washington Post juba varem.
Üks ametnik ütles ajalehele, et USA kasutas sõja esimestel nädalatel ka üle 1300 maaväe taktikalise raketi ATACMS ning nende varud on sedavõrd ammendunud, et neid pole praktiliselt üldse enam alles.
Eesti plaanis osta 300km tegevusraadiusega ATACMS rakette mille varud on eelneva uudise kohaselt USA-l otsas ja tootmine tagab ilmselt oma varude taastamise esialgu.
full missile production would start in 2027 and scale up to meet what Rheinmetall estimates is annual European and Ukrainian demand of 600 to 800 ATACMS units. DefNews
Jah. Sinu väide oli, et himars jääb moonata. See väide on vale. ATACMS ei olnud kunagi mõeldud olema meie himarsi põhimoon. GMLRSi laskeulatus on sõltuvalt versioonist kuni 150km.
HIMARS saab kasutada 20+ erinevat moona, vaid 5 nendest on ATACMS erinevad versioonid. Teised, näit GMLRSid on saadaval ja tulekul, ütleb Pevkur seal ERRis.
Sinu enda artiklis on selgel sõnal kirjas: Pevkur ütles juulis, et USA poolt tarneteks vabastatud moona hulka kuuluvad ka näiteks HIMARS-i treeningmoon ja GMLRS-süsteemid.
Seega täpselt see, mida ülal arutatud, ATACMSi ei saa, GMLRSi saab (ja tuleb lähinädalatel).
Samal ajal saab Ukraina 90 miljoni euro eest 50 000 AI droonide juhtseadet. Nende AI juhtseadmete tõhusus on 75%. Kusjuures liikuvaid sihtmärke tabavad need paremini kui inimesest proffid.
Tuleb nõustuda, et hetkel on ühe konkreetse relvatüübi moona osas tarneriskid realiseerunud. Eestlastest otsustajaid selles süüdistada oleks ebaõiglane.
Õnneks on olnud oidu Eestit mitte ankurdada ühe tootja külge. 2023. aasta lõpus osteti Lõuna‑Korea K239 Chunmoo mitmikraketiheitjad – analoogne, sama võimekluse klassi kuuluv süsteem. Esimesed peaks saabuma 2027. aasta lõpus.
USA relvadel on üks suur miinus - need on väga kallid. Strateegilise partnerluse huvides peaks sidet USA tootjatega siiski hoidma (st midagi ka neilt ostma).
Ilma moonata oleks raketiheitjad ju kasutud, kuna tulistavad ainult Korea rakette, mitte Ameerika omi.
Eelmise aasta lõpus sõlmisid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace ligi 290 miljoni euro suuruse lepingu, mis hõlmas kuut raketiheitja laskeseadet, kolme tüüpi raketisüsteeme (CGR-080, CTM-MR, CTM-290) ning kasutus- ja väljaõppetoetust. Lisaks telliti platvormide modifitseerimine, et need vastaksid Eesti tingimustele ja liiklusseadusele.
