No riigikontrolli 2 k vana raport oli ikka suht hävitav. ERR
“…koostöös RKIK-i peadirektori ja kaitseväe juhatajaga tuleb kaitseministril viivitamata lahendada tuvastatud tõsised probleemid varade arvestuses, inventeerimises ja teistes tööprotsessides.” suht bardakk tundub.
minu arust on probleem selles, et endised kaitsevaldkonna riigiametnikud püüavad olukorras, kus sinna palju maksumaksja raha kühveldatakse ja hakatakse veel palju rohkem kühveldama, oma sidemeid ja tutvusi kasutades sellest prisket tükki hammustada. Seejuures näitamata, kas ja mil viisil see tükk üldse Eesti kaitsevõimet tõstab.
Üldteada on vana tõde, et kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks ja see, mis hakkab juhtuma uues sõjas on neile ebameeldiv üllatus.
Ukraina sõda ei käi enam sedaviisi nagu II maailmasõda või Afganistani sõda, mida pidas N. Liit
Teine tõde : kui mingi valdkond saab väga palju raha, ei suudeta seda mõistuspäraselt ära kulutada ja süveneb raiskamine ja korruptsioon. Raske uskuda nii mõnelegi, kuid liiga palju raha võib olla sama suur probleem kui liiga vähe raha.
Ja elevant toas, millest meie võimulolijad kuidagi rääkida ei taha on see, et Eestil on niipalju kaitsevõimet kui USA president meid tahab kaitsta. Kuid lausa haiglase enesearmastusega Trump ja Eesti praegused woke globalismimeelsed vasakliberaalsed võimud, kelle jaoks MAGA ja trumpism on sõimusõnad : there is no love lost between them
Eesti kõige suurem julgeolekuoht ongi see liberaalne lillaroosa merest jõeni seltskond, kes üritab igal võimalusel Eesti tähtsaima liitlase USAga tüli ülesse kiskuda ja nende presidenti solvata. Eesti õnneks ja Putini kahjuks, pole nad oma eesmärgi saavutamisel veel eriti edukad olnud.
Nagu aru saan, seisneb bardaki põhjus siis selles, et 2016 aastal otsustati tollase kaitseministri otsusega viia mittesõjalised ülesanded Kaitseväe toetuse väejuhatuse vastutusalast Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseva RKIK nimelise valitsusasutuse vastutusalasse. Kuidas see selle praeguse Heremi ja Terrase vastase ristisõjaga haakub?
Eespool oli siin juttu sellest, et Herem ja Salm olid pajale suht lähedal kui seda suppi keedeti ja bardakk tekkis.
Ärklejate loogika on ikka imeline. Heremit süüdistatakse ühel poolt selles, et ta ei vastuta RKIK tegemiste eest (sest kui kaitseväe juhataja isiklikult ei hoia kaitseväelinnakute muru niitmise ja printeripaberi hangetel silma peal, pole võimalik sõda võita) ja sama soojaga ka selles, et ta mingil imelikul moel vastutab RKIK-is 2024 märtsis tehtud küsitavate ülekannete eest USA valitsusele, mis sest, et Herem andis oma lahkumisest kaitseväe juhataja kohalt teada juba 2024 jaanuaris.
jah, eesti suurim julgeolekuoht on paarkümmend ninarõngaga tegelast. clown emoji
Jajah, pealik. “Ärklejad” riigikontrollis leidsid bardaki mis ulatub aastate taha.
“audit näitas sisulist segadust töökorralduses, millel on rahaliselt hinnatavad tagajärjed. Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses…”
Asja võtab suht adekvaatselt kokku see, et pärast Heremi nime 16 korda nimetava ehk tema isiku ründamisele keskenduva raporti üllitamist teatab Meelis Kiili, et “väga lihtne on seda ajada isiklikuks, me arvestasime sellega”. Huumoriklubi.
Sa ikka hoomad, et nende kaitseväest Reformierakonda siirdunud kindralite etteheide Terrasele ja Heremile seisneb selles, et nad EI vastuta RKIK-i tegemiste eest, sest “lubasid” RKIK-i ära viiimise Kaitseväe haldusalast 2017.a. (so. way warem, kui see kaheksandat aastat tagasiarveldust ootav makse)? Seejuures Terras ise väidab, et oli kaitseinvesteeringute keskuse kui eraldi ameti loomise vastu ning see on ka protokollitud, aga otsuse tegi kaitseminister.
240 lk jooksul 16 korda analüüsitava asutuse juhti nimetada pole üldsegi palju. Minu arvates.
Selgelt Kiili-poolne ristiretk ja vanade vaenude klattimine. Selle raporti praktiline väärtus on null. Imelik natuke, et Pevkur ja Michal üldse Kiilil sellist soolot lasid teha. Oidsalu võttis suhteliselt hästi selle asja kokku siin: https://www.err.ee/1609846896/oidsalu-riigikaitseraport-paistab-valeinfo-kampaaniana
Well said!
militaarnetis A4 kommentaar raporti kohta - ta ise on seotud töötaja aga minule tema selgitused arusaadavamad kui senine raporti jutt.
Õhtuleht on selle artikli (https://www.ohtuleht.ee/1143543/analuus … erualuseks) sees ära avaldanud raporti tööversiooni. Olles nüüd diagnoolis seda raportit pisut valikuliselt lugenud, siis võiks öelda, et esmapilgul jätab see paber parema, professionaalsema ja mõtestatuma mulje, kui see, mis ajakirjanduse refereeringutest võib jääda. Aga seda vaid esmapilgul. Sest kui süüvida raportis esitatud väidete ja järelduste sisusse, siis tuleb öelda, et on tõesti „lahmiv, erapoolik ja pahatahtlik“, ja suunatud esmajoones Terrase ja Heremi vastu personaalselt, kes justkui ainuisikuliselt on kui mitte teinud, siis lasknud teha kõiksuguseid katastroofilisi valeotsuseid, mille tagajärjel on sõjaline riigikaitse justkui täiesti katki.
Sisuliselt ei ole seal raportis midagi sellist, mida nt Kunnas juba viimased 18 aastat pole üritanud tõestada, või millest Kiili viimased u 2-3 aastat on kirjutanud ja rääkinud. Vaatamata sellele, et kokku on kirjutatud 240 lehekülge tihedat teksti, ning aega olnud vist üle aasta, siis on tegemist ikka väga nõrga sooritusega selles mõttes, et:
Raporti läbiv, ja minu arvates kõige alusetum narratiiv seisnebki selles, et kuni 2012. aastani arendati Kaitsevägi õigesti, mõistlikult ja „ohupõhiselt“, aga siis tulid vandaalid eesotsas Terrasega, ja läksid üle „jõukohase riigikaitse mudelile“, mille tagajärjel on meil nüüd „õõnesvägi“, mis ei suuda sõdida. Sisuliste faktidega, mis väidet kuidagigi kinnitaksid või kvantifitseeriksid, välja ei tulda. See, et pärast 2012. aastat tõusis lahinguvalmis olevate üksuste hulk ühelt orkestrilt paari aasta jooksul kahele brigaadile, raporti autoritele meelde ei tule, nagu ka see, et kui võitlusvõimeline kogu kaitsevägi siis enne 2012. aasta „lammutustöö algust“ oli.
See kõik pole iseenesest uus, vaid kokkuvõttes Kunnase vana jutt sellest, kuidas tuleb paberil teha „ohule vastav“ vägi ja siis plaan selle väljaarendmaiseks, mis ei peagi tegelike ressurssidega kaetud olema. Eriti groteskne on väide, et Einselni, Kerdi, Kõutsi ja Laaneotsa ajal oli kõik hästi, sest siis oli paberil õige suurusega armee, aga erinevalt Terrasest ja Heremist ei saa need eelmised KVJ-id mingit kriitikat selle eest, et nemad omal ajal poliitikutelt rohkem ei läinud küsima. Jne jne jne.
Ja kõiges ongi ikka süüdi esmajoones Terras ja Herem – sisuliselt selle pärast, et nad ei tahtnud Kunnase omaaegseid nõuandeid kuulata. Kui veel keegi süüdi on, siis 2011. aasta Põhiseadusemuudatus, millega sellised ebaõnnestunud isikud üldse ametisse pandi (ja taaskord ei suudeta selgitada, mismoodi teistsugune ametisse nimetamise skeem oleks automaatselt teistugused ja paremad KVJ-id taganud).
Kuna ainuüksi ja esmajoones see „jõukohase riigikaitse“ narratiiv on raportis läbiv, kuid minu hinnangul 180-kraadises vastuolus reaalse eluga, siis ongi kogu seda raportit raske tõsiselt võtta. Ja võibki juhtuda, et raporti sees on isegi mõned mõistlikud mõtted ja ettepanekud, kuid need jäävad selle massiivse lolluse varju. Võibolla ei isegi ei jää, sest kui pannakse puusse fundamentaalsetes asjades, siis mis annab alust eeldada, et teise- või kolmandajärgulistest asjadest on õigesti aru saadud.
Teine analoogne näide – väidetakse, et võimearendus on taandunud pelgalt inimeste, relvade ja raha mõõtmiseks, aga puudu on süsteem, kus üksuseid ja võimeid DOTMLPFI alusel hinnatakse, aga saada aru, kas üksused ja võimed ka tegelikult olemas on. Sellest tehakse meelevaldne, lahmiv ja pahatahtlik järeldus, et lahinguvalmis üksuseid pole. Aga minu teada on meil juba mõnda aega olemas aruandlus – arusaadavalt salajasel tasemel – kus SA-üksuseid justnimelt selle järgi mõõdetaksegi, kas on olemas seal inimesed, relvad, varud, väljaõpe läbitud, hinnang väljaõppe kvaliteedile jne. Minu teada on neid aruandeid ka riigikaitsekomisjoni liikmetele näidatud – kas nad siis ei kuulanud, mida neile räägiti, või ignoreerivad teadlikult seda, mis nende narratiiviga kokku ei lähe? Sellest, et meil on SA-üksuste mobiliseerimiskiiruse ja lahinguvalmiduse hindamiseks olemas selline suurepärane instrument nagu lisaõppekogunemised, pole raporti autorid ilmselt kunagi kuulnud ega näinud, sest sellist sõna 250+ lehekülje pealt lihtsalt ei leia. Või siis ignoreeriti seda jälle sihilikult, kuna see ei lähe teps mitte kokku „järeldustega“? Jne.
Sellest, et „tsiviilkontroll on nüüd tööle hakanud“, pole minu arvates võimalik antud juhul rääkida. Raport teeb ju sisuliselt maha mitte Terrase ja Heremi tehtut (kuigi raport üritab suht otse väita, et nemad on süüdi suuremas osas halvas), vaid enamusi viimase kümnekonna aasta suuri ja sisulisi otsuseid sõjalise riigikaitse arendamisel, mille on ühiselt ja üldiselt üsna konsensuslikult langetanud mitte KVJ-id üksinda, vaid koos ministrite, ministeeriumi, valitsuse ning Riigikoguga, mille riigikaitsekomisjon on minu mälu järgi alati konsensuslikult heaks kiitnud nii kõik 10-aastased arengukavad kui ka nende ette viidud KVJ-ide kandidaadid ja ametisolevate KVJ-ide ametiaegade pikendamise. Kas saab olla nii, et paaril geeniusel on täiesti õigus ning kogu ülejäänud süsteem on 15 aastat järjest totaalselt puusse pannud? Minu arvates ei saa. Aga nüüd ollakse olukorras, kus riigikaitsekomisjon ise on sellise raporti tellinud ning ilmselt ka saab raporti, mis justkui esindab suurema osa komisjoni arusaama asjade seisust.
Mind huvitab kas raportis seda teemat ka käsitletakse, et miks üldse kindralid üksteise vastu nii kirglikult sõtta astusid?
Kui nad nii ebapädevad on kui vastastiku väidetakse siis võiks hoopis algatada uurimise kuidas selline “kahjulik” element määrati ametikohtadele, mida nad täitsid.
Miks president neile andis need auastmed, mida nad kannavad? Miks nii ebapädevaid ohvitsere on autasustatud erinevate teenetemärkidega?
Huvitav miks oli see üks koht kus jumalat mainiti vaja kõigis uudistekanalites eraldi välja tuua kontekstist väljarebituna. Nüüd ma olen juba 100% kindel, et selle lekitamine oli mitte koostajate vaid selle raporti vastustajate poolt nimme tehtu eelnevaks vastulöögiks kui lõplik raport välja tuleb.
A.2.5. Kaplaniteenistuse roll ja selle kaotamine
Kaplaniteenistuse tähtsus võib tunduda rahuajal väike, kuna langenute hoolduse ning nende lähedaste teavitamisega ei ole vaja tegelda. Kui käsitada kaitseväe personali asendatavate inimühikutena, nagu teevad seda Venemaa relvajõud, siis nende hinged tõesti hoolt ei vaja.
Eesti kaitsevägi ei saa endale säärast suhtumist lubada. Seetõttu hindab raporti töögrupp, et kaitseväe rahuaja kaplaniteenistuse kaotamine (tõsi, üks kaplan jäeti alles) oli viga. See ei ole Jumalale meelepärane tegu. Sõjaaja tegevused on vaja rahuajal planeerida ja ette valmistada, ning kui langenute hooldusega kaplanid tegelema ei hakka, on sunnitud sellega tegelema ülemad, või tekib oht, et langenutega tegelemine lahinguväljal ei ole tagatud. Sama puudutab ka langenute lähedaste teavitamist – ka see jääb sel juhul ülemate kanda.
https://s3.documentcloud.org/documents/26217854/riigikaitse-raporti-mustand-viimane.pdf
On ette heidetud, et konkreetseid nimesid ei oleks pidanud kasutama. Kui ma loen seda siis on ilmselge, et ilma nimedeta ei oleks see raport mitte midagi väärt.
Mitmed kaitseväge kui institutsiooni mõjutavad võtmetähtsusega otsused on tehtud ilma dokumenteeritud analüüsi või strateegilise aluseta. Intervjueeritud või
Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungitel ärakuulatud ohvitseride või ametnike –
sealhulgas kindral Heremi, Tiina Uudebergi ja Anu Rannaveski – ütlustest ilmneb,
et mitmete oluliste muudatuste puhul puudusid selged lähtealused, analüütilised
põhjendused või viited strateegilistele alusdokumentidele.
kaplaniteenistus ja psühholoogiline abi, kaitseväes oli omal ajal külaltki palju suitsiide, on see ajas muutunud?
Arusaamatu, miks raportis on üks lõik, mida ei tohi ajakirjanduses käsitleda. Oleks tulnud siis välja jätta.