Siin foorumis alles kuu-kaks tagasi mõnitati Kaitseministeeriumit sarnase plaani eest Eestis soid taastada.
2 Likes
Ei tea, kas leedukate teadmine sellise asja efektiivsusest tekkis alles siis, kui selle aasta mais 4 ameeriklast iseend ja oma soomuki ühte soolaukasse ära uputasid?
Asukoht: https://www.google.com/maps/place/54%C2%B058’58.8%22N+25%C2%B045’57.6%22E/@55.0244047,25.9165666,459m
1 Like
ma usun, et teadmine oli juba varem olemas, on ju meie enda kaitseväeesindajadki rääkinud, et raskete tankidega eestis suht keeruline, kuna pinnas sageli pehme ja/või metsane jne. Leedus juhtunud õnnetus, ilmselt kinnitas teoreetilist teadmist - et vesised lõksud töötavad tulemuslikult.
ja meie märgalad mida taastada taheti ei asunud minu mäletamist mööda vene piiri ääres, pigem oli vist tegu pärnumaaga ja ka mitte kaitseministeeriumi vaid keskkonnaameti/kliimaministeeriumiga. aga võin ka eksida, pole seda setomaa kaarti nii palju uurinud, et kas ja kui palju seal soid või pehmemat pinnast, pigem oleks puusalt tulistanud, et tänu haanja kõrgustiku ning piusa koobaste geograafilisele lähedusele, on seal tegu pigem liivase ja kõrgmaastikuga. Samas lämmijärve ääres ja värskast ida/lõuna/edela suunas võiks ju pehmet pinnast ka jaguda … iseasi kas ja kuidas seda seal täiendavalt märg-alatada
1 Like
oot need on nüüd küll teiselpool piiri … 
või ok, teiselpool kontrolljoont.
See ongi see paljutõotatud lubadus sõja viimiseks venemaa poolt okupeeritud Eesti pinnale.
1 Like
*Venemaa poolt okupeeritud Eesti pinnale
1 Like
Lähed ise seda tegema või jäädki sealt kaugelt targutama, kuidas meil kõik valesti on?
Ma tuletan teile meelde, et meil on kliimasoojenemine, nagu Kliimaministeerium väidab, mis tähendab et sood ja rabad hakkavad iseenesest kuivenema. Turbasammal nimelt tahab kasvamiseks külma ja niisket kliimat. Seega, pikas perspektiivis see asi ei tööta.
Alad, mida annab siirdesoodeks taastada on juba praegugi tüseda huumushorisondiga ja pehmed ning soomustehnika jaoks keeruliselt läbitavad. See, kas pinnasevee horisont on 50cm kõrgem või madalam ei puhu eriti pilli. Anult sääski on rohkem. Mingi vähegi arvestatava turbakihi taastumine nendel aladel võtab 1000+ aastat. Tea, kas tÌbla nii kaua viitsib oodata. Künka otsa ega kallakule märgala ei tekita ühegi nipiga. See oleks rohkem illusoorne kui tegelik kaitse. Eesti puhul peab idast maismaad mööda ründav vaenlane niikuinii liikuma üsna lihtsalt aimatavates liikumiskordiorides. Hoopis halvem oleks, kui rünnak tuleb lõunasuunast, läbi Läti. Lõunapiiriile kuluks samuti mingid varem ette valmistatud tõkkeliinid ära, mis sest, et lätlased võivad seda solvanguna võtta.
3 Likes
Ajal, mil Pärnu linnapeaks on saamas kahtlase minevikuga Ekre liige, on paslik meenutada, et meil on inimesi, kes seal võitlevad nii Kaitseväe tööstuspargi
https://www.err.ee/1609817310/vabauhendused-kaebasid-parnu-kaitsetoostuspargi-plaani-kohtusse, kui ka NATO staabi rajamise vastu(alumises artiklis kirjas). https://www.err.ee/1609808772/kaitsevagi-kavandab-sauga-moisa-alale-vaeuksust-ja-nato-juhtimispunkti
Ükskõik, mida Eestisse rajada proovitakse, kohe ilmub sellele kari vastaseid.
2 Likes
Tahaks väga loota, et lõpuks hakatakse riigi poolt ka midagi tegema droonikaitseks.
EIRSHIELD süsteemil on Ukraina kogemuse pealt välja arendatud koheselt töötavad kuluefektiivsed võimed automaatseks droonide tuvastamiseks, jälgimiseks ja neutraliseerimiseks, sh erinevate mõjuvahendite kasutamine madalalt lendavate vaenulike droonide vastu
Millisel EKRE liikmel seal pärnumaal kahtlane minevik on?
Kusjuures mitte ükski väljatoodud err uudis ei räägi sõnagi EKREst…
https://www.err.ee/1609808772/kaitsevagi-kavandab-sauga-moisa-alale-vaeuksust-ja-nato-juhtimispunkti
Tsiteerin artiklit:
Enne kinnistute riigile tasuta andmise otsust allkirjastas 24 Isamaasse, Reformierakonda, valimisliitu Pärnu Ühendab ja fraktsioonidesse mittekuuluvat rahvasaadikut deklaratsiooni kaitseväele kinnistute võõrandamise toetuse kohta, kinnistute taasriigistamise vastu olid Pärnus opositsioonis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja enamik Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) esindajaid, kirjutab Pärnu Postimees.
Pärnu uuest linnapeast ka: https://www.delfi.ee/artikkel/120412016/keskharidus-luhtunud-arid-ja-kahemottelised-sumbolid-kes-on-ekre-parnu-linnapea-kandidaat-valmar-veste
Milles siis ikkagi seisneb mainitud inimese kahtlane minevik?
Esimesel artiklis ei mainita kusagil EKRE ja teises mainitakse, et ollakse vastu maa eraldamisest riigile. Põhjuseid võib selleks olla mitmeid.
«Olen vastu, sest meil on alternatiive. Üle tee on maa-alad, mis sobiks paremini. Kiiret pole, võiks teema lükata järgmisse volikokku,» sõnas EKRE fraktsiooni esimees Robert Kiviselg ja tegi ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele. Teise lugemise poolt oli kaheksa rahvaesindajat.
Valitsus ükskord juba likvideeris Pärnus pataljoni ca 20 aastat tagasi. Ilmselt ei jätkunud siis raha, et seda alles hoida ja arendada. Nüüd pritsib kaitsekuludele niiipalju pappi peale, et ei suudeta laiaks lüüa. Kaugele laskmise moona vist enam niipalju osta ei ole vaja ja raha lükatakse uude projekti…Väeüksus vajab toimetamiseks ka väljõppe ala, kusagil on vaja laskmas käia… Tuleb uus “Nursipalu”?
2 Likes
Tänane uudis Hanwha K239 Chunmoo-de ostmistest on ilmne tagajärg sellele, et aastal algul sai Eesti USA-lt HIMARS-idele ülipikad tarneajad. Eks see MLRS–ide loomaaed nüüd kirjumaks läheb, aga positiivset tundub selles otsuses siis rohkem:
- USA-l pole enam monopoli keerata kinni Eesti võimalust Venemaale kauglööke anda.
- Kumbki tootja ei saa konkurendi olemasolul moona ja juppide hindadega hullu hakata panema.
- Chunmoo ja selle moon on ilmselt way odavam, kui HIMARS.
- Poola läks eelnevalt täpselt sama teed.
- Chunmoo peaks suutma lasta M270/HIMARS 227mm moona. (Teoreetiliselt võiks HIMARS lasta ka Chunmoo KM26A2 moona, aga keegi pole seda ilmselt kunagi katsetanud.)
USA võib selle ostu peale nüüd ju tusane olla, aga siin tuleb neil pigem peeglisse vaadata.
Tagantjärgi tarkusega oleks võinud Eesti üks MLRS süsteemidest olla roomikplatvormil. Et korealastel roomikul varianti pole, siis HIMARS asemel oleks võinud algselt hankida pigem M270 (mis on pmst roomikutel HIMARS). Arvestades, et ka uued suurtükid on ratasplatvormil, hakkab Eesti kaudtulevõimekus sõltuma tugevalt Eesti teedevõrgustikust.
9 Likes
Raketiheitjate puhul pole maastikuläbivus eriline teema. Tänu laskekaugusele on võimalik positsiooniala vägagi lai- näiteks Irboskas paiknevate vastase suurtükkide laskmiseks saab ennast paigutada Mooste- Kanepi- Varstu joonele, või soovi korral ka veidi kagu poole.
Tihe ja üsna heas korras teedevõrk on meie eelis, kui me tahame seda nii kasutada.
MLRS-id pandi omal ajal roomikutele näiteks selleks, et neid saaks kasutada kuskil kolmanda maailma kõrbetes, kus ratassõidukitele sobivaid teid pole sageli mitmesaja kilomeetri ulatuses. Toona polnud ka nii pika ulatusega laskemoona veel loodud.
4 Likes
Cunmoo ja Himarsi laskemoona ristkasutus ei ole piiratud mitte toru jämeduse vaid tarkvaraga- neid masinaid ei keerata mitte loodi ja laskendmete järgi käsitsi paika vaid kogu töötlus on digitaalne, seejuures võivad laskeandmed tulla üle võrgu. Sellisel juhul jääb meeskonnale kontrolliv funktsioon- kas asukoht vastab tegelikkusele, kas laetud laskemoona tüüp ikka on õige, kas igasugused muud parameetrid on õiged.
Pardaarvuti sisestab vajalikud andmed ka raketile. Kui sinna mingi teist tüüpi laskemoon sisse toppida, siis arvuti lihtsalt ei suhtle sellega.
4 Likes
No avalikud allikad sh wiki väidavad, et kuivõrd L-Korea kasutas ka M270 platvormi, siis Chunmoo üheks arenduseesmärgiks oli just nimelt seal ka M270 moona kasutamise võimalus ja seega peaks ka tarkvaraliidesed ühilduma.
Roomikplatvormi eeliseks polegi niivõrd avaram laskepositsioonide valikuvõimalus kui suurem hukukindlus. Roomik saab puude vahele varjuda ka kohtades, kuhu ratastel ei roniks. Ratastel liikuva masina lokaliseerimiseks peab vaenlane jälgima vaid teedel toimuvat, aga roomiku puhul on ala märksa suurem, millele tuleb silm peale panna. Et teed on rajatud valdavalt ikkagi lagedamatesse kohtadesse, pole see positsioonivahetuste turvalisuse vaates sugugi hea. Tihe ja üsna heas korras teedevõrk on hetkel kindlasti meie eeliseks, aga kui näiteks Ahja jõe sillad on puruks, võib Tartu suunalt Mooste- Kanepi- Varstu joonele ratastel jõudmine ikkagi peavaluks osutuda.