Puhastamata vett sinna tagasi panna kõlab küll totter. Mina olen näinud süsteeme, kus on mingi spets jubin õiges koguses mineraalide tagasilisamiseks sinna vette, random mustuse asemel.
Värska spas kui ka borjomis otse kaevust tulnud mineraalvett juues on ikka päris hea pingutus, et head nägu teha.Aga terviseametis ju osteti mingid kraanid, mis vajadusel teevad kraaniveest xo konjaki.
1 Like
Miks peaks puhastamata vett tagasi panna olema totter? Puurkaevuvesi on ju iseenesest puhas, ei ole random mustus.
1 Like
Värskas on neid puurauke igasuguseid, mõnest tuleb joogikõlblik, enamikest kõlbab vannitamiseks
Liigselt lahustunud sooli ja muid mineraalaineid sisaldav puurkavuvesi ei pruugi olla must, ehk siis orgaanilist ainet täis. Kui veest eemaldada mineraalid ja siis osaliselt need mineraalid tagasi panna sellel teel, et lisad täiesti puhastatud veele veidi puhastamata mineraalset vett, ei ole see tervistkahjustav tegevus. Muidugi oleneb see ka mineraalidest, mis seal vees sisalduvad.
Ja-jaa, tule mulle kohalikule rääkima…
Siin on ka muid põhjuseid:
https://ourworldindata.org/grapher/global-precipitation-anomaly
Kui vaadata pikka graafikut, siis sademete hulk on kogu aeg kõikunud. Kliinasoojenemise ajal üldiselt tõusnud, Päris viimastel aastatel langenud. Sobiva perioodi valikuga saab tõendada mida iganes.
FB-s hüppas tore jutuke ette:
@Uku Kudu
Kliimajutt muutub ajas. Kas teadus järgneb andmetele või kohandatakse sõnum poliitiliste vajaduste järgi?
1970ndad – meile öeldi, et ees ootab kliimajahenemine. Mõned artiklid ennustasid isegi uut jääaega.
1980ndad–1990ndad – toon muutus: nüüd räägiti ainult kliimasoojenemisest.
2000ndad–täna – ametlik narratiiv on kliimamuutus.
Põhjus?
Sõna on paindlikum:
kui on kuumalaine – see on kliimamuutus.
Kui on külm talv – see on kliimamuutus.
Narratiivi on pidevalt kohandatud.
Algul hirm jahenemisega, siis hirm soojenemisega, nüüd hirm muutuste ees.
Aga geoloogid teavad. Kliima on alati muutuses.
5 Likes
Olen juba rohkem kui 20 aastat väitnud, et inimtegevus ei suuda kliimat mõjutada, lähim teadaolev mõjutegur on täht nimega Päike. Isegi kui meil õnnestuks vallandada globaalne termotuumasõda, muudaks see kliimat vaid paar aastat. Mis muutuks ? Kaoks kliimahüsteerikud ))) Kas sipegad saavad mõjutada maa orbiiti ? Võimalik … Üks teooria on, et liblika tiivalöök võib põhjustada orkaani …
2 Likes
Peale Päikese aktiivsuse veel Maa pöörlemistelje kaldenurk, mis võngub perioodiga vist mingi 40 000 aastat ja orbiidi kuju, mis sõltub teiste planeetide asendist ja pretsessioon (26 000 aastat) Nende kolme suurema muutuja koosmõjus kujunebki kliima. Soojenems- ja jahenemisperioodid.
3 Likes
Lisaks veel, et sõltumata sellest kas inimtegevuse mõju on reaalne või poliitfantaasia, siis poliitikud ei suuda ju riigieelarvetki tasakaalustada, miks peaksime arvama, et nad suudavad kliimat tasakaalustada? 
7 Likes
Kahju, et see keemiasabade teema on ära kustutatud, nüüd kus tüüpidel sõrmed järjest rohkem sügelevad, oleks seda vaja. Igatahes järgmised keemiasabalased on 60M kokku saanud, et kliimaga susserdama hakata.
https://www.politico.com/news/2025/10/24/global-cooling-startup-raises-60-million-dollars-to-test-sun-reflecting-technology-00620340
Kliimahüsteeria sumbub gretakeste halinasse ja sellega see asi piirdub, karavan läheb edasi
To: decibel
Keemiasabade hüsteeria algne sõnum ei olnud mitte kliimat muuta, vaid inimestesse alumiiniumit või liitiumit sisse ajada, et nad oma mõttemaailmades teeksid muutusi woke-maailma poole.
Kunagi algselt arvati, et alumiiniumoksiid ainult peegeldab päikesevalgust ja põhjustab maapinna jahtumist, siis värske uuring viitab, et need osakesed tegelikult neelavad Maa väljuvat pikalainelist kiirgust (soojus), mille tulemuseks on atmosfääris neto positiivne kiirguslik mõju (soojendav mõju).
Nii palju siis kunagisest alumiiniumoksiidiga katsetamisest, tahtsime parimat, välja kukkus nagu alati 
Kuulge, ammu on juba aru saada, et pole vahet kas kliima soojeneb või jaheneb, kas meil on “ülerahvastus” nagu 1970ndatel kuulutati, või alarhavastus ja väljasuremine… Kliima ja Keskkond on täna see Suur Äri kust maksuraha oma taskusse juhtida. Ei midagi muud.
6 Likes
Üks random näide ka siia otsa. 20 miljardit pole ju ka mingi pisike raha, selle nimel võib ka pisut valetada: https://www.youtube.com/watch?v=utXiicsrieI
Samas, paneme tähele, et EPA (ehk KESKKONNAKAITSE) toetuste eelarvest rahastati suures osas DEI-aktvismi. Mis seos on DEI-l ja Keskkonnal? Kliima?
Huvitav, millal lähevad meil eestis Sotsmin ja Kliimamin karvupidi kokku, kelle eelarvesse tuleb LGBTIQ+, DEi ja muude selliste puuk-MTÜde rahastamiseks mõeldud miljonid?
6 Likes
Eestis on piirkondi, kus muinsuskaitsega tegeleb peale vastava ameti ka… Keskkonnaamet. Nii on mulle teada vähemalt 1 nõukaaegne tellishoone, mille kohta Muinsuskaitse ütles selgelt, et sel puudub igasugune muinsuskaitseline väärtus. Kui omanik siis tahtis sara asemel midagi normaalset rajada, siis hüppas välja Keskkonnaamet viitega õiguslikult vigasele regulatsioonile (meie õigusloome tase - olen sellele korduvalt viidanud) ja hakkas ise tellist kaitsma.
Kuidas olemasolevat tammi tuleb korraga nii säilitada muutumatul kujul kui ka viivitamatult lammutada teavad vist kõik?
Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet on nagu vähkkasvajad ja ei imestaks kui varsti hakkate neilt ka parkimistrahve saama.
6 Likes
Võrdlus on õige ja samas… natuke nagu ei ole ka. Iga Ministeerium, Amet jne. püüab kasvatada oma võimupiire, suurendada oma eelarvet, kugistada alla haldusalasid, laieneda ja kasvatada ametnikkonda. Samas võimaluse piires vähendades vastutust ja aruandluskohustust. See on LOOMULIK areng. See on igati “looduse seadustega kooskõlas”.
Ma võrdleks neid pigem mõne sellise “ilutaimega” mis on aias kena vaadata, aga mida peab KONSTANTSELT kärpima ja mille “hiilivad juured” tuleb LÄBI LÕIGATA. Muidu lämmatab ta kõik teised taimed oma peenras ja järgmiseks levib üle peenra serva “igalepoole”.
Ja võib olla ka väga ohtlik ja mürgine. Näiteks Sosnovski Karuputk mida lollikesed lausa “ilutaimena” sisse tõid.
2 Likes